Õigusakti eelnõu: Seisukoha võtmine Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Seisukoha võtmine Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Reg. number: LV-K-0607
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 13.05.2013
Koostaja: Jaanika Koppel
Ettekandja: Urmas Ahven
Õigusakt: Tartu Linnavalitsuse 4.06.2013 korraldus nr 614 "Seisukoha võtmine Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine"
Failid: Viljandi mnt 67 DP_seletuskiri.pdf ( 3122 kb )
Viljandi mnt 67 DP_4_p6hijoonis.pdf ( 1151 kb )
EELNÕU





Lisa
Tartu Linnavalitsuse
korralduse eelnõu nr LV-K-0607 juurde

    Piirkonna elanike poolt 24.04.13 esitatud ettepanekud/vastuväited
    Tartu Linnavalitsuse seisukoht
    Tartu Arhitekti tänava elanikud paluvad vastavalt piirkonna elanike koosoleku otsusele:
    1. Mitte anda Viljandi mnt 67 krundile ehitusõigust.
    1. Mitte arvestada.
    Tartu linna üldplaneeringuga on määratud Tartu linna ruumilise arengu põhimõtted, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Maa-alade kasutamistingimuste kirjeldamiseks on üldplaneeringuga määratud maa-alade juhtfunktsioonid ning antud nende definitsioonid, millest planeerimisel lähtutakse. Antud juhul on planeeritava maa-ala juhtfunktsiooniks teenindusettevõtete maa, lubatud korruselisus neli.
    Üldplaneeringust tulenevalt on krundiomanikul õiguspärane ootus krunt juhtfunktsioonist tulenevalt hoonestada. Viljandi mnt 67 krundi detailplaneering on koostatud ja planeeringulahendus vastab Tartu linna üldplaneeringule.
    2. Säilitada planeeringus Arhitekti tänavat kaitsev roheala.
    Arutleti võimaluse üle, kuidas maantee ja Arhitekti tn vahele jäävast rohealast, mis kajastub ka linna üldplaneeringu joonisel "Roheline võrgustik" saaks väikeelamupiirkonda maanteesaaste eest kaitsev linnapark/haljasala, mis on kasutamiseks linnaosale lastele, sportijatele jne. Arusaamatu on, miks/millal on üldplaneeringu "Funktsionaalse tsoneerimise" joonisel märgitud juhtfunktsioonideks Ä ja ÄTk. Elanikke pole teavitatud ega nendele selgitatud võimalikke mõjusid. Lubamatu on linnaosa ilme rikkumine üksnes ärihuvidest lähtuva tööstuspargiga.
    2. Arvestada osaliselt.
    Tartu linna üldplaneering on kehtestatud 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125. (vt lisaks vastust 1)
    Üldplaneeringut menetleti seadusest tulenevalt, toimusid lahendust tutvustavad arutelud ja avalik väljapanek. Arhitekti tänava ja põhimaantee vaheline ala kavandati üldplaneeringuga Ä- teenindusettevõtete maaks ja ÄTk - kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete maaks. Nimetatud juhtotstarvetest tulenevalt ei kaasne normatiive ületavaid keskkonnaparameetreid.
    Arhitekti tänava laiuseks koos kõnniteede ja eraldusribadega on käesoleva detailplaneeringuga kavandatud 16,9 m. Väikeelamute krundi poolsele küljele on planeeritud 3 m laiune kergliiklustee, 2,9 meetri laiune eraldusriba (haljasala koos tänavavalgustusega), 7 m laiune sõidutee, 2 meetrine jalgtee ja 2 meetri laiune eraldusriba. Viljandi mnt 67 krundile planeeritud hoonestusala on kavandatud elamukruntidest kaugemale, põhimaantee poolsele küljele.
    Eelnevast tulenevalt ning eesmärgiga roheala ühtlustada, määrata detailplaneeringuga Viljandi mnt 67 krundi Arhitekti tn poolsele krundipiirile 10 meetrine haljasala, alates Viljandi mnt kuni põhjapoolse krundi piirini välja. Võimalusel näha ette madal- /kõrghaljastus.
    3. Edastada Arhitekti tänava elanikele teavet järgmistes küsimustes:
    1) Miks ja kelle algatusel loobuti planeeringuid koostades Veeriku väikeelamurajoonile keskkonnauuringute mõju tellimisest?























    2) Miks on praegune planeeringu-ettepanek märgitud linna veebilehele juba kehtestatud detailplaneeringuna?




    3) Millal ja mis piirkonna planeeringut arvestades eraldati Viljandi maantee rohealast Viljandi mnt 67 krunt ning muudeti maa kasutusotstarvet (muudeti ärimaaks)? Kas on võimalik, et terve Arhitekti tn teine, pargipoolne ala muudetakse ärimaaks ilma naaberkruntide omanikelt otsest luba küsimata?























    4) Miks on vaja Veeriku linnaossa mitut suuremat, samasuunalist läbisõiduteed, kui selleks on juba olemas Ravila tänav?























    4. Kokkuvõte elanike koosoleku protokollist:


    4.1 Kuidas saaks praegusest rohelast piirkonda teenindav linnapark/ haljasala, mis on kasutamiskõlbulik linnaosa lastele, vanuritele, sportijatele, puhkajatele, lemmikloomapidajatele jne.












    4.2 Milline on Tartu ümbersõidu eelprojekti seis? Miks lähtutakse Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu koostamisel nimetatud projektist, mis sai elanike vastuseisust?













    4.3 Veeriku linnaosaga seonduvat on viimati käsitletud Veeriku mikrorajooni detailplaneeringus, mis on koostatud 36 aastat tagasi 1977. a. Selle kehtiva planeeringu järgi on linnaosa valdavalt kaetud elamualadega, äri- ja tööstuspargid asuvad kindlates piirkondades. Piirkonnas puuduvad valdavalt hooldatud rohealad kui elamurajooni elanike puhke- ja eraldustsoonid. Miks on linna prioriteediks arendada järjekordseid tööstusparke ja vähendada roheala elamukvartalitega vahetult piirneval alal?

    4.4 Seoses roheala kadumisega suureneb veelgi maanteemüra, vibratsioon, õhu- ja valgussaaste. Vajalik on läbi viia põhjalikud keskkonnauuringud, et planeerida raskeveokeid teenindavat majandusüksust vahetult elamurajooni piirile. Arhitekti tänavast algav elamukvartal on liikluskorralduselt määratud õuealana ja nii on seda ka kasutatud. Senise elukeskkonna säilitamine pole võimalik olukorras, kus tänavat või ühte tänavaosa hakkavad läbima raskeveokid, bussid jm suuregabariidilised tööstusmasinad. Kes võtab vastutuse, kui elamupiirkonnas õuealal mängima harjunud lapsed satuvad mänguhoos raskeveokite liiklusteele?

    4.5 Isegi elamurajooni kaugeimas naabruses ei ole äritegevust, millega on seotud raskeveokite mootoritest tulenev saaste, sh talvisel perioodil diiselmootorite käivitamine ja pidev soojendamine. Teiselt poolt Tallinn-Luhamaa maanteed asuvad autoteenindused on valdavalt orienteeritud sõiduautodele ja nendega ei kaasne sel määral müra ja heitgaase kui raskeveokitele teenuseid pakkuval äriühingul.

    4.6 Positiivse näitena toovad Arhitekti tn elanikud planeeringute küsimuse otsustamise lähinaabrusest: Viljandi ringteel asuva Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi hoone asemel soovitud kortermaja planeerimisest arendaja loobus, kuna ümberkaudsed elanikud olid sellele vastu. Arendaja oli sunnitud krundi müüma ning nüüd planeerib Tartu Ülikool rajada biomeedikumi ettevõtlust abistava projekt-labori. Arhitekti tn elanikud leiavad, et Tartu linn peab analoogses situatsioonis olevaid väikeelamupiirkonna elanikke võrdselt kohtlema ning ka neil laskma otsustada oma elukeskkonna üle.

    4.7 Viljandi mnt 67 koostatav planeering muudab Arhitekti tn põhimõttelise olemuse elurajoonist äritsooniks või isegi tööstuspiirkonnaks. Ei ole võimalik, et väikeelamute piirkonnas on ühes osas õueala ja teises osas sõidavad raskeveokid. Arhitekti tn maja ehitama või elama asudes arvestati põhimõttega, et piirkond on väike, eraldiseisev ja puutumatu kodu-piirkond. Kui linna planeerijad pole varem pidanud arvestama selle piirkonna kui inimeste elukeskkonnaga, on vajalik ühiselt selle väärtustamisega tegeleda.

    4.8 Viljandi mnt 67 koostatav detailplaneering kahjustab oluliselt Arhitekti tn elanike huve: piirkond muudetakse tööstuspargiks, rikkudes inimeste elutingimusi ja ootusi; väheneb miljöö- ja müügiväärtus majadel. Elukeskkond halveneb, tervisekaitselised huvid kannatavad. Rajooni muutudes tihedaks läbikäigupiirkonnaks ning äritsooniks, kasvab võimalike varavastaste kuritegude arv. Kõrgeneb oluliselt liiklusoht elanikele ja tänavat kasutatavatele lastele.


























    4.9 Piirkonna elanikud taunivad olukorda, et elanikud saavad teada nende linnaosa ja elukorraldust oluliselt mõjutavatest muudatustest üksnes linnavalitsuse või Maanteeameti kodulehtedel olevatelt linkidelt.
    3. Tegemist ei ole ettepaneku või vastuväitega planeeringulahendusele.
    Selgituseks:
    1) Detailplaneering on strateegiline dokument, mille koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisedokumendi koostamise korraldaja ((keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 34)).
    Tartu Linnavalitsuse 08.05.2012 korraldusega nr 484 algatati Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnevalt küsis Tartu Linnavalitsus detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet asus oma 25.04.12 kirjaga nr JT 6-8/10065-2 seisukohale, et tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Vastavalt KeHJSle jättis linnavalitsus kaalutlusotsusena Viljandi mnt 67 krundi KSH algatamata. Vastavad põhjendused on esitatud eelviidatud korralduses.

    2) Viljandi mnt 67 detailplaneering ei ole linna veebilehel märgitud kehtestatud detailplaneeringuna, vaid koostamisel olevana. Avalikustamise ajal oli planeering leitav alajaotusest "Avalikul väljapanekul olevad detailplaneeringud".


    3) Viljandi mnt 67 krunt moodustati maa tagastamisel. Maa tagastamine toimus Tartu Linnavalitsuse 01.10.1996 a. korraldusega nr 1797. Viljandi mnt 67 katastriüksuse sihtotstarve on käesoleval ajal sihtotstarbeta maa.
    Tartu linna üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 04.05.2006 a. otsusega nr 77) näeb Viljandi mnt 67 krundile teenindusettevõtete maa juhtfunktsiooni.
    Detailplaneeringuga määratakse kooskõlas üldplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarve, milleks Viljandi mnt 67 krundi puhul soovitakse määrata kaubandus- ja teenindushoone maa; mootorsõidukite remondi- ja hooldushoone maa. Uus katastriüksuse sihtotstarve määratakse pärast Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu kehtestamist tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest.
    Arhitekti tn äärsel ülejäänud isetekkelisel rohealal - Ringtee tn 66 krundil, on Tartu linna üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete maa (ÄTk). Tänane maaüksuse sihtotstarve on 50% ulatuses tootmismaa ja 50% ulatuses ärimaa. Planeeringute koostamine on avalik, detailplaneeringu algatamise korral kaasatakse puudutatud isikud detailplaneeringu koostamisse vastavalt planeerimisseadusele.

    4) Arhitekti tänavat ei planeerita läbisõiduteeks ning selle kasutuse intensiivsus jääb Ravila tn võrreldes madalamaks. Arhitekti tänav jääb endiselt kõrvaltänava funktsiooniga, mille korral on tavaline, et tänav teenindab maaüksusi mõlemal pool tänavat, linna läbivat autoliiklust ei esine ning erandina esineb rasket veoliiklust. Linnavalitsus tõdeb, et mõeldamatu on praeguses seisus tänavale täiendava liikluse lubamine. Tagamaks ohutu liiklemine tänaval ning juurdepääs kruntidele, on detailplaneeringuga nähtud ette Arhitekti tänava rekonstrueerimine.
    Et kogu äri- ja tootmismaa liiklus ei hakkaks toimuma läbi Arhitekti tänava ning võimalik oleks raskeveokite ja teenindava liikluse ümber suunamine, seatakse Ringtee 66 krundi hoonestamise eeltingimuseks Ilmatsalu tänav T17 ja Kannikese tn 28a kruntidele kavandatud kogujatänava rajamine. Viljandi mnt 67 krundini kogujatänava rajamine ei ole otstarbekas erinevatel põhjustel. Kogujatänav killustaks Ringtee 66 krundi, olles vastuolus säästlikkuse printsiibile (tekiks kolm paralleelset tänavat, millede vahelist ala pole võimalik otstarbekalt kasutada).

    4. Tartu Linnavalitsus peab vajalikuks esitatud põhjenduste osas selgitada järgmist:

    4.1 Tartu linna üldplaneeringuga ei ole kõnesolevate kruntide juhtfunktsiooniks määratud haljasalade maa, vaid teenindusettevõtete- ja kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete maa. Rohelise võrgustiku peatüki kohaselt tuleb alale planeerida kõrghaljastust ja tagada katkematu roheline vöönd. Linnavalitsus on vastuses 2 otsustanud elanike ettepanekut osaliselt arvestada: määrata detailplaneeringuga Viljandi mnt 67 krundi Arhitekti tn poolsele krundipiirile 10 meetrine haljasala, alates Viljandi mnt kuni põhjapoolse krundi piirini välja. Võimalusel nähakse ette madal- /kõrghaljastus.
    Kuna planeeritav ala jääb 35kV ja 110kV õhuliini kaitsevööndisse, on kõrghaljastuse rajamine komplitseeritud. Seega tuleb planeeringuga leida alternatiivsed lahendused.

    4.2 Tartu ümbersõidu 1. ehitusala kohta on valminud eelprojekt. Projekti tellijaks on Maanteeameti Lõuna regioon (edasipidi maanteeamet) ning täiendavat info projekti kohta saate tellijalt. Kuna planeeritav ala asub riigimaantee kaitsevööndis ning piirneb riigimaanteega, on detailplaneeringu koostamisel vajalik koostöö maantee omanikuga. Maanteeamet on seadnud projektlahenduse maade võõrandamise (sh Viljandi mnt 67 krunt) ja piirkonna liikluskorralduse välja töötamise aluseks. Juurdepääsu rajamine Viljandi mnt 67 krundile ringteelt (riigimaantee T2 Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa) või Viljandi maanteelt pole eelprojekti tehnilise lahenduse tõttu võimalik. Planeeringu koostamise käigus on tehtud koostööd ning lahendus on saanud maanteeameti kooskõlastuse.

    4.3 / 4.4 Tartu linna üldplaneeringuga ei ole Arhitekti ja põhimaantee vahelisele alal kavandatud tööstusparki. Nimetatud ala on puhvertsooniks põhimaantee ja väikeelamu kruntide vahel, seetõttu sobib ala kasutusele võtta kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevõtete maana. Kuni Ringtee 66 krundile ei ole koostatud detailplaneeringut, säilib see olemasoleva rohealana.



















    4.5 Planeeritud tegevus ei ole orienteeritud raskeveokite teenindamisele. Samas on planeeringuga jäetud võimalus nii sõiduautode kui veokite teenindamiseks.






    4.6 Teisel pool Viljandi mnt ringi Eerikal asus Eesti Maaülikooli õppehoone. Nimetatud ala asub Ülenurme valla territooriumil. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; samuti tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. Linn arvestab nii maaomaniku õigusi ja huve, sealhulgas ärihuve kui ka naabrite huve ja naabrusõigusi.


    4.7 Viljandi mnt 67 planeeringu realiseerimine kui ka igasugune muu äriline ja tootmisalane või muu tegevus tekitab täiendavat liikumist ja muudab olemasolevat olukorda, samas ei muuda ühe krundi detailplaneering piirkonda äritsooniks.
    Ala arendamine toob kaasa nõuetekohase tänava projekteerimise ja väljaehitamise. Rajatakse kergliiklusteed. Tänavamaad ja krunte on võimalik ilmestada ja eraldada madalhaljastusega. Piirkond saab heakorrastatud. Hetkel on alal isetekkeline roheala.

    4.8 Planeeritav ala külgneb kolmest küljest transpordimaaga - idasuunast Arhitekti
    tänavaga, läänest põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ning lõunast Viljandi maanteega. Viljandi mnt 67 krunt asub Tallinn - Tartu -Võru-Luhamaa maantee teekaitsevööndis. Maantee eelprojektiga ei ole planeeritava ala põhimaantee poolsele küljele kavandatud müratõkkeseina, mistõttu võib kinnistul esineda normatiive ületavaid keskkonnaparameetreid (müra, tolm, vibratsioon jne).
    Keskkonnamõju hindamisel kaaluti võimalikke tegevusest tulenevaid kahjusid ja leiti, et teatav müra ja vibratsioon võib kaasneda ehitustegevuse käigus, kuid eeldatavalt ei kaasne ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Ehitustöödeaegset müra ja vibratsiooni saab vähendada õigete ehitusvõtete kasutamisega.
    Kuna kavandatav hoone hakkab paiknema vahetult maantee ja kogujatee ääres, võib eeldada kõrgenenud müra ja saasteainete tasemeid. Eelprojektile koostatud keskkonnamõju hindamine välisõhu saastetasemete ületamist naaberaladel ei prognoosinud, kuid esitas nõude naaberaladele müratundlike hoonete ehitamise keelamiseks. Eelhinnangu kohaselt kavandatav mootorsõidukite rehvide remondi-, hooldus-, kaubandus- ja teenindushoone ei liigitu eeldatavalt müratundlike hoonete alla.
    Seega planeeritav ehitis tõkestab kogujateelt tulenevad kahjulikud mõjud ja nende kandumise väikeelamutele.
    Kinnisvara hinna vähenemise hinnang on subjektiivne ja paljasõnaline. Eelnimetatud täiendavate andmete lisandumisel ja täpsustamisel võib linna seisukoht esitatu osas muutuda.

    4.9 Informatsioon Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu algatamisest ning avaliku väljapaneku ajast ja kohast on edastatud planeeritava ala naaberkruntide omanikele kirja teel. Planeeringu osas on edastatud informatsiooni ajalehes Postimees ja Tartu linna kodulehel. Planeeringualal oli algatamise järgselt piirkonna elanike informeerimiseks üles pandud infotahvel detailplaneeringu algatamise informatsiooniga (ajavahemikul 08.06-08.07.2012).
    Ka Tartu linna üldplaneeringu menetlemine on toimunud avalikus menetluses vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.




Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Seisukoha võtmine Viljandi mnt 67 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine " juurde