Veeseadus (VeeS) paneb kohalikule omavalitsusele mitmeid erinevaid ülesandeid.
1. VeeS § 32 lõige 5:
Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas:
1) annab nõusoleku vee erikasutuseks;
2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist;
3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist;
4) kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavate veekogude kasutamisele vastavalt VeeS § 7 lõikele 4;
5) kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja;
6) korraldab ja tagab meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimist vastavalt oma pädevusele.
2. VeeS § 7 lõiked 21, 4 ja 5:
(21) Avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast võib Vabariigi Valitsus kinnisasja omaniku põhjendatud taotlusel ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa välja arvata.
(4) Inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks võib kohalik omavalitsus ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist, olles selle eelnevalt kirjalikult kooskõlastanud Keskkonnaametiga, ning kui piiratakse veesporti või veel liikumist, lisaks ka Veeteede Ametiga.
(5) Kohalik omavalitsus avaldab avalikult kasutatava veekogu avaliku kasutamise ajutise piiramise teate kohalikus või maakondlikus ajalehes ja võimalusel ka muudes kohalikes massiteabevahendites vähemalt nädal enne ajutise piirangu kehtestamist.
3. VeeS § 13 lõiked 1, 7 ja 8:
(1) Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks.
(7) Veekogu omanikult ei pea nõusolekut saama või temaga lepingut sõlmima omavalitsus, kes omab või valdab käesoleva seaduse jõustumise ajal töötavat joogiveehaaret voolu- või seisuveekogust. Selle omavalitsuse kasuks seatakse kasutusvaldus vee erikasutusõigusele, mis on kitsendatud joogivee võtmisele ja veekogu hooldamisele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi teostab veehaaret omava või valdava kohaliku omavalitsuse poolt määratud isik. Veekogu omanik ei tohi nõuda tasu kasutusvalduse seadmise eest ega takistada õiguse teostamist.
4. VeeS § 14 lõige 6:
Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises.
5. VeeS § 241 lg 3:
Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks.
6. VeeS § 25 lg 2:
Jäätmete uputamiseks või heitmiseks veekogusse või põhjaveekihti annab loa kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja, kui veekogu on eraomandis, ka veekogu omaniku nõusolekul Keskkonnaamet.
7. VeeS § 281 lg 1 ja 6:
(1) Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud:
1) veehaarderajatiste teenindamine;
2) metsa hooldamine;
3) heintaimede niitmine;
4) veeseire.
(6) Kui veekogu sanitaarkaitsealal on vaja teha veekogu või sanitaarkaitseala enda korrashoiuks vajalikke käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata töid, annab selleks Keskkonnaameti nõusolekul loa kohalik omavalitsus.
8. VeeS § 30 lõiked 1, 4, 5 ja 10:
(1) Puurkaevu rajamiseks on nõutav ehitusseaduse kohane ehitusluba. Puuraugu ja sellise puurkaevu rajamiseks, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks, on nõutav kohaliku omavalitsuse ehitusseaduse kohane kirjalik nõusolek.
(4) Kohalik omavalitsus kooskõlastab rajatava puurkaevu või puuraugu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise taotluse kättesaamisest arvates.
(5) Kohalik omavalitsus edastab enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitusloa väljastamist või kirjaliku nõusoleku andmist puurkaevu või puuraugu rajamise taotluse Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
(10) Kui Keskkonnaamet puurkaevu või puuraugu rajamise taotlust ei kooskõlasta, keeldub kohalik omavalitsus ehitusloa väljastamisest või kirjaliku nõusoleku andmisest.
9. VeeS § 32 lg 2:
Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul.
10. VeeS § 339 lg 1:
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava rakendamist korraldavad Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega.
11. Kohalik omavalitsus:
11.1 kooskõlastab veemajanduskava eelnõu enne avalikku väljapanekut (VeeS § 320 lg 7);
11.2. tagab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse (Vees § 241 lg 4);
11.3. avaldab arvamust nitraaditundliku ala tegevuskava kohta, kui ta asub nitraaditundlikul alal (VeeS § 263 lg 16);
11.4. annab seisukoha puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti kohta (VeeS § 303 lõige 2).
12. Kohalik omavalitsus kaasatakse:
12.1. vesikonna kohta koostatava meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamisse (VeeS § 316 lg 3);
12.2. vesikonna veemajanduskava koostamisele (VeeS § 320 lg 4);
12.3. nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu koostamisse, kui kohaliku omavalitsuse üksus asub nitraaditundlikul alal (VeeS § 263 lg 15);
12.4. üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks korraldatavatesse tegevustesse (VeeS § 332 lg 2).
Osa eelpool nimetatud ülesannetest on sellised, mida täidavad linnavalitsuse ametnikud juba praegu ning osa ülesannetest vajavad kiiret tegutsemist. Seetõttu on mõistlik nende ülesannete täitmine delegeerida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel linnavalitsusele. Nimetatud sätte kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Vajadusel määrab linnavalitsus haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 alusel isikud, kes täidavad teatud ülesandeid linnavalitsuse nimel.
Eelnõu kohaselt jääb linnavolikogu pädevusse Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piiride kandmine üldplaneeringule (Vees § 241 lg 3) ja reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamine (VeeS § 32 lg 5).
