EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
13. veebruar 2013. a. nr LV-IP-0044 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse ""Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava" projekti heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine |
Võttes aluseks välisõhu kaitse seaduse § 134 lg 1 p 4 ja Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord " § 15 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 16. veebruari 2012. a määrust nr 58 "Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020", Tartu Linnavolikogu 10. novembri 2011. a määrust nr 48 "Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020" ja sotsiaalministri 29. juuni 2005. a määrust nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks "Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava" projekt vastavalt lisale ning suunata see avalikule väljapanekule.
2. Määrata avaliku väljapaneku ajaks 18. märts 2013 kuni 15. aprill 2013 .a ja avaliku väljapanekukohaks Tartu linna veebileht.
3. Otsus jõustub ........ 2013. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse ""Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava" projekti heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra tegevuskava koostamise vajadus tuleneb välisõhu kaitse seadusega üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ nõuetest.
Välisõhu kaitse seaduse § 134 lg 1 kohaselt koostab ja esitab tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava kooskõlastamiseks Terviseametile. Kooskõlastamiseks esitamise tähtaeg on 18. juuli 2013. a. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaatab koostaja üle, vajaduse korral täiendab seda ja esitab kooskõlastamiseks Terviseametile vähemalt iga viie aasta järel.
Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava põhineb Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärk on leida optimaalsed meetmed, vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid ja selle häirivat mõju piirkondades, kus mõju elanikele on suur ning kus on korraga võimalik leevendada suurema hulga elanike müraprobleemi. Samuti on tegevuskava eesmärgiks rakendada vaiksete alade kaitset. Tegevuskava koostamisel on arvestatud Tartu linna arengukavaga aastateks 2013-2020 ja Tartu linna transpordi arengukavaga 2012-2020.
Tartu linna mürarikkad piirkonnad on peamiselt seotud suure liikluskoormusega tänavatega. Olemasolevas linnakeskkonnas liiklusmüra negatiivse mõju vältimine ja vähendamine ei ole lihtne ülesanne. Teedevõrk on välja kujunenud ja tihti asuvad müratundlikud hooned vahetult tänavate ääres. Võimalikud liiklusmüra vähendamise meetmed on liikluspiirangud, raskeliikluse liikumise piiramine või ümbersuunamine, kuid ka nende meetmete kasutamine ei ole praktikas alati võimalik. Reaalsetes oludes mõjutab mürataset ka tänavate tehniline seisukord.
Tööstusmüra ei ole Tartu linnas tervikuna suureks probleemiks, kuid ka siin on mõned üksikud piirkonnad, kus müra vähendamise võimalusi tuleb analüüsida. Terviklikku tööstusmüra prognoosi on üldjuhul veelgi raskem anda kui raudtee- või liiklusmüra puhul, kuid lähtuda tuleb eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks need ülenormatiivset mürataset naaberaladel.
Tööstuslike objektide planeerimisel tuleb silmas pidada ka olulist mürahäiringut kaasa toovate planeeringute koostamisele esitatud müraalaseid nõudeid, mis on fikseeritud keskkonnaministri 04. märtsi 2011. a määrusega nr 16 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.
Raudteemüra on Tartus mõnevõrra vähem probleemne (mürast mõjutatud inimeste koondarvu vaadates), kuid raudteekoridori vahetus läheduses on siiski tegemist märgatava häiringuallikaga. Raudteemürast enim mõjutatud piirkonnad asuvad enamjaolt Tammelinnas ning Variku ja Ropka linnaosas. Kui perspektiivis soovitakse kaubarongide osas raudtee kasutamise intensiivsust suurendada, tuleks kogu linnasisese raudteekoridori ulatuses hinnata müratõkkeseina rajamise vajadust (lähtudes raudtee liikluskoormusest ja ka linnasisesest sõidukiirusest) ja otstarbekust.
Välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava tabelis 4.6 on toodud kõrge müratasemega piirkonnad, kus müra vähendamine on prioriteetne. Enamjaolt on kõrge müratasemega piirkonnad seotud autoliiklusega. Iga kõrge müratasemega piirkonna kohta antakse ka lühiiseloomustus ning hinnanguliselt sobivaim (arvestades piirkonna iseloomu) müra vähendamise meede. Lisatud on ka orienteeruv mõjutatud elanike arv.
Vaiksetest aladest olulisemad on eelkõige need vaiksed alad, mille läheduses elab suur osa potentsiaalseid ala kasutajaid. Samuti tuleb linnaruumi planeerimisel hinnata seni väheaktiivselt kasutatud vaiksete alade intensiivsemat kasutusele võtmise võimalusi ning tagada, et müratasemed puhke- ja virgestusmaadel jääksid piisavalt madalateks ka tulevikus.
Keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas ei käsitleta üksikobjektide müraprobleemide lahendamist.