EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
07. jaanuar 2013. a. nr LV-IP-0007 |
Ülevaade Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile hariduse tugiteenustest Tartu linna üldhariduskoolides
|
KUULATI: |
Riho Raave ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. Esitada Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile ülevaade hariduse tugiteenustest Tartu linna üldhariduskoolides.
3. Ettekandjaks revisjonikomisjonis määrata Riho Raave.
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Ülevaade Tartu Linnavolikogu revisjonikomisjonile hariduse tugiteenustest Tartu linna üldhariduskoolides
" juurde
Õpilastele võrdsete võimaluste tagamiseks ja kaasava hariduspoliitika elluviimiseks on Tartus loodud võimalused erinevate hariduse tugiteenuste rakendamiseks. Võrdsete võimaluste loomine eeldab õpilase individuaalsuse arvestamist, mis nõuab õpilase arengu jalgimist ja vajalike tugiteenuste rakendamist.
Tartu linnas on hariduse tugiteenused kätte saadavad nii koolis kui ka linna tasandil. Koolis töötav tugispetsialist saab operatiivselt reageerida koolis tekkivatele olukordadele, linna tasandil töötavad spetsialistid pakuvad alternatiivset ja spetsiifilisemat tuge, lisaks sellele nõustavad nad õpetajaid ja tugispetsialiste. Sellega on loodud tingimused võrgustikutööks ja õpetajatele tööalaseks toimetulekuks.
Tartu koolides on käesoleval hetkel 75,96 tugispetsialisti ametikohta: eripedagoogid/logopeedid (20,5) sotsiaalpedagoogid (18,5), psühholoogid (19,5), abiõpetajad (16,67) ja HEV õppe koordinaatorid. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolides (Tartu Maarja Kool, Tartu Kroonuaia Kool, Tartu Herbert Masingu Kool) töötavad ka spetsiifilisi tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid (nt füsioterapeut, muusikaterapeut, psühhiaater jne).
Keerulisemate juhtumite puhul on koolide tugispetsialistidel ja ka teenuse vajajatel (lapsed, vanemad) võimalik pöörduda Hariduse Tugiteenuste Keskuse poole (HTK koosseisus on 3,5 eripedagoogi, 2 psühholoogi ja 0,5 sotsiaalpedagoogi ametikohta), mis töötab teise tasandi keskuse põhimõtetel.
Tartus toimiv põhikoolide tugivõrgustik on ennast igati õigustanud. Põhikooli katkestajate arv on oluliselt vähenenud. Kui aastal 2002 katkestas Tartus põhikooli 66 õpilast, siis aastatel 2010 ja 2011 ainult 5 õpilast. Vähenenud on ka mitterahuldavate hinnete osakaal. Suurt osa selliste tulemuste saavutamisel on etendanud just kvaliteetsete tugiteenuste laialdane kättesaadavus.
Samas ei saa aga põhikooli katkestajate arvu statistilise näitaja paranemise taustal jätta tähelepanute gümnaasiumitega seotud halvemaid näitajaid. Gümnaasiumi katkestanud õpilaste arv oli 2009/10 98 gümnasisti (so. 3%) ja 2010/11 96 gümnasisti (so. 3%). Lisaks tuleb arvestada, et õpinguid mittejätkanud gümnaasiumi lõpetajate arv oli 2009/10 157 (so. 15,7%); 2010/11 168 (so. 17%). Nimetatud näitajad ületavad mõistlikku taset. Praegusel juhul väljub Tartu koolidest liiga palju hariduseta ja seega vähese konkurentsivõimelisusega inimesi.
Nende näitajate parandamiseks on vaja Tartu koolides võtta kasutusele uus, täiendav tugiteenus - karjäärinõustamine ning koolides luua vastavad ametikohad.
Karjäärinõustamine peab algama põhikoolis, et õpilane teeks juba põhikooli lõpus õige valiku ega oleks gümnaasiumi ajal olukorras, kus ta arvatakse koolist välja õppetöös edasijõudmatuse tõttu. Gümnaasiumis tuleb õpilased ettevalmistada edasiseks haridusteeks ja elukutse omandamiseks, st õpilased peaksid pärast gümnaasiumit jätkama haridusteed.
Karjäärinõustamisteenuse väljaarendamisel tuleb arvestada ka seda, et uue koolivõrgu tingimustes, kus eraldi tegutsevad põhikoolid ja gümnaasiumid, on õpilastel vaja juba põhikooli lõpus teha edasise elu jaoks olulisi otsuseid.
Tihti napib koolilõpetajatel karjäärivalikuteks teadmisi ja oskusi. Seda eriti oma oskuste ja võimete hindamise ja tööturu tundmise osas. Seega tuleb tõhustada kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi, mille tulemusel peaksid suurenema põhikoolilõpetajate teadmised edasiõppimise valikutest. Kui Tartu tahab hariduse valdkonnas olla Eestis teerajajaks, mida me oleme senini olnud tugiteenuste vallas, siis tuleb lähitulevikus kasutusele võtta täiendavaid tugiteenuseid. Nende sammudega läheneb meie hariduskorraldus Põhjamaade hariduskorraldusele, mille tulemuslikkus on maailmas leidnud laialdast tunnustamist.