EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
04. jaanuar 2013. a. nr LV-IP-0003 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna põhimääruse muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 alusel.
§ 1. Tartu linna põhimääruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 16. veebruari 2012. a määruses "Tartu linna põhimäärus" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Volikogu ja linnavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva."
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 8 muudetakse ja täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
"(41) Volikogu esimees võib minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras."
4) paragrahvi 10 lõiget 1 muudetakse ja täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
"61) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;"
5) paragrahvi 16 lõiget 2 muudetakse ja täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: "Eelnimetatud tähtaeg ja juhtiva komisjoni poolt muudatusettepaneku läbivaatamise nõue ei kehti õigusakti eelnõus kirja- või vormivea või ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamiseks muudatusettepaneku esitamisel.";
6) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 28 lõike 5 punkti 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. Muudatusettepaneku korral, mille esitamisel pole kinni peetud põhimääruse § 16 lg 2 nõuetest, informeerib istungi juhataja sellise muudatusettepaneku esitamisest ja volikogu otsustab, kas eelnõu lugemine katkestada või jätkata eelnõu menetlemist istungil.";
8) paragrahvi 28 lõiget 5 muudetakse ja täiendatakse punktidega 14-16 järgmises sõnastuses:
"14) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;
15) enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus enne õigusakti eelnõu lõpphääletust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata;
16) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.";
9) paragrahvi 28 lõiget 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(12) Enne volikogu istungi lõppu antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks ja selle põhjendamiseks maksimaalselt 3 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta ning kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.",
10) paragrahvi 29 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi § 29 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Volikogu istungist tehakse videosalvestis, mis avalikustatakse linna veebilehel."
12) paragrahvi 34 muudetakse ja täiendada lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
"(3) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.
(4) Linnapea võib minna ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras."
13) paragrahvi 35 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
14) paragrahvi 44 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 44 muudetakse ja täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
"(6) Struktuuriüksuse juhi ülesandeks on tagada struktuuriüksuse majanduslik ja organisatsiooniline funktsioneerimine. Struktuuriüksuse juht käsutab struktuuriüksusele eraldatud eelarvevahendeid ja täidab tööandja õigusi ja kohustusi struktuuriüksuse töötajate suhtes ning esindab linna struktuuriüksuse tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.";
16) paragrahvi 45 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Tartu linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.";
17) paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 45 muudetakse ja täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
"(3) Volikogu esimehel on õigus teha muudatusi linnavolikogu kantselei teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) linnavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.
(4) Linnavalitsusel on õigus teha muudatusi linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) linnavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires või linnavalitsuse reservfondi arvel.";
19) paragrahvi 47 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu ja määrab töötasu linnapea või tema volitatud isik. Muus osas täidab asutuse juhi suhtes tööandja õigusi ja kohustusi linnavalitsuse struktuuriüksuse juht, mille haldusalas asutus tegutseb."
20) paragrahvi 47 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(6) Asutuse töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus või linnavalitsuse volitusel struktuuriüksuse juht, mille haldusalas asutus tegutseb."
21) paragrahvi 47 muudetakse ja täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
"(61) Asutuse töötajate töötasustamise alused kinnitab linnapea või tema volitatud isik."
22) põhimäärus täiendatakse paragrahviga 471 järgmises sõnastuses:
"§ 471. Linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamispõhimõtted
(1) Tartu linna ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.
(2) Tartu linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.
(3) Tartu linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamiskorra kehtestab linnavalitsus. Asjaajamiskorra rakendamiseks ja ühtsete asjaajamispõhimõtete järgmise tagamiseks võib anda juhiseid linnasekretär.
§ 2. Määruse rakendamine
(1) Tartu Linnavolikogu asjaajamise osas rakendatakse kalendriaastast lähtuvat asjaajamisperioodi 2014. aastast.
(2) Määrus jõustub 1. aprillil 2013. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna põhimääruse muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu linna põhimääruse muutmine on vajalik seoses muutustega õigustloovates aktides ja linnavalitsuse töös tõusetunud kitsaskohtade lahendamise vajadusest lähtuvalt.
Käesolevas eelnõus esitatud põhimääruse muudatusettepanekud esitati valdavas osas ka Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud põhimääruse muutmise eelnõu menetluses, kuid seoses eelnõu algataja poolt eelnõu menetlusest tagasivõtmisega polnud nimetatud ettepanekuid võimalik iseseisvalt menetleda. Sellest lähtuvalt esitab linnavalitsus oma muudatusettepanekud eraldi eelnõuna.
Alljärgnevalt esitab linnavalitsus selgitused eelnõus esitatud muudatusettepanekute kohta.
Põhimääruse paragrahvi 7 muutmine (muudatusettepanekud 1 ja 2)
1. jaanuarist 2013 jõustusid Riigi Teataja seaduse sätted, mille kohaselt kohalike omavalitsuste määrused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisest. See tingib ka põhimääruse paragrahvi 7 muutmise.
Põhimääruse § 8 ja § 10 muutmine (muudatusettepanekud 3 ja 4)
1. aprillist 2013 jõustuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 14 lg 42, mille kohaselt võib volikogu liikme saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Seniajani on volikogu liikme teenistuslähetusse saatmine toimunud üldises korras. Samamoodi võiks see toimuda ka tulevikus ja küsimuse lahendamiseks piisab avaliku teenistuse seaduse vastavatele sätetele viite tegemisest. Samuti on vaja eraldi välja tuua, et volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise osas on otsustamispädevus volikogu esimehel.
Põhimääruse § 16 ja § 28 muutmine (muudatusettepanekud 5 ja 7)
Põhimääruse rakendamisel on tekkinud küsimus, kuidas tõlgendada regulatsiooni eelnõude kohta esitatud muudatusettepanekute menetlemise kohta. Paragrahvis 14 "Volikogu komisjoni töökord" suurendati juhtiva komisjoni rolli muudatusettepanekute läbivaatamisel, kuid esitatud sõnastus jätab võimaluse tõlgendada sätet selliselt, et volikogu istungil eelnõu menetlemisel enam muudatusettepanekuid esitada ei saa, mis ei ole õigustatud.
Esitatud muudatusettepanekuga täpsustatakse paragrahvide 14 ja 28 sõnastust nii, et oleks selgemalt sõnastatud võimalus esitada eelnõu kohta muudatusettepanekuid ka volikogu istungil, nõudmata üldreeglina juhtiva komisjoni uuesti kokkukutsumist, mis istungi käigus ei ole võimalik.
Põhimääruse § 28 muutmine (muudatusettepanekud 6, 8 ja 9)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 kohaselt sätestatakse linna õigusaktide vastuvõtmise täpsem kord põhimääruses. Eelnimetatud tähendab, et volikogu on võrdlemisi vaba õigusaktide menetlemisega seotud reeglite sõnastamisel.
Kehtiva põhimääruse § 28 lg 3 näeb ette, et enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks ja selle põhjendamiseks maksimaalselt 3 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta. Põhimääruse § 28 lg 5 p 13 sätestab fraktsiooni õiguse taotleda vaheaega. Samas on kirjas, et fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.
Eelviidatu sätete näol on tegemist linnavolikogu poolt vastavalt kas volikogu liikmele või fraktsioonile antud õigustega. Linnavalitsus on seisukohal, et nimetatud õigusi tuleb kasutada vastutustundlikult ja kooskõlas õiguste andmise eesmärgiga. Nimetatud õiguste kasutamise läbi ei tohi tekitada olukorda, et volikogu tööd hakatakse takistama. Sellest lähtuvalt teeb linnavalitsus ettepaneku, et põhimääruse § 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ja tulevikus hakatakse andma sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks volikogu istungi lõpus (v.t § 28 lg 12 uus sõnastus). Samuti teeb linnavalitsus ettepaneku, et fraktsiooni esindaja taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata ainult enne õigusakti eelnõu hääletamist (v.t § 28 lg 5 p 15 uus sõnastus). Muus osas on põhimääruse § 28 muudatusettepanekud tingitud istungi läbiviimise põhimõtete selgema esitamise soovist ja sisulisi muudatusi kaasa ei too.
Põhimääruse § 29 muutmine (muudatusettepanekud 10 ja 11)
Kehtiv põhimääruse § 29 lg 2 näeb ette, et lisaks protokollile tehakse istungist stenogramm, millele kirjutavad alla stenogrammi koostaja ja istungi juhataja. Põhimääruse § 29 lg 3 näeb ette, et istung ka salvestatakse, salvestus säilitatakse kuus kuud.
Tänapäeva tehniliste võimaluste juures pole stenogrammi jätkuv koostamine mõistlik. Linnavalitsus teeb ettepaneku loobuda stenogrammi koostamisest ja asendada see videosalvestise koostamisega.
Põhimääruse § 34 ja § 35 muutmine (muudatusettepanekud 12 ja 13)
1. aprillist 2013 jõustuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätted, mis käsitlevad valitsuse liikmete palgatingimusi, nende teenistuslähetusse saatmist ja linnapea õigust anda käskkirju. Sellest lähtuvalt teeb linnavalitsus muuta vastavaid sätteid ka linna põhimääruses. Sisulisi muutusi nimetatud muudatusega ei kaasne.
Põhimääruse § 44 muutmine (muudatusettepanekud 14 ja 15)
Kehtiv põhimäärus näeb ette, et linnavalitsuse struktuuriüksusel peab olema põhimäärus. Linnavalitsus on nimetatud nõuet analüüsinud ja jõudnud seisukohale, et nimetatud nõue on aegunud. Struktuuriüksuste tegevust käsitlev regulatsioon tuleneb väga erinevatest õigusaktidest ja nende taasesitamine põhimääruses pole põhjendatud. Linnavalitsuse struktuuriüksuste põhimäärused on praktikas muutunud sisutühjaks ja väheregulatiivseks. Linnavalitsus leiab, et olulisima osas struktuuriüksuse põhimäärusest - s.o struktuuriüksuse tegevusvaldkond - peaks kinnitama linnavolikogu linna ametiasutuste struktuuri ja ametikohtade koosseisu käsitlevas otsuses. Linna põhimääruses oleks siiski oluline sätestada struktuuriüksuse juhi üldine pädevus.
Põhimääruse § 45 muutmine (muudatusettepanekud 16, 17 ja 18)
Muudatusettepanekud on tingitud vajadusest korrigeerida põhimääruse § 45 sõnastust uue avaliku teenistuse seadusest lähtuvalt.
Põhimääruse § 47 muutmine (muudatusettepanekud 19, 20 ja 21)
Viidatud muudatused on vajalikud korraldamaks mõistlikumalt hallatavate asutuste juhtimist struktuuriüksuste poolt. Muudatusettepanekutega on täpsustatud hallatava asutuse juhi töötasu määramise regulatsiooni ja asutuse töötajate töötasustamise aluste kinnitamise regulatsiooni.
Põhimääruse täiendamine §ga 471 (muudatusettepanek 22)
Linnavolikogu on otsustanud, et linna ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad oma asjaajamises ühtsetest põhimõtetest oma 21. juuni 2001. a otsustega nr 380 ja 381. Viimatinimetatud otsusega anti linnavalitsusele ka volitus kehtestada Tartu linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste ühtset asjaajamiskorda.
Kuna linnavalitsus valmistab hetkel ette uut asjaajamiskorda ning kuna tegemist on olulise küsimusega, peeti vajalikuks asjaajamiskorra kehtestamise volitust uuendada ja sätestada see linna põhimääruses.
Kuna linnasekretäri seadusest tulenevaks ülesandeks on linna asjaajamise üldine korraldamine, siis on mõistlik anda linnasekretärile volitus ühtsete asjaajamispõhimõtete järgmise tagamiseks juhiste andmiseks.
Kui linnavalitsuse ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta, siis linnavolikogu asjaajamisperioodiks on olnud valimisperiood. Linnavalitsus leiab, et selline eristumine pole linna ühtsete asjaajamispõhimõtete järgimise seisukohast mõistlik.
Rakendussätted
Seoses linnavalitsuse ettepanekuga kehtestada ka linnavolikogu tegevuse suhtes asjaajamisperioodiks kalendriaasta on vajalik otsustada, kas rakendada nimetatud muudatust põhimääruse muudatuste jõustumisest või linnavolikogu järgmisest koosseisust.
Linnavalitsus teeb ettepanek jõustada põhimääruse muudatused 1. aprillist 2013. a. Linnavalitsuse hinnangul ei kaasne muudatuste vastuvõtmisega täiendavaid kulutusi.