Õigusakti eelnõu: Informatsioon nr.LVK-I-0141 Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile sisekontrolliteenistuse tegevusest 2012. aastal<br> <br>

EELNÕU

TARTU LINNAVOLIKOGU
INFORMATSIOON

Tartu	28. detsember 2012. a. nr LVK-I-0141
Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile sisekontrolliteenistuse tegevusest 2012. aastal

Järgnevalt on välja toodud 2012. aastal lõppenud auditid, auditi tulemusel välja toodud tähelepanekud ja tehtud ettepanekud.

Auditi aruanne - Kultuuriosakonna ja allasutuste majandustegevus.

Audit teostati eesmärgiga kontrollida kultuuriosakonna ja osakonna hallatavate asutuste majandustegevust. Peatähelepanu pöörati käesoleval aastal juurutatud e-arvete süsteemi kasutuselevõtu probleemidele ja aruandvate isikute majanduskulude ning lähetuskulude dokumenteerimisele. Auditi käigus kontrolliti põhjalikumalt personalitööd ja dokumendihalduse korraldust Anne Noortekeskuses. Lisaks valiti auditeeritavateks üksusteks Tartu Lastekunstikool ja Tartu Linnamuuseum.

Auditi tähelepanekute ja neist tulenevate riskide põhjal tehti järgmised ettepanekud:

a) majandustehingute dokumenteerimise osas

1. Pöörata tähelepanu dokumentide käibe kiirusele ja vastavusele kehtestatud tähtaegadega ning tagada arvete tasumine määratud tähtajaks.

2. Tagada erisoodustuse määratlemisel ning maksude tasumisel tulumaksuseaduse nõuete täitmine.

3. Juhtida hallatavate asutuste juhtide ja raamatupidaja tähelepanu asjaolule, et artiklid ja konteeringud peavad lähtuma tehingu sisust, mis otstarbeks asi soetati.

4. Juhtida hallatavate asutuste juhtide ja raamatupidajate tähelepanu asjaolule, et mitte alati ei ole käibemaks tavapärane 20%. Pöörata tähelepanu ka asjaolule, et ühe arvega võib olla soetatud erineva käibemaksumääraga kaupu.

5. Juhtida hallatavate asutuste juhtide tähelepanu, et töölähetusse saatmisel ja dokumentide vormistamisel tuleb lähtuda vastavate õigusaktide nõuetest.

6. Juhtida töötajate tähelepanu asjaolule, et kulud peavad olema esitataval kuludokumendil, sh lähetusaruandes õigesti põhjendatud.

7. Maksta Anne Noortekeskusel sihtkohariigisisese transpordi eest aruandes nimetatud isikule puuduolev summa.

8. Juhtida raamatupidajate tähelepanu asjaolule, et alla üheaastase lähetusega kaasnevaid kulusid kajastada kontodel 550301 kuni 550309.

Raamatupidajatel teha märkus e-arvete registris vastava dokumendi juures, kui nad teevad parandusi või täiendusi, mis ei nõua arve uuele kooskõlastusringile saatmist.

10. Rahandusosakonnal koos kultuuriosakonnaga töötada välja komisjonimüüki puudutav regulatsioon.

b) sularahakäitlemise osas

1. Koostada asutusesisene sularahakäitlemise kord.

2. Sularaha keskkassast panka viimiseks koostada väljamineku orderid, mille kinnitab lisaks kassapidajale veel teine volitatud isik.

3. Loobuda sularahaväljamaksetest ning tasuda komisjonimüügis müüdud kauba eest ülekandega.

4. Läbi viia vähemalt kolm kassa inventuuri aastas, millest üks aasta lõpus.

5. Kuna linna raamatupidamise sise-eeskirja § 13 ei ole kooskõlas tegeliku vajadusega, rahandusosakonnal kaasajastada nimetatud paragrahvi nõudeid nii, et asutusel oleks õigus ise sularaha panka viia.

c) personalitöö osas

1. Ajakohastada töölepingud.

2. Koostada töötajate ametijuhendid või sõnastada tööülesanded töölepingus piisava täpsusega.

3. Koostada asutuse töökorralduse reeglid.

4. Kaaluda üleminekut summeeritud tööajaarvestusele (kultuuri- ja) noorsootöötajate puhul. Arvestuse perioodiks võtta näiteks üks kuu.

5. Koostada igakuiselt tööajakava summeeritud tööajaga töötajatele ning teha see töötajatele teatavaks vastavalt töölepingus kokku lepitud tingimustele.

d) asjaajamise osas

1. Korraldada asutuse asjaajamine nõuetekohaselt.

e) muude tähelepanekute osas

1. Järgida Tartu Linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste infosüsteemide kasutamise korda.

Kultuuriosakonnal teavitada ja nõustada hallatavate asutuste juhte korruptsiooniriskidest ja nende vältimisest, vajadusel küsida nõustamist sisekontrolliteenistuselt.

Auditi aruanne – Teenistuse varasemate ettepanekute arvestamine

Audit teostati eesmärgiga saada ülevaade, millisel määral arvestatakse sisekontrolliteenistuse poolt tehtud ettepanekuid auditeeritu edasises tegevuses.

Auditi käigus vaadeldi sotsiaalabi osakonna, rahandusosakonna, arhitektuuri ja ehituse osakonna, linnakantselei õigusteenistuse ja linnakantselei menetlusteenistuse tegevusi pärast esmaste auditite läbiviimist.

Sisekontrolliteenistuse hinnangul on esmaste auditite tulemusel tehtud tähelepanekud ja ettepanekud leidnud linnakantselei menetlusteenistuses täit ja rahandusosakonnas, arhitektuuri ja ehituse osakonnas, linnakantselei õigusteenistuses ja sotsiaalabi osakonnas suuremas osas tähelepanu ja need on olnud abiks osakondade tegevuste kavandamisel, dokumentatsiooni korrastamisel.

Tähelepanek:

Sisekontrolliteenistus tunnustab sotsiaalabi osakonnas ettepanekute täitmiseks tehtut, kuid näeb vajadust kiirendada soovitud tulemusteni jõudmist sotsiaalhoolekande komisjoni tegevuse korraldamise ja sotsiaalteenustele suunamise või toetuste määramise üle otsustamise pädevuste otstarbekama ja selgema jaotamise osas.

Ettepanek:

Määrata sotsiaalhoolekande komisjoni tegevuse korraldamise ja sotsiaalteenustele suunamise või toetuste määramise üle otsustamise pädevuste otstarbekama ja selgema jaotamise osas seni täitmata ettepanekute täitmiseks konkreetsed tähtajad.

Auditi aruanne – Raamatupidamise sise-eeskirja arvestamine

Audit teostati eesmärgiga saada ülevaade raamatupidamise sise-eeskirja täitmisest. Auditi käigus kontrolliti rahandusosakonna juhataja poolt 20.06.2011. a Tartu linna raamatupidamise sise-eeskirja tehtud muudatuste rakendamist organisatsiooni igapäevases tegevuses.

Auditi aruandes toodi välja tähelepanekud, kuidas on järgitud nõudeid kingituste, autasude, kinkekaartide soetamise ja kinkimise üle arvestuse pidamisel, raamatupidamisele igakuiste aruannete esitamisel ning raamatupidamisarvestuses kajastamisel.

Auditi tulemusel selgus, et asutustes (ja raamatupidamistes) pole nõudeid täidetud või on täidetud osaliselt. Raamatupidamise sise-eeskirja muudatusega kehtestatud nõuded ei arvesta tegelike linnavalitsuses tehtavate tehingute ja nende mahtudega ning sisekontrolliteenistuse hinnangul on seetõttu ebamõistlikud. Erineva tõlgenduse võimalusest on tingitud osa kingituste koheselt kulusse kandmine osas asutustes ja ettemaksukonto mittekasutamine.

Auditi tulemuste põhjal teeb sisekontrolliteenistus järgmise ettepaneku:

Muuta Tartu linna raamatupidamise sise-eeskirja §-s 9 ja § 17 lg-s 4 sätestatud regulatsioone kingituste soetamise ja kinkimise arvestuse kohta, lähtudes tegelikest vajadustest ja mõistlikkusest.

Konkreetsed ettepanekud kingituste, autasude, kinkekaartide kohta arvestuse pidamise ja raamatupidamises kajastamise kohta on järgmised.

Kasutada kingituste soetamise ja kinkimise kohta info salvestamiseks, sidumiseks ja vahetamiseks linna ühtset ostuarvete registrit GoPro-s.

Kanda koheselt (samal kuul) realiseeritud kingituse ost kohe kulusse. Ettemaksukontol kajastada vaid varuks soetatud kingitusi.

Kui pidada arvestust kingituste üle, siis kehtestada kingituste arvestamise alammäär.

Võimalusel vältida kinkekaartide soetamist ja kingitustena või auhindadena kasutamist.

Pidada asutustes kinkekaartide üle arvestust, milles on kajastatud ostmine, kinkimine (eesmärk, kinketehingu aeg, summa), saaja (nii et oleks eristatav erisoodustus) ja kasutamata kinkekaardid (numbrid, summa, vastutaja).

Pidamaks arvestust avalike suhete osakonnas varuks soetatud kingituste üle, täiustada vastavat arvestusprogrammi koostöös infotehnoloogiateenistuse ja rahandusosakonnaga.

Muu tähelepaneku põhjal soovitab sisekontrolliteenistus võtta linnavalitsuses kasutusele ühesuguse lahkumiskingituse tunnustust väärivatele töötajatele analoogselt n.n tööjuubelikingitusega.

Auditi aruanne – Lepingute registreerimine ja piirangute kasutamine dokumentidel

Audit teostati eesmärgiga kontrollida osakondade lepingute registreerimist dokumendihaldussüsteemis GoPro ja hinnata osakondades registreeritud dokumentidel piirangu "asutusesiseseks kasutamiseks" või selle puudumise õiguspärasust. Vaadeldav periood oli 01.01.2012-31.07.2012.

Kontrollitud perioodil esines üksikuid vigu lepingute ja lepingute lisade registreerimisel, osad vead parandati auditi käigus. Linnavarade osakonna kinnitusel võetakse 2013. aastal kasutusele uus haldusprogramm Elkis, mis saab üürilepingute andmebaasiks ja töökeskkonnaks. Sisekontrolliteenistus tegi ettepaneku kaaluda uue tarkvara kasutuselevõtmisel võimalust teha

lepingud kättesaadavaks ka dokumendiregistris.

Dokumentidel piirangu "asutusesiseseks kasutamiseks" märkimisel või selle piirangu puudumises täheldati üksikuid vigu, mis arvestades dokumentide mahtu pole siiski märkimisväärne. Olukorras, kus teabenõudeid täidetakse vahetult ametniku poolt, on võimalik vead piirangute kasutamises parandada enne dokumendi väljastamist. Veebilehe kaudu dokumentide sisule juurdepääsu võimaldamisel peame veenduma, et oleks tagatud juurdepääsupiiranguga dokumentide sisu mitteavalikustamine ja et juurdepääsupiirangud oleksid dokumentidele kantud. Sisekontrolliteenistus tegi ettepaneku, et kui perspektiivis otsustatakse dokumentidele juurdepääsu tagamine linna veebilehe kaudu, siis tuleb osakondadele aegsasti edastada asjakohane informatsioon.

Auditi aruanne - Finantseerimislepingud

Audit teostati eesmärgiga saada ülevaade linna poolt sõlmitud ja kehtivate finantseerimislepingute sõlmimisest ja täitmisest. Auditi käigus keskenduti finantseerimislepingutele, milles toodud eraldiste jagamine ei toimu linnavolikogu poolt esitatud korras. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 näeb teatavasti ette, et volikogu ainupädevuses on toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Tartu linnas on viidatud korrad valdavalt olemas, samas on eelarves jätkuvalt eraldisi, mille andmiseks linnavolikogu poolt kehtestatud kord puudub.

Auditi tulemusena jõuti linnavalitsuse erinevate struktuuriüksuste osas tehtud tähelepanekute põhjal järgmiste üldistatud ettepanekuteni. Sisekontrolliteenistus teeb linnavalitsusele ja lepinguid sõlmivatele struktuuriüksustele tegevuse paremaks korraldamiseks järgmised ettepanekud:

- linna eelarves kolmandatele isikutele toetuste eraldamisel pidada kinni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktis 5 sätestatust, s.t toetuse eraldamine peaks toimuma linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel;

- ilma volikogu vastava korrata eraldatava toetuse puhul määratleda avalik huvi või teenus, mida toetuse andmise läbi finantseeritakse ning sõlmitud finantseerimislepingutes sätestada detailsemalt toetuse kasutamise eesmärk;

- ilma volikogu vastava korrata eraldatava toetuse puhul nõuda toetuse taotlejatelt detailsemat toetuse taotlust ja toetuse läbi saavutada soovitud eesmärkide kirjeldust;

- kaasata struktuuriüksusi kui finantseerimislepingute hilisemaid sõlmijaid ja täitmise kontrollijaid rohkem toetuste andmise aruteludesse ja otsustamisse;

- finantseerimislepingute sõlmimisel lähtuda linnavalitsuse poolt kinnitatud tüüpvormidest;

- rakendada kõikides finantseerimislepingutes (sh ka volikogu ja linnavalitsuse poolt kehtestatud toetuste andmise kordade alusel sõlmitud lepingutes) kohustuslikuna nõuet eristada toetuse saaja raamatupidamisarvestuses saadud toetus muudest tuludest ja kuludest (finantseerimislepingu tüüpvorm p 2.1.5.) ning nimetatud kohustuse rikkumisega kaasnevat vastutuse nõuet (finantseerimislepingu tüüpvorm p 3);

- finantseerimislepingute vormistamisel ja pealkirjastamisel lähtuda lepingute tegelikust sisust.

Auditi aruanne – Tartu Kutsehariduskeskuse tegevus

Audit teostati eesmärgiga viia läbi kontroll Tartu Kutsehariduskeskuse tegevuse üle. Auditi käigus kontrolliti Tartu Kutsehariduskeskuse tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust.

Auditi tulemusel teeb sisekontrolliteenistus Tartu Kutsehariduskeskuse tegevuse paremaks korraldamiseks linnavalitsusele, haridusosakonnale ja kutsehariduskeskusele kaalumiseks järgnevad ettepanekud:

1) juhtimise osas

- haridusosakonna juurde moodustada kutsehariduse valdkonna eest vastutava töötaja ametikoht (peaks korraldama ka sisekontrolli süsteemi arendamist koolis);

- kaaluda kooli finantsjuhi ametikoha ületoomist haridusosakonna koosseisu;

- arvestada osaliselt muutumata püsinud juhtkonna ja seotud isikute töötamisega seonduvaid riske;

- hoiduda kooli direktoriga seotud isikutega lepingulistesse suhetesse astumisest;

- pidada töökohtade täitmiseks konkursside korraldamisel kinni konkursitingimustest;

- kutsehariduskeskuse nõukogul asuda täitma kutseõppeasutuse nõukogu tegutsemise korda.

2) töölähetuste osas

- vaadata üle lähetusse saatmise põhimõtted eesmärgiga vältida töötajate isiklikes huvides töölähetuste kasutamist ja täpsustada lähetuskulude aruandlust;

- luua paremad tehnilised lahendused lähetuste taotluste täitmiseks ja lähetusaruannete sidumiseks muude lähetusega seotud kuludega;

- isiklikes huvides korraldatud töölähetuste kulud tuleb lähetuses osalejate poolt tööandjale hüvitada;

- isiklikes huvides korraldatud töölähetuste ja lähetusega seotud aruannetes teadvalt valeandmete esitamise osas esitada materjalid õiguskaitseorganitele tuvastamaks, kas lähetatute poolt on toime pandud kuritegu (ametialase võltsimise, omastamise ja usalduse kuritarvitamise kahtlus).

3) asjaajamise ja õpilastele toetuste määramise osas

- registreerida kõik kutsehariduskeskusesse saabunud ja kutsehariduskeskuse tegevuse tulemusena tekkinud dokumendid GoPro- s;

- juhinduda kooli asjaajamise korraldamisel ka muus osas linna asjaajamiskorrast;

- kuna kooli infosüsteemid on osa linna infosüsteemidest, teha nende arendamisel koostööd linnakantselei infotehnoloogia teenistusega;

- tagada täiendava toetuse maksmise korral toetuse saajate vastamine seaduses ettenähtud tingimustele. Selleks taotleda piisaval arvul KHK töötajatele juurdepääs rahvastikuregistri andmetele (x-tee päringuna);

- järgida toetuste vormistamisel haldusmenetluse seadusest tulenevaid otsuste vaidlustuse tähtaegasid ja korrastada õpilastele toetuste määramise korraldus muus osas, lähtudes tehtud tähelepanekutest;

- järgida KHK tegevusest lähtuvate vaidluste puhul linna kohtus esindamise põhimõtteid;

- informeerida tekkinud vaidlustest koheselt linnavalitsust ja linnavalitsuse õigusteenistust;

- võtta seisukoht kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr 2-10-30398 linnale tekkinud kahju võimaliku hüvitamise osas.

4) finantsjuhtimise osas

- analüüsida eelnevate aastate soetusi ja viia läbi hanked kooskõlas riigihangete seaduse ja linna hankekorraga;

- rakendada kutsehariduskeskuse majandamiseelarve omatulude jääkide kasutamisel linna teiste hallatavate asutustega samu põhimõtteid;

- hinnata kooli ametiautode reaalset vajadust ning seada nende kasutamisele eesmärkidest lähtuv kulupõhine arvestus, vormistada õiguspäraselt direktori õigus kasutada ametiautot;

- kaaluda kooli hoones teisi sularaha hoidmise asukohti;

- kaaluda varasemat sanktsioonide rakendamist võlgnikele, et vältida pikaajalisi võlgnevusi;

- lähtuda edaspidi nõuete hindamisel ja nõuetest loobumisel linnavara eeskirja nõuetest.

Auditi aruanne - Liikluse korraldamise praktika ja aluspõhimõtted

Audit teostati eesmärgiga viia läbi linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse tegevuse kontroll. Auditi käigus kontrolliti liikluskorraldusteenistusele pandud ülesannete täimist ja teenistuse ametnike tegevust. Auditi tulemusena täheldati probleeme nii liikluskorraldusteenistuse ametnike konkreetsete tegevuste osas kui ka valdkonnas üldisemalt.

Auditi tulemusel jõuti alljärgnevate järeldusteni, mille põhjal teeb sisekontrolliteenistus linnavalitsusele kaalumiseks järgmised ettepanekud:

- uuringute ja ekspertarvamuste tellimiseks eelarves ettenähtud vahendite maht on väike, mistõttu tuleb sellises olukorras liiklusalaseid uuringuid ja ekspertarvamusi tellida vaid põhjendatud juhtudel. Uuringute ja ekspertarvamuste väljast tellimisele tuleks eelistada alternatiivseid lahendusi, s.h liikluskorraldusteenistuse ametnike suuremat panustamist konkreetsete lahenduste väljatöötamisse;

- täpsustada tuleb liiklusnõukogu funktsioone, pädevust ja tegevuse õiguslikke aluseid. Nõukogu tegevusega paralleelselt tuleb liikluskorralduslike muudatuste väljatöötamisse kaasata võimalikke huvigruppe või võimaldada nende esindajatel osaleda liiklusnõukogu töös;

- liikluskorralduslike projektide tellimisel ja konkreetsete projektlahenduste heakskiitmisel tuleb lähtuda mitte ainult lahenduste normile (standardile) vastavusest, lahendust tuleb hinnata ka liiklejate erinevate gruppide (kasutusmugavuse) seisukohast ja liiklejate senise käitumise muutmise võimalikkuse seisukohast;

- teenistusele esitatud liikluskorraldusalased ettepanekud ja teenistuse vastused ettepanekutele, samuti teenistuse poolt antud kooskõlastused peavad olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

- avalikele tänavatele isiku kasuks liikluskorraldusvahendi paigaldamine peab toimuma ühetaoliselt ja läbipaistvate põhimõtete kohaselt. Viidatud põhimõtted tuleb avalikustada linna veebilehel;

- avalikustada olulisemad liikluskorralduse muutused linna veebilehel. Võimalusel tutvustada samas linnaga piirnevate alade liikluskorraldusmuudatusi;

- arendada liikluskorraldusvahendite andmebaasi selliselt, et linna veebilehelt oleksid kättesaadavad linna liiklusskeemid koos liiklusmärkidega;

- liikluskorraldusteenistuses on ebaproportsionaalselt suur osakaal projektipõhistel ametikohtadel. Edasisel projektides osalemise otsustamisel tuleb kaaluda ametnike erinevates projektides samaaegse osalemise võimalikkust ja mõistlikkust.

Auditi aruanne - Muusikahariduseks antud vahendite kasutamine haridusosakonna hallatavates asutustes

Audit teostati eesmärgiga viia läbi kontroll muusikahariduseks antud eelarveliste vahendite kasutamise üle haridusosakonna hallatavates asutustes. Auditi käigus kontrolliti Tartu Karlova Gümnaasiumile ja selle juures tegutsevatele kooridele süvendatud muusikaõppe läbiviimiseks linnalt antud vahendite kasutust.

Auditi tulemusel jõuti alltoodud järeldusteni, nende põhjal teeb sisekontrolliteenistus linnavalitsusele ja haridusosakonnale ettepanekud Tartu Karlova Gümnaasiumi juures läbiviidava süvendatud muusikaõppe jätkuvaks rahastamiseks ja korraldamiseks:

- Kooli süvendatud muusikaõppe korraldust iseloomustab ebaselge olukord, kus piire eristamata on üksteisega põimunud kool, MTÜ ja kooli toetusfond. Ebaselgust lisab koolis läbiviidava süvendatud muusikaõppe rahastamine: osaliselt riiklikest vahenditest (RÕK tunnid, koolitus), osaliselt üldistel alustel kooride tegevuse rahastamine linnalt, osaliselt linnapoolne täiendav sihtotstarbeline rahastamine, lisaks osaline MTÜ tegevuse rahastamine linnalt.

- Tartu linn on valdavas osas MTÜ Tartu Poistekoor ja neidudekoor Kurekell tegevuse rahastaja. Lisaks rahastab linn koolile eraldatud sihtotstarbelise kuluga kaudselt kultuuriühingus tegutsevate (laulvate) õpilaste täiendavat, nende ühingulist tegevust toetavat muusikaharidust.

- Linnalt eraldatav summa sihtotstarbeliseks kuluks langeb 2012. a-l rahastatavate ametikohtade arvu osas kokku jaanuarikuu tegeliku vajadusega. Sel kombel arvestatud summa ei kata aga kulusid juhul kui ametikohta täidab kõrgema ametijärguga õpetaja.

- Kohalikust eelarvest sihtotstarbelise kuluna rahastatud õpetajate ametikohtade kohta pole koolituskulusid arvestatud.

- Sisekontrolliteenistuse hinnangul on muusikahariduse täiendaval toetamisel oluline katta lisaks personalikulule ka õpilasürituste kulud.

- Karlova gümnaasiumis pakutav instrumendiõpe ja soololaul on tasutud linna poolt ja lapsevanematele tasuta, seega on tekitatud põhjendamatu ebavõrdne olukord Tartu linna lastele instrumendiõppe võimaldamisel.

- Instrumendiõppe ja soololaulu tunnid moodustavad sihtotstarbeliselt rahastatud tundidest suurema osa. Seega on linna poolt jäetud kasutamata lapsevanemate osatasu kui oluline tuluallikas individuaalsete tundide kulude katteks.

- Linna poolt täiendavalt rahastatud muusikaõppe tulemus ei kajastu Karlova gümnaasiumi 1.-6. kl kooride ja orkestri tasemes (kategoorias) võrrelduna teiste linna koolidega.

- Kokku on aastatel 2011 ja 2012 (käesolevaks hetkeks) Tartu Linnavalitsus rahastanud Karlova gümnaasiumis süvendatud koorimuusikaõpet järgmiselt:

	2011	2012
Kategooriaga kooridele	9 864	10 761
Sihtotstarbelise kuluna süvendatud koorimuusika tundide läbiviimiseks	86 984	83 220
MTÜ Tartu Poistekoor ja neidudekoor Kurekell	10 908	8 223
Tartu Karlova Gümnaasiumi toetusfond	1 000
Kokku eurot	108 756	102 204

Ettepanekud.

1. Korraldada Karlova gümnaasiumi juures õpetatava süvendatud muusikaõpe selgemalt eesmärgiga muuta läbipaistvamaks ka muusikaõppe rahastamist.

2. Vältida topeltrahastamist (nt kool ja kooli juures tegutsev MTÜ).

3. Muusikaõppe täiendaval rahastamisel arvestada ametikohtade rahastamise kõrval ka muude regulaarsete kulude (nt ürituste, koolituste kulud) katmise vajadusega.

4. Kehtestada individuaalsetele instrumendiõppe ja soololaulu tundidele lapsevanema osatasu, sõltumata, millises vormis jätkatakse koolis muusika süvaõppega.

- Gümnaasiumiosa eraldamine ei mõjuta oluliselt KaG-s käesoleval ajal toimivat süvendatud muusikaõpetust ega katkesta kooli õppima tulnud õpilaste muusikaõpinguid. Võimalus osaleda Kurekella ja Tartu Poistekoori tegevuses säilib samal kombel ja tahtmise korral ka samas kohas.

Ettepanek: Jätkata KaG juures süvendatud muusikahariduse andmisega põhikooli ulatuses.

- Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikooli õpilaste suurim lubatud õppekoormus on ületatud.

Ettepanek. Järgida tunniplaani koostamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikooli õpilaste suurimat lubatud nädala õppekoormust.

Auditi aruanne - Eestkoste korraldus sotsiaalabi osakonnas

Audit teostati eesmärgiga saada ülevaade sotsiaalabi osakonna, kui täisealiste isikute eestkostja tegevuse korralduse vastavusest perekonnaseaduses sätestatule ja teha ettepanekud protsessi paremaks korraldamiseks, vajadusel sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks.

Tartu Linnavalitsus on määratud eestkostjaks ca 50 täisealisele piiratud teovõimega isikule. Sisekontrolliteenistus kontrollis, kuidas on korraldatud täisealiste isikute eestkostealane töö ja kas on täidetud perekonnaseaduses sätestatud eestkostja kohustused: vara valitseda, raha paigutada, tagada eestkostetavale ravi- ja sotsiaalteenuseid, esitada eestkostja aruanded. Auditis on arvestatud, et kohus määrab eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Auditis on arvestatud võimalusega, et eestkostja ei pea täitma kõiki seaduses sätestatud ülesandeid. Auditi ettepanekud põhinevad intervjuudel ja valimi alusel toimikutega tutvumisel tehtud tähelepanekutel.

Eestkostealase töö paremaks korraldamiseks tegi sisekontrolliteenistus ettepanekud luua sisekontrollisüsteem, ühtlustada, milliseid andmeid ametnikud töötabelitesse koguvad ja korrastada ametijuhendid.

Vara valitsemise paremaks korraldamiseks soovitab sisekontrolliteenistus kaaluda võimalust riigi poolt edastavatele andmetele ligipääsuks e-riigi portaali vahendusel või muul sobival moel. Eestkostetava varalise seisundi väljaselgitamiseks kaardistada nii vara kui nõuded.

Osakonnal hinnata eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamist ja kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks paigutada raha vastavalt perekonnaseaduses sätestatud nõuetele.

Esimees

Akti väljaandja:	Tartu Linnavolikogu
Akti liik:	Informatsioon
Teema:	Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile sisekontrolliteenistuse tegevusest 2012. aastal
Reg. number:	LVK-I-0141
Seisund:	Lõpetatud
Koostamise kp:	28.12.2012
Koostaja:	Raivo Bachmann
Ettekandja:	Raivo Bachmann
Esitab:	linnavalitsus, 28.12.2012 istungi protokoll nr 90
Juhtiv komisjon:	Revisjonikomisjon
Seosed:	Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Revisjonikomisjoni protokoll nr 38:
Failid:	Tartu_Linnavolikogu_Informatsioon_2012_LVK-I-0141.pdf ( 58 kb )

Õigusakti eelnõu: Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile sisekontrolliteenistuse tegevusest 2012. aastal