EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
27. november 2012. a. nr LV-K-1485 |
| Osalemine projektis „Tartu Kutsehariduskeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õppuritele eesti keele täiendava õppe kursus” |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja Tartu Linnavolikogu 14. mai 2009. a määruse nr 116 „Välisprojektides osalemise kord” § 1 lg 2 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1 ja arvestades Tartu Linnavalitsuse 09. juuni 2009. a määrust nr 17 „Välisprojektides osalemise korra rakendamise kord”, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Osaleda projektis „Tartu Kutsehariduskeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õppuritele eesti keele täiendava õppe kursus”, mida rahastatakse „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.
2. Projekti kogumaksumus on 28 440 eurot, omafinantseering puudub.
3. Määrata projekti koordinaatoriks Tartu Kutsehariduskeskuse direktor, kes omab punktis 1 nimetatud projekti raames allkirjaõigust.
4. Määrata projekti projektijuhiks Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Ellen Aunin.
5. Määrata projekti meeskonnaliikmeteks:
5.1. Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Hele Moor;
5.2. Tartu Kutsehariduskeskuse kursusejuhendaja-asendusõpetaja Kati Toobal;
5.3. haridusosakonna vanemraamatupidaja Maire Allik.
6. Korraldus jõustub detsembril 2012. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Osalemine projektis „Tartu Kutsehariduskeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õppuritele eesti keele täiendava õppe kursus” " juurde
Projekti nimi ja number
VP-12-0145 - Tartu Kutsehariduskeskuse erinevate erialade eesti keelest erineva emakeelega õppuritele eesti keele täiendava õppe kursus - 
Lühikokkuvõte
Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel toime tulla nii igapäevastes kui ka tööalastes toimingutes ja situatsioonides, aga ka orienteeruda Eesti kultuuriruumis, aidata kursuslastel praktiseerida eesti keeles kõnelemist, saada teadlikuks oma erinevate uskumuste soodustavast või piiravast toimest, samuti saada tuge oma isiklikele arusaamadele ja identiteedile.
Koolituse käigus toetatakse osalejate keeleoskuse arengut (suulise keele ja väljendusoskuse arendamine; sõnavaralise pädevuse arendamine). Koolitusel luuakse selleks toetav keelekeskkond, kasutatakse mõistetavat kontekstipõhist lähtematerjali ning õhutatakse osalejaid omavahel aktiivselt suhtlema ning kogemusi vahetama. Koolituse metoodika toetub sotsiaalkonstruktivismile ning võimaldab igakülgset interaktsiooni ja koostöist õppimist.
Käesoleval hetkel Tartu Kutsehariduskeskus ei paku täiendavat keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele. Alates 2011. a viiakse läbi esmakursuslastele funktsionaalse keeleoskuse test, mille põhjal selekteeruvad välja nõrga keeleoskusega eesti keelest erineva emakeelega õpilased. Seoses Tartu kahe vene õppekeelega kooli liitmisega käesoleval aastal suureneb vene õppekeelega koolidest Tartu Kutsehariduskeskusesse tulevate õpilaste arv, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet. Senine kogemus on näidanud, et mitte-eesti emakeelega õppurite keeleoskuse areng sõltub eelkõige õpilaste motivatsioonist ja tugiisikutest.
On juhtumeid, kus väga nõrga eesti keele oskusega õpilane on kooli lõpetamiseks omandanud väga hea keeleoskuse, kuid kui õpilane on jäänud isolatsiooni ja suhelnud vaid oma emakeelt rääkivate õpilastega, on eesti keele oskus isegi oluliselt nõrgenenud. Käesoleval hetkel on 2 õppuri puhul väga nõrga keeleoskuse tõttu olnud vajalik koostada neile individuaalne õppekava ja kooli lõpetamiseks suunata lihtsustatud õppekava järgsele eesti keele eksamile.
Eesmärk ja alleesmärgid
Eesmärk on hakata korraldama täiendavat eesti keele õpet, mis vastab Tartu Kutsehariduskeskuse õppurite vajadustele 2012/2013. õppeaastal ning millist oleks vaja kooli mitte-eesti emakeelega õppuritele, et saavutada õpilaste pädev keeleoskus 2013. aasta lõpuks.
Tulemuste saavutamiseks on täiendava eesti keele õppe kursuse väljatöötamine, mis sisaldab lõimitud keele- ja erialaõpet, nende läbiviimiseks õppematerjalide koostamist, vastava õppekava väljatöötamist ja nende alusel pilootprojektina õppetöö läbiviimist.
Koolitus võimaldab intensiivse tugiõppe võimaluse pakkumist, sobivate õppematerjalide koostamist ning uute, sotsiaalkonstruktivistlike õpetusvõtete levitamist tõstmaks keeleõppe motivatsiooni.
Koolituse eesmärgiks on luua aktiviseeriv ja arendav õpikeskkond, mis:
· annab osalejale võimaluse kogeda aktiivset ja iseseisvat mõtlemist ergutavaid õppemeetodeid ning tutvuda õpilaste õppimist iseloomustavate seaduspärasustega;
· suunab osalejat rakendama oma teadmisi ja keelelisi oskusi oma igapäevaelus ning õpingutes, arutlema saadud kogemuste üle ning kavandama sellest lähtuvalt oma edasisist tegevust
annab õpetajatele võimaluse osaleda õppekava koostamise protsessis
Tegevused
Õppesisu:
1. Psühhodraama meetodi tutvustus. Sõnavara: perekond, kool
2. Eesti kultuuri tutvustav õppekäik (Tallinn) Marsruut Tallinnas – Toompea (valitsus), vanalinn, Kadriorg (presidendiloss). Sõnavara: riiklus.
3. Psühhodraama. Sõnavara: elukutsed, erialane sõnavara
4. Talvekool.
5. Rollimängud. Sõnavara: perekond, kool, ametiasutused.
6. Psühhodraama. Sõnavara: sõprus, perekond, kool.
7. Psühhodraama. Sõnavara: rahvused, riigid.
8. Õppereis. Marsruut: Tartu – Põlva – Värska (Setu muuseum – seto kultuur) – Lüübnitsa (vene vanausulised) – Räpina, Mooste mõis – Tartu. Teema: erinevad kultuurid ja Lõuna-Eesti loodus. Sõnavara: loodus, kultuur.
9. Psühhodraama. Sõnavara: keel, haridus.
10. Kolmas Eesti kultuuri tutvustav õppekäik (Saaremaa), marsruut: Tartu – Muhu (Koguva küla) – Kuressaare (Kuressaare linnus) – Kaali järv. Sõnavara: käsitöö, käsitööriistad, ehitus.
11. Suvekool 3 päeva. Sõnastamisoskuse arendamine.
Tulemused
On välja töötatud pilootprojekt, mida on võimalik kasutada järgmisel õppeaastal (õppekava, õpetamismetoodika, hindamiskriteeriumid, tulemuste testimisjuhend)
30 õpilast on omandanud keelepädevuse,
2 õpetajat on omandanud kursuse läbiviimise kogemuse
, 3 õpetajat on osalenud õppekava koostamisel. Õpetajad on eesti keelt võõrkeelena õpetavad peagoogid, kes osalevad ka LAK- õppe koolitustel.
Projekti jaoks töötatakse välja keeleõppe tulemuslikkuse hindamise metoodika ja testid, mis viiakse läbi projekti alguses ja lõpus.
Iga sessiooni viimane koolitusosa on üles ehitatud väikeste gruppide tööle, kus luuakse spontaansust käivitav arengu- ja eneseväljendamiskeskkond ning kus kasutatakse erinevaid diskussiooni esilekutsuvaid ja sotsiodramaatilisi eneseväljendusmeetodeid.
Eelarve
Projekti kogumaksumus 28 440 eurot
Tartu linna omaosalus 0 eurot
Toetus Tartu linnale 28 440 eurot
Sildfinantseerimise vajadus
jah
Eelarve peamiste kululiikide lõikes
Rahastaja
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
„Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe”
meetme „Keeleõppe arendamine” programm „Keeleõppe arendamine 2011-2013”
Meeskond
Projekti koordinaator: Tartu Kutsehariduskeskuse direktori kohusetäitja Liivi Raudsepp
Projektijuht ja tema kontaktandmed: Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Ellen Aunin, E-post: ellen.aunin@khk.ee
Projekti meeskonnaliikmed ja nende tööülesanded: Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Hele Moor, Tartu Kutsehariduskeskuse kursusejuhendaja-asendusõpetaja Kati Toobal ja Tartu Kutsehariduskeskuse raamatupidaja Maire Allik.
Tähtajad
Projekti esitamine: 23.10.2012
Projekti elluviimine: 26.11.2012 - 30.08.2013