Kalle Kulbok (edaspidi vaide esitaja) esitas 19. oktoobril 2012 Tartu Linnavalitsusele vaide Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korralduse nr 1045 "Ehitusloa väljastamine jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks" alusel väljastatud jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloale. Vaide esitaja peab piisavaks, kui vaidlustatud ehitusloas muudetakse mõistlikul määral ehitusprojekti ja koos sellega ka hankelepingut.
Seoses vaide täiendava uurimise vajadusega pikendati haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 84 lg 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega kuni 28. novembrini. 2012.
Linnavalitsus käsitleb vaide läbivaatamisel Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korraldust nr 1045 ja selle alusel 26. septembril 2012 väljastatud ehitusluba nr 2518/12 ühe haldusaktina. Ühe ja sama haldusaktina käsitlemist toetab ka Riigikohtu seisukoht, mille järgi linnavalitsuse korraldust ja selle alusel antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02).
Asjaolude kirjeldus
Tartu Linnavalitsuse 2. novembri 2010 korraldusega nr 1164 määrati projekteerimistingimused Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks lõigus Kroonuaia sild-Võidu sild (edaspidi projekteerimistingimused).
Tartu Linnavalitsus tellis OÜlt KLM Projekt (edaspidi projekteerija) Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee rajamise ning kaldakindlustuse rekonstrueerimise lõigus Võidu sild kuni Ujula tänava tööprojekti (edaspidi ehitusprojekt). Kuna tegemist on avaliku linnaruumi ilmestava ehitusega, avalikustas linnavalitsus 2012. a jaanuaris ehitusprojekti Tartu linna kodulehel ja palus linnakodanikel avaldada arvamust ehitusprojekti kohta. 14. veebruaril 2012 toimus ka projekti avalik arutelu.
Linnamajanduse osakond kuulutas 26. juunil 2012 välja riigihanke Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee ning kaldakindlustuse rajaja leidmiseks avatud hankemenetlusena (viitenumber 134587). Tartu Linnavalitsuse 2. augusti 2012 korraldusega nr 824 lükati tagasi kõik vastavaks tunnistatud pakkumused, kuna pakkumuste maksumused ületasid oluliselt riigihanke eeldatavat maksumust ning projekti EU40023 "Emajõe kaldakindlustuste rajamine ja jõeäärsete teede korrastamine (III etapp) ja Tartu linna eelarves vastavateks kuludeks ettenähtud rahalisi vahendeid.
3. augustil 2012 kuulutas linnamajanduse osakond välja uue hanke e-hankena (viitenumber 136202). Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korraldusega nr 1043 otsustati tunnistada riigihankel "Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee ning kaldakindlustuse rajamine" edukaks OÜ Sahkar TT pakkumus ja sõlmida OÜga Sahkar TT pärast riigihangete seaduse § 69 lg 1 kohase tähtaja möödumist hankeleping. Hankeleping sõlmiti 16. oktoobril 2012.
Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korraldusega nr 1045 otsustati väljastada ehitusluba Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks lõigus Kaarsild - Vabadussild (edaspidi korraldus nr 1045) ja selle alusel väljastati ehitusluba nr 2518/12.
Vaide esitaja esitas ehitusprojekti avalikustamise ajal ja avalikul arutelul mitmeid ettepanekuid, millest osadega arvestati.
Vaide esitaja väitel sai ta augusti teisel nädalal teada, et projektis ei ole tema osundatud puudusi parandatud ja et tööde teostamiseks on välja kuulutatud juba teine riigihange. Vaide esitaja osales teisel hankel ühispakkujana ja esitas 22. augustil 2012 e-keskkonnas üksteist täpsustavat küsimust, millele hankija (Tartu Linnavalitsus) ka vastas.
Vaide esitajat vastused ei rahuldanud ning 5. septembril 2012 esitas ta Tartu Linnavalitsusele vaide, milles palus tunnistada ehitusprojekt puudulikuks, peatada ja tühistada tegevused, mis selle projekti alusel on tehtud ning alustada tegevusi, mis võimaldaks likvideerida puudused nimetatud ehitusprojektis.
Linnavalitsus selgitas oma 20. septembril 2012 saadetud vastuses, et vaide esitaja vaiet ei saa käsitleda vaidena HMS mõttes eelkõige põhjusel, et puudub vaide ese.
HMS § 72 lõike 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib haldusaktist eraldi vaidlustada viivituse, tegevusetuse, ametiisiku taandamisest keeldumise, haldusakti andmise taotluse tagastamise või muu seaduses sätestatud toimingu.
Linnavalitsus märkis, et Emajõe vasakkalda jalg- ja jalgrattatee rajamise ning kaldakindlustuse lõigus Võidu sild kuni Ujula tänav rekonstrueerimise tööprojekti (edaspidi ehitusprojekt) väidetav puudulikkus ei ole käsitletav ühegi HMS § 72 nimetatud juhtumina ning seega ei ole võimalik vaide esitaja taotlust lahendada vaidemenetluse korras. Samas pidas linnavalitsus oluliseks kontrollida vaide esitaja poolt esitatud väidetavaid puudusi ehitusprojektis ning esitas vaide esitajale nende kohta oma arvamuse ja selgitused 20. septembril 2012 ja 1. oktoobril 2012 saadetud vastustes.
Vaide esitaja esitas 19. oktoobri 2012 vaide ehitusloale. Vaides on korratud põhiliselt samu väiteid, millele linnavalitsus on juba varem vastanud (e-hanke keskkonnas esitatud küsimustele antud vastused, 5. septembri 2012. a vaidele 20. septembril ja 1. oktoobril 2012 saadetud vastused). Vaide esitaja peab piisavaks, kui vaidlustatud ehitusloas muudetakse mõistlikul määral ehitusprojekti ja koos sellega ka hankelepingut.
19. oktoobri 2012 vaides esitatud väited ja linnavalitsuse seisukohad
Vaide esitaja väidab, et talle jääb siiski põhjendatud kahtlus, et ei ole õiguspärane praktika, kus muudetud ehitusprojekti enne riigihanke korraldamist üle ei vaadata ning käsitletakse projekteerijat projekti heakskiitjana. Linnavalitsus kiitis projekti heaks alles 25. septembril 2012 väljaantud ehitusloaga, ent ei kaalunud mitmeid vaide esitaja osundatud puudusi ja küsitavusi, kuigi 20. septembri 2012 talle saadetud kirjas lubati, et tema poolt e-hanke keskkonnas esitatud küsimuste, antud vastuste ja tema kommentaaride analüüsiga tegeletakse ehitusloa väljastamise menetluses. Vaide esitajale 1. oktoobril 2012 saadetud kirjast nähtub, et mitmele tema osundatud küsimusele otsitakse lahendust alles ehitustööde käigus.
Vaide esitaja eksib, kui väidab, et linnavalitsus ei analüüsinud tema poolt e-hanke keskkonnas esitatud küsimusi, antud vastuseid ja tema kommentaare. Linnavalitsus analüüsis ehitusloa väljastamise menetluses kõiki vaide esitaja esitatud väiteid ja küsitavusi ning andis oma seisukohad nendele 20. septembril 2012. a ja 1. oktoobril 2012. a saadetud vastustes. Korralduses nr 1045 ei esitanud linnavalitsus seisukohti vaide esitaja esitatud ehitusprojekti väidetavatele puudustele ja küsitavustele, vaid põhjendas ehitusprojekti erinevusi võrreldes projekteerimistingimustes esitatud tingimustega.
Vaide esitaja väide, et mitmele vaide esitaja osundatud küsimusele otsitakse lahendust alles ehitustööde käigus, ei ole õige.
Linnavalitsus selgitab, et ehitamine toimub ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt. Samas ei saa linnavalitsus välistada, et ehitustööde käigus võivad selguda asjaolud, mille puhul tuleks kaaluda väiksemate projektimuudatuste tegemist. Selliste asjaolude ilmnemisel saab muudatusi teha siiski ainult õigusaktides sätestatud alustel ja korras, kusjuures arvestada tuleb muuhulgas ka riigihangete seaduse sätteid. Juhul, kui selgub täiendavate tööde tegemise vajadus (näiteks ohutuspiirde rajamine, tee ehitus Narva mnt 27 piirkonnas vms), tellitakse need tööd eraldi uue hankega.
Linnavalitsus selgitab veelkord, et ehitusprojekti koostamine ja menetlemine toimub ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras, mis ei näe ette haldusaktiga või toiminguga ehitusprojekti kinnitamist, heakskiitmist vms. Kuna ehitusprojekti tellijaks oli Tartu Linnavalitsus, valmis ehitusprojekt projekteerija ja tellija koostöös. Linnavalitsuse sisemise töö korralduse kohaselt vaatas ehitusprojekti üle ka linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringute ja projektide läbivaatamise komisjon. Kui tellija oleks pidanud ehitusprojekti puudulikuks, ei oleks ta seda vastu võtnud.
Vaide esitaja käsitleb oma vaides nelja varasemalt osundatud puudust ja küsitavust.
Esimeses küsimuses, kas projektis likvideerimisele määratud pargiteed, mis viivivad Narva mnt ülekäiguraja juurde, tuleb ka tegelikkuses likvideerida, leiab vaide esitaja, et kui Narva mnt 27 ees olev ülekäigurada säilib, tuleks üle vaadata ka lähipiirkonna teelahendus.
Linnavalitsus selgitab, et projekti koostamisel arvestati asjaoluga, et Narva maanteele tuleb foor ja ülekäigurada nihkub. Käesoleval aastal linnavalitsus fooriprojekti ei realiseeri ja seega säilib Narva mnt 27 ees olev ülekäigurada. Vajadusel vaatab linnavalitsus lähipiirkonna teelahenduse üle.
Teine küsimus puudutab projekteerimistingimustega ette nähtud piirdeid. Vaide esitaja leiab, et kuigi küsimus leiab korralduses nr 1045 käsitlemist, on seal selgeid kaalutlusvigu (nimetatud lõigul ei ole haljastust, samuti ei kavandata selles lõigus treppe) ning leiab, et piirdeküsimuses on võimalik saavutada kompromiss, kui linn rajab osundatud lõigus (Kaarsilla ja Treffneri monumendi juurde viiva palgitee vaheline lõik) piirde väljaspool projekti.
Linnavalitsus selgitas eespool, et korralduses nr 1045 ei käsitletud vaide esitaja esitatud ehitusprojekti väidetavaid puudusi ja küsitavusi, vaid põhjendati ehitusprojekti erinevusi võrreldes projekteerimistingimustes esitatud tingimustega. Seega ei ole asjakohane vaide esitaja väide korralduses nr 1045 tehtud kaalutlusvigadele.
Linnavalitsus selgitab, et projekteerimistingimuste kohaselt tuli kohtadesse, kus kalda nõlvus on järsk (1:1,5 ja järsem) või üle 2 meetri kõrgune, ohutuse tagamiseks projekteerida piirded. Ehitusprojektis piirdeid ei projekteeritud. Korralduses nr 1045 on põhjendatud piiretest loobumist sellega, et ohutuks jõe äärde pääsemiseks on projekteeritud kolm astmestikku, mis viivad nõlvalt alla Emajõe äärde (ehitusprojekti seletuskiri, p. 4.2.), välistades vajaduse kasutada järske nõlvu vee äärde suundumiseks. Piiretest loobumise täiendavaks eesmärgiks on tagada pargiala avatus ja mitte kahjustada piirete paigaldamisega olemasolevat kõrghaljastust.
Linnavalitsus märgib, et juhul, kui pärast ehitusprojekti realiseerimist selgub mingites kohtadesse piirete ehitamise vajadus, tellitakse need tööd eraldi hankega.
Kolmas küsimus puudutab vaateplatvormi asukohta. Vaide esitaja on teinud varasemalt ettepaneku rajada muude platvormide asemel kevadise jõevee kõrgusel olev vaateplatvorm kunagise Hobuse tn otsa juures paiknenud trepi asukohas (Treffneri monumendi joonel). Vaide esitaja märgib, et näeb võimalikku kompromissi ehitusprojektis kavandatud platvormi mõnemeetrises nihutamises, mille tulemusel säilivad olemasolevad puud.
Linnavalitsuse hinnangul ei piisaks olemasoleva 12 puu säilitamiseks platvormi mõnemeetrisest nihutamisest. Selleks tuleks platvormi nihutada ca 9,3 m ja muuta pöördenurka ca 5 kraadi ning ka sellisel juhul tuleks raiuda vähemalt üks puu. Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et ehitusprojektis esitatud vaateplatvormi asukoht on sobivaim ning seda ei ole vaja muuta. Vaateplatvorm on projekteeritud jõe käänaku kohale, kust avaneb ümbrusele kõige parem vaade. Vaateplatvormi asukoha muutmisega väheneks oluliselt vaade platvormilt paremas suunas, sest säilitavate puude võrad varjaksid selle.
Linnavalitsus selgitab täiendavalt, et ehitusprojekt on hankelepingu osaks. Riigihangete seaduse § 69 lg 3 lähtuvalt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.
Linnavalitsuse hinnangul puuduvad ehitusprojektis vaateplatvormi nihutamiseks objektiivsed asjaolud, mis võimaldaksid hankelepingu muutmises kokku leppida. Linnavalitsus oli hankelepingu sõlmimise ajal teadlik vaide esitaja arvamusest vaateplatvormi ehitamise kohta ehitusprojektis projekteeritud asukohta ja esitanud vaide esitajale oma arvamuse selle kohta.
Vaide esitaja on tõstatanud vaides küsimuse ka platvormi rajamise võimalikkuse kohta ehituskeeluvööndis ja puude raieks veeseaduse § 29 lg 4 p 2 kohase nõusoleku puudumist kohta.
Linnavalitsus selgitab, et Keskkonnaameti Jõgeva - Tartu regioon (edaspidi Keskkonnaamet) kiitis 20. jaanuari 2012. a kirjaga nr JT 6-6/1260-2 projekti heaks kolme märkusega, millest üks puudutas vaateplatvormide rajamise lubatavust ehituskeeluvööndis, ülejäänud kaks märkust ei ole antud juhul asjassepuutuvad. Linnavalitsus on seisukohal, et ehitatav platvorm ja selle veepiirile kulgev kaldtee on rekonstrueeritava teedevõrgu juurdeehitiseks. Samuti on platvorm ja kaldtee oma vaikonstruktsiooni ja betoonpindadega olemuselt Emajõe kaldakindlustusrajatiseks.
Arvestades Keskkonnaameti varasemaid väljendatud seisukohti (20. jaanuari 2012. a kiri nr JT 6-6/1260-2 projekteerijale, 26. septembri 2012. a kiri nr JT 14-4/22767-2 Teile, 06. novembri 2012. a kiri nr JT 6-6/12/26143-3 linnavalitsusele), pöördus linnavalitsus 9. novembril 2012 Keskkonnaameti poole, esitas oma seisukoha kavandatava vaateplatvormi rajamise õigusliku aluse kohta ning palus Keskkonnaametil anda hinnang, kas vaateplatvormi ehitamisel on tegemist looduskaitseseaduse § 38 lõikest 4 tuleneva erandiga.
Samuti palus linnavalitsus Keskkonnaametil anda nõusolek vaateplatvormi ehitamisele ettejääva kaheteistkümne puu raieks. Kuna vaateplatvormi asukohta ei ole võrreldes 2012. a jaanuaris Keskkonnaametile esitatud projektiga muudetud ning juba selles projektis oli ette nähtud vaateplatvormi ehitamisele ette jääva kaheteistkümne puu raie, on linnavalitsusel õigustatud ootus, et Keskkonnaamet annab puude raieks veeseaduse § 29 lg 4 punkti 2 kohase nõusoleku.
Linnavalitsus ei ole veel oma kirjale Keskkonnaametilt vastust saanud. Vastuse saamisel otsustab linnavalitsus oma edasise tegevuse vaateplatvormi suhtes.
Vaide esitaja neljas küsimus puudutab pargipinkide ebasõbralikku kuju ja kahtlusi suunatud hankes.
Linnavalitsus jääb oma varasemalt antud selgituse juurde, et pargiinventari, sh pargipinkide valik tehti projekteerija, disaineri ja linnavalitsuse koostöös, mille tulemusena peeti just ehitusprojektis esitatud pinke või nendega samaväärseid pinke sobivaks. Vaide esitaja kahtlused suunatud hankes ei ole põhjendatud.
Lõpuks märgib vaide esitaja, et peab piisavaks, kui vaidlustatud ehitusloas muudetakse mõistlikul määral ehitusprojekti ja koos sellega ka hankelepingut.
Linnavalitsus selgitab, et nõuded ehitusprojektile on sätestatud ehitusseaduse §-s 18 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. septembri 2010 määruses nr 67 "Nõuded ehitusprojektile". Vaide esitaja ei ole vaides välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks ehitusprojekti mittevastavusele seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Linnavalitsus leiab, et ehitusprojekt vastab õigusaktides esitatud nõuetele, vastab projekti lahendus linnavalitsuse kui tellija soovidele ja nägemusele.
Vaide sisulisel läbivaatamisel selgunud asjaolud
Haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 kohaselt on vaidemenetluse algatamise õigus isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Vaide esitaja leiab vaides, et tema õiguste rikkumine on ilmselge, kuivõrd ta on asjas varasemalt menetlusosaline.
Linnavalitsus ei nõustu selle väitega ja on seisukohal, et kuigi vaide esitaja avaldas arvamust ehitusprojekti avalikustamisel ja osales ka 14. veebruaril 2012 toimunud ehitusprojekti avalikul arutelul ning esitas selle käigus arvamusi ja ettepanekuid, millest osadega ka projekti muutmisel arvestati, puudub vaide esitajal siiski vaideõigus HMSi tähenduses. Ehitusprojekti avaliku arutelu korraldamise nõue ei tulene ühestki õigusaktist. Kuna tegemist on avaliku linnaruumi ilmestava ehitusega, andis linnavalitsus linnakodanikele võimaluse esitada arvamusi ja ettepanekuid ehitusprojekti kohta. Avalikustamise ja avaliku arutelu korraldamise eesmärgiks oli saada linnakodanikelt tagasisidet ehitusprojekti lahenduste kohta ning ka uusi ideid, millega arvestamist saaks kaaluda enne ehitusprojekti lõplikku valmimist. Tellija ja projekteerija esindajad vaatasid esitatud arvamused ja ettepanekud üle. Osa ettepanekuid loeti põhjendatuks ja sobivaks ning nendega arvestati projekti muutmisel. Linnavalitsus rõhutab, et ettepaneku tegijal puudus alus eeldada, et tema ettepanekuga arvestatakse või et ta saaks oma ettepaneku arvestamist nõuda. Seda põhimõtet kinnitab ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. septembri 2010 määruse nr 67 § 3, mille kohaselt projekteerimise lähteülesande esitab, töö tellib ja ehitusprojektis esitatud lahenduste vahel teeb valiku ning valitud tehnilise lahenduse põhimõtted kiidab heaks ehitusprojekti tellija või tema esindaja. Ehitusprojekti tellija on ehitise ehitamisest huvitatud isik, kes on ehitise või ehitise aluse maa omanik või kinnisasja omanik või tehnovõrgu- või rajatise omanik.
Vaiet võib esitada isik, kelle õigusi on rikutud ja vabadusi piiratud. Riigikohtu lahendite kohaselt tuleb õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi, kusjuures oluline on just asjaolu, et kaitstav õigus peab olema subjektiivne, s.t konkreetsele subjektile kuuluv. Vaides esitatud väidetest ei selgu, kuidas väljastatud ehitusluba rikub vaide esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Pigem kajastub nendes vaide esitaja arvamus võimaliku projektilahenduse kohta.
Arvestades eeltoodut, leiab linnavalitsus, et vaide esitajal puudub õigust vaiet esitada. Kuna vaideõiguse puudumine selgus vaide sisulisel läbivaatamisel, ei ole võimalik vaiet HMS § 1 lg 1 alusel tagastada, vaid tuleb teha otsus vaide rahuldamata jätmise kohta.
Lähtuvalt eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ning haldusmenetluse seaduse § 85 p 4, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Jätta Kalle Kulboki vaie Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korralduse nr 1045 “Ehitusloa väljastamine jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks" ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2518/12 peale rahuldamata.
2. Korraldus jõustub Kalle Kulbokile teatavakstegemisest.
3. Kui isik leiab, et tema õigusi on käesolevas vaidemenetluses rikutud, võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates käesoleva korralduse teatavakstegemisest.
4. Vaide rahuldamata jätmisel võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Tartu Linnavalitsuse 27.11.2012 korraldus nr 1344 "Tartu Linnavalitsuse 25. septembri 2012 korralduse nr 1045 "Ehitusloa väljastamine jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks" ja selle alusel väljastatud ehitusloa peale esitatud vaide läbivaatamine"