EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
22. mai 2012. a. nr LVK-O-0409 |
| Tartu linna 2011. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja Tartu linna arengukava aastateks 2007-2015 2011. aasta ülesannete täitmise aruanne |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, valla- ja linnaeelarve seaduse § 26, Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määruse nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord", Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 12 lõiget 1 ning arvestades KPMG Baltics OÜ aruannet, Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määrust nr 35 "Tartu linna arengukava aastateks 2007–2013", Tartu Linnavolikogu 16. septembri 2011. a määrust nr 42 "Tartu linna arengukava aastateks 2007–2013 muutmine, arengukava perioodi pikendamine ja uue redaktsiooni kinnitamine", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2011. aasta majandusaasta aruanne vastavalt lisale 1, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne;
1.2. raamatupidamise aastaaruanne, sh linna eelarve täitmise aruanne;
1.3. sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele;
1.4. reservfondi kasutamise aruanne.
2. Kinnitada Tartu linna arengukava aastateks 2007-2015 2011. aasta ülesannete täitmise aruanne vastavalt lisale 2.
3. Linnavalitsusel esitada majandusaasta aruanne Rahandusministeeriumile ja Tartu Maavalitsusele.
4. Otsus jõustub 11. juunil 2012. a.
Tartu linna 2011. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2011. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Sõltumatu vandeaudiitori aruandes linna 2011. aasta raamatupidamise aastaaruandele, sh eelarve täitmise aruandele avaldatud märkusteta arvamus on kinnituseks, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ja kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit ning lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust
Tähtsamad finantsnäitajad ning nende muutus võrreldes eelmise aruandeaastaga:
Bilansi maht (varad) on aastaga suurenenud 8 mln euro võrra, sellest 5 mln suurema raha jäägi arvel (linnavalitsuse bilansimaht suurenes 4 mln euro võrra, sellest raha jäägi arvel 3 mln). Ligi kolmandik raha jäägist oli aruandeaasta lõpus paigutatud tähtajalistele deposiidihoiustele, eelnenud aasta lõpus kümnendik. Tähtajalisse deposiiti oli paigutatud vaid konsolideerimisgrupi tütarettevõtjatele ja sihtasutustele kuuluv raha. Raha jäägi suurenemise arvel on mõnevõrra suurenenud ka käibevarade osatähtsus (2% võrra).
Kohustused on suurenenud 3 mln euro võrra, sealjuures laenukohustuste 0,2 mln vähenemisega, linnavalitsusel vastavalt 1 ja -0,2 mln euro võrra. Laenukohustused 46 mln eurot on ainult linnavalitsusel, grupi tütarettevõtjatel ja sihtasutustel on vaid omavahelised laenud, mis konsolideeritud aruandes ei kajastu. Laenukohustused moodustavad 56% kohustustest, linnavalitsusel 81%, nende osatähtsus bilansis omab vähenemise tendentsi.
Aruandeaasta tegevustulem on 4 mln euro võrra suurem eelneva aasta tegevustulemist (sama ka linnavalitsusel), kuna tegevustulud on kuludest rohkem kasvanud. Tulud kasvasid 14 mln eurot, kulud 10 mln (sama ka linnavalitsusel).
Tegevustuludest 42% kuulub maksutulule, mille osatähtsus on aastaga vähenenud 4% võrra (linnavalitsusel vastavalt 47% ja 5%), kuigi maksutulu saadi 2 mln eurot ehk 5% rohkem kui eelmisel aastal. Maksutulu kuulub vaid linnavalitsusele. 38% tegevustuludest kuulub saadud toetustele, mille osatähtsus on 3% võrra suurenenud (linnavalitsusel vastavalt 42% ja 3%), toetusi saadi 9 mln euro ehk neljandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal (sama ka linnavalitsusel). 21% tegevustuludest kuulub majandustegevusest saadud ja muudele tuludele, mille osatähtsus on suurenenud 1% võrra (linnavalitsusel vastavalt 11% ja 2%) ning need tulud on suurenenud 4 mln euro võrra (linnavalitsusel 3 mln). Linn hakkas 2011. aastast tegelema ise ühistranspordi piletimajandusega, millega seoses saadi üle 2 mln euro.
Tegevuskuludest 40% kuulub tööjõukuludele, mille osatähtsus on 3% võrra vähenenud, kuigi kulud kasvasid 2 mln euro võrra (sama ka linnavalitsusel). Tegevuskuludest 36% kuulub majandamis- ja muudele kuludele, mille osatähtsus on suurenenud 7% võrra (linnavalitsusel vastavalt 36% ja 8%). Majandamiskulud suurenesid 11 mln euro võrra ehk 36% võrreldes eelmise aastaga. Suurenemine 7 mln euro ulatuses on linna ühistranspordi teenuse ostu arvel, varasematel aastatel selleks otstarbeks toetuste andmine lõpetati. Samal põhjusel on ka antud toetuste osatähtsus kuludes vähenenud 4% võrra, aruandeaastal anti toetusi 3 mln eurot ehk 17% vähem kui eelmisel aastal (linnavalitsusel vastavalt 3 mln eurot ja 16%). Antud toetuste osatähtsus tegevuskuludes on 11% (linnavalitsuses 14%).
Aruandeaasta lõplik tulem kujunes eelmise aasta kahjumist kasumiks, suurenedes 5 mln euro võrra (linnavalitsusel 2 mln võrra). Finantskulud ületasid finantstulusid 1 mln euro võrra, olles eelmise aastaga peaaegu samal tasemel. Valdav osa finantskuludest on linnavalitsuse laenuintresside kulud.
Pikem informatsioon eelarve täitmise aruande kohta on järgmine:
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tartu linna arengudokumentide koostamise korra (kehtestatud Tartu Linnavolikogu poolt 19.04.2012 määrusega nr 65) § 12 lg 1 kohaselt antakse edaspidi igal aastal linna arengukava täitmisest ülevaade majandusaasta aruande koosseisus esitatavas tegevusaruandes.
Arengukava koosseisus olevat tegevuskava on peale 2006. aastal vastuvõtmist muudetud Tartu Linnavolikogu 13.09.2007. a määrusega nr 69, 25.09.2008. a määrusega nr 98, 10.09.2009. a määrusega nr 122, 16.09.2010. a määrusega nr 18 ning 16.09.2011. a määrusega nr 42.
Eelnõu lisana esitatud Tartu linna arengukava aastateks 2007-2015 2011. aasta ülesannete täitmise aruanne on koostatud linnavalitsuse erinevate osakondade poolt arenguteenistusele esitatud andmete alusel.
Aruande tabelis on välja toodud arengukavas ette nähtud ülesanded koos kavandatud rahastusvajadusega ning eraldi veergudes on esitatud vastavate ülesannete täitmiseks kasutatud eelarve- ja eelarvevälised vahendid. Kui tabelis on mõne ülesande juures kavandatud vahendite lahter tühi, siis seda ülesannet on planeeritud täita mõnel teisel aastal. Mitmete ülesannete täitmine on seotud eelarveväliste vahendite saamise võimalustega. Ülesannete täitmiseks saadud eelarveväliste vahendite allikad on välja toodud vastava ülesande täitmist selgitava teksti juures.
Kuna arengukavas kavandatud ülesannete täitmise eeldatav kogumaksumus ületab eelarve võimalusi, siis 2011. aasta arengukavalised ülesanded täideti vastavalt rahalistele võimalustele, lähtudes arengustrateegias püstitatud eesmärkidest.
Arengukava 2011. aasta ülesannete täitmise aruandes on täiendavalt välja toodud Tartu linna arengutaseme näitajad, mis koos sihtnäitudega on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse 7. aprilli 2009. aasta korraldusega nr 390. Arengutaseme näitajate komplekt koosneb 67 näitajast, mis on seostatud arengustrateegia Tartu 2030 eesmärkidega. Arengutaseme näitajad võimaldavad objektiivselt hinnata erinevate linnaelu valdkondade arengut ja valdkondade arendamiseks rakendatud meetmete tõhusust.
