Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule otsuse "Teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" eskiislahenduse heakskiitmine ja avaliku arutelu korraldamine" eelnõu esitamine

Supilinna linnaosa üldplaneering kehtestati 18. oktoobril 2001 Tartu Linnavolikogu määrusega nr 88. Planeeringuga määrati säilitamist väärivad tänavaäärsed hooned, uute kvartalisiseste tänavate asukohad ja tihendatavad/rajatavad hoonefrondid. Miljööväärtusega piirkondadena määrati planeeringus Emajõe tn, Lepiku tn ja Tähtvere tn algus kuni Tähtvere tn 39 hooneni. 2001. a kehtestatud üldplaneering on uute hoonete planeerimisel olnud aluseks käesoleva ajani, seega on samm-sammult püütud leida võimalusi kvartalisiseste uute tänavate rajamiseks. Tänu mitte väga intensiivsele arengule on kvartaleid, kus on säilinud algne, piklik krundi kuju.

Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga määrati Tartu linnas 13 miljööväärtusega hoonestusala, kus taotletakse linnaosa ajaloolise miljöö ning ehitiste säilitamist, uurimist, taastamist ja eksponeerimist.
Supilinna miljööväärtusega hoonestusala laiendati oluliselt ja täna paikneb see Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänavate vahelisel alal. Eesmärk on seal tagada 19. sajandil kujunenud Supilinna miljöölise omapära, säilinud algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajaloolise väärtusega tänavakatete, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete ning ehitusajaloolise väärtusega hoonete säilimine.

Tartu linn on seisukohal, et kehtivas Supilinna linnaosa üldplaneeringus (Tartu Linnavolikogu 04. mai 2006. a otsusega nr 77 ümber nimetatud Tartu linna üldplaneeringut täpsustavaks teemaplaneeringuks) ei ole piisava täpsusega määratletud hoonete kaitsetingimused. Seda näitavad ilmekalt nii ohtrad omavoliliselt paigaldatud hoonega sobimatud plastraamidel pakettaknad, kui ka ajastuomast välisilmet moonutavad hoonete rekonstrueerimised. Samuti on tekkinud vastuolu linna üldplaneeringus sätestatud miljööala eesmärkide ja Supilinna linnaosa kohta 2001. a kehtestatud üldplaneeringu vahel, millest esimene eeldab algse krundistruktuuri säilitamist ja teine näeb ette selle muutmist.

Tartu Linnavolikogu 24.05.2007 otsusega nr 225 algatati teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" koostamine.

Teemaplaneeringu alasse on kaasatud lisaks Supilinna miljööväärtusega hoonestusalale selle lähipiirkond. Planeeringuala määramisel on olnud eesmärk käsitleda Supilinna ja selle tänavaruumilist keskkonda tervikuna, seetõttu on lisaks miljööväärtusega hoonestusalale kaasatud planeeringusse kogu ülejäänud Supilinn. Miljööväärtusega hoonestusalast väljapoole jäävat Supilinna osa käsitletakse miljööväärtusega hoonestusala kontaktvööndina. Planeeringuala pindala on umbes 50 ha.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada läbi kaitse- ja kasutamistingimuste Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ja avanevate kaug- ning sisevaadete säilimine. Kuna Supilinna miljööala on oma arhitektuurselt koosluselt heterogeenne, ei seata kaitse- ja kasutamistingimusi kõigile hoonetele ühiselt, vaid eristatakse erinevaid hoonetüüpe linnaosa kujunemisloos. Lisaks käsitleb planeering mõnevõrra erinevalt miljööväärtusega hoonestusalal asuvaid ja selle kontaktvööndisse jäävaid hooneid. Supilinna moodustab peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel väljakujunenud tänavatevõrk ja hoonestus, mida on pärast II maailmasõda täiendatud enamjaolt individuaalelamute ning pärast Eesti taasiseseisvumist ka uute korterelamutega.

Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja renoveerimisel on eesmärgiks tagada nende ajastuomase välisilme ja ehituskehandi ning arhitektuursete detailide maksimaalne säilitamine ja korrastamine. Hoonestuse tihendamisel on eesmärgiks järgida konkreetses kvartalis või tänava hoonestusfrondis omast hoonestusviisi (hoone paiknemine kinnistul), ehitusmahtusid ja arhitektuurset iseloomu. Planeeringus esitatakse võimalikud uushoonestusalad koos kohustusliku ehitusjoonega. Planeeringuga seatud tingimuste eesmärgiks on tagada Supilinna tasakaalustatud areng nii linnaehituslikus kui sotsiaal-kultuurilises kontekstis.

Supilinna hoonestuse mõõdukal tihendamisel on eesmärk arvestada nii linnaosa ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi kui ka linnosa paiknemist kesklinna vahetus läheduses. Hoonestustiheduse määramisel tuleb leida kompromiss nende kahe olulise argumendi vahel. Planeeringuga tehakse ettepanekuid elanike kogukonnatunde ja sotsiaalse mitmekesisuse säilitamiseks läbi planeerimistegevuse.

Haljastuse osas on planeeringu eesmärk säilitada Supilinnas suur rohealade osakaal. Planeeringuga näha ette haljastuse osakaalu suurendamine aladel, kus see on vahepeal tugevalt vähenenud (alleede taastamine tänavaruumis, kruntide hoonestamisel kõrghaljastuse rajamise nõude esitamine).

Liikluskorralduse põhimõtete määramisel on eesmärgiks säilitada linnaosa stabiilne, turvaline ja rahulik elukeskkond, mis tagaks kohalikele elanikele parimad elamisolud ja hoonetele parimad säilimistingimused.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 16 lg 2, Tartu linna ehitusmääruse § 10 lg-d 4 ja 5 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kiita heaks teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" eskiislahendus.

2. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik väljapanek.

3. Määrata avaliku väljapaneku ajaks ............ kuni ............2012 a ja kohaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajee Raekoja plats 3.

4. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

5. Määrata arutelu ajaks ....2012 a kell 15:00 ja kohaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruum Raekoja plats 3 III korrus.

6. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada planeeringu eskiislahendust tutvustava avaliku väljapaneku ning arutelu aja ja asukoha kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu koduleheküljel vähemalt nädal aega enne arutelu toimumist.

7. Otsus jõustub ... 2012. a.