EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
23. september 2011. a. nr LV-IP-0229 |
Informatsioon teemaplaneeringu "Tartu linna ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja TÜ Kliinikumi ruumiline areng" koostamisel välja selgitatud kõrgkoolide ruumilise arengu vajadustest |
KUULATI: |
Urmas Ahvena ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. Arvestades lisas 1 toodud informatsiooni, lugeda linnale kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalikeks järgmised kõrgkoolidele ja sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum kuuluvad kinnistud või selle osad:
1.1. Pirni tn 2 (lasteaed);
1.2. Tulika tn 1, osa N. Lunini tn 16 krundist (sotsiaalkeskus);
1.3. Salme tn 1a ja 1b (üldhariduskool);
1.4. Raja tn 24 (üldhariduskool);
1.5. Nooruse tn 9 (üldhariduskool).
2. Edasisel teemaplaneeringu koostamisel määrata maa-alade kasutamise otstarbed vastavalt punktis 1 toodule.
3. Linnavarade osakonnal korraldada punktis 1 nimetatud kinnistute omandamiseks läbirääkimised kinnitute omanikega.
|
vabanevate hoonete ja vajaduste skeem.pdf
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon teemaplaneeringu "Tartu linna ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja TÜ Kliinikumi ruumiline areng" koostamisel välja selgitatud kõrgkoolide ruumilise arengu vajadustest " juurde
Tartu Linnavolikogu 14.10.2010 otsusega nr 122 on algatatud linna üldplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumiline areng”. Planeeringu eesmärgiks on linnas asuvate kõrgemate õppeasutuste ja kliinikumi tulevase ruumilise arengu suunamine.
Planeeringu koostamise raames on läbi viidud järgmised tegevused:
- koondatud on andmed ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega seotud maa-alade kohta, koostatud vastav koondkaart
- koondatud on andmed ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega seotud tudengite, õppejõudude ja muu personali kohta, et analüüsida liiklusvooge hetkel ja tulevikus
- küsitletud on kõiki Tartu linnas asuvaid ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kontaktisikuid, täpsustamaks kõrgkoolide ruumilisi vajadusi ja võimalusi ning analüüsida teadus- ja kõrgharidusasutuste ruumilisi arengusuundi Tartu linnas
- intervjueeritud on Riigi Kinnisvara AS’i esindajat, et välja selgitada riigi ruumilised vajadused Tartu linnas
- intervjueeritud on linnavalitsuse osakondade juhatajaid ja võtmeisikuid, et välja tuua linna spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalhoolekande valdkondade ruumilised vajadused ja arenguperspektiivid
- teemaplaneeringu töörühma seminaril (31.05.2011) arutleti teemadel, millised on kõrgkoolide pikaajalised ruumilise arengu suundumused valdkondade (õppimine ja teadustegevus, elamine, vaba aja veetmine, tugiteenused) kaupa, milline on ülikoolidele kuuluvate märgiliste tähendustega hoonete tulevikuperspektiiv ning milliseks võiks kujuneda Tartu linna pikaajaline strateegiline nägemus kõrgkoolide ruumilisest arengust
- ülaltoodud tegevustele tuginedes on koostatud vabanevate hoonete- ja maa-alade koondtabel ning – kaart (lisatud), kus on esitatud hetkel ülikoolide, TÜ Kliinikumi ja rakenduskõrgkoolide valduses olevad hooned ja maa-alad, mille kasutamise juhtotstarve on tulevikus lahtine ning mis tulevikus tõenäoliselt võõrandatakse. Koondkaardil on ära toodud ka linna ruumilised vajadused valdkondade kaupa, mis võimaldavad otsustada, kas kõrgharidusasutuste vabanevad hooned- ja maa-alad on kasutatavad linna ruumiliste vajaduste lahendamiseks. Need on:
- kultuuri ja spordi osas linnaraamatukogu laiendus kesklinna piires, Tartu I Muusikakooli laiendus, ruumid Tartu Uuele Teatrile, Laste Kunstikooli uus hoone, juurdeehitus Linnamuuseumile, igas linnaosas oma haruraamatukogu
- hariduse osas 5 täiendavat üldhariduskooli, sh. 3 uut põhikooli, uus hoone Täiskasvanute Gümnaasiumile, uus lasteaed kesklinna piirkonnas.
- sotsiaalhoolekande valdkonnas täiendavad ruumid Annelinnas, sotsiaalkeskus Veeriku linnaosas, perspektiivne uus hoone või rendipind, mis võimaldab laste ja perede kaitsega seotud asutused ühte asukohta, maa-ala võimalikule erihooldekodule.
Uute koolikohtade vajadus tuleneb haridusosakonna andmetel kahest asjaolust:
1. Koolitulijate arv on alates aastast 2010 järk-järgult kasvanud. Hetkel 2011/2012 õa. käib munitsipaalüldhariduskoolide esimestes klassides 949 õpilast ( + 23 HEV last), avatud on 43 klassikomplekti (+ 6 HEV klassi). Koolitulijate arv kasvab võrreldes tänasega tunduvalt. Õppeaastast 2014/15 alates jääb koolitulijate arv ~1400 –1597 lapse vahele. Suurt langust ei prognoosita ka kaugemasse tulevikku.
2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lg 1 kohaselt on klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooli 24 õpilast. Koolitulijate arvust ja klassi täitumise piirnormi arvestades on vaja avada uusi I klassikomplekte. Käesoleval õppeaastal avati 43 klassikomplekti I klasse, siis õppeaastal 2014/2015 on vaja avada juba 56 ja 2016/17 õppeaastal juba 67 klasskomplekti I klasse, see tähendab kuni 24 klassikomplekti rohkem kui käesoleval aastal.
Osakond esitab eelnõu, millega tehakse ettepanek linna vajaduste väljendamiseks teemaplaneeringu koostamisel. Tabelis on esitatud ülevaade kõrgkoolide vabanevate pindalade asukohast ning pindaladest.