Tartu Linnavalitsuse 05.12.2006 korraldusega nr 1814 määrati Tartu reoveepuhasti mudakäitluskompleksi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimused PTR-06-08. AS Tartu Veevärk on taotlenud projekteerimistingimuste uuendamist Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimiseks. Kuna projekteerimistöödega ei ole 2 aasta jooksul alustatud, on määratud projekteerimistingimused käesolevaks hetkeks aegunud.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 2 p 21 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 sätestavad keskkonnamõju hindamise vajaduse kaalumise reovee ja setete käitlemise kavandamisel. Taotleja tellimusel on koostatud keskkonnaekspertiis (AS Kobras töö nr S046, Tartu 2007) ja keskkonnamõju eelhinnang (AS Infragate Eesti, Tallinn 2009).
Hinnangu kohaselt on reoveepuhasti üldine keskkonnamõju positiivne. Kogu tegevus on kavandatud arendaja kasutuses olevale territooriumile, millest tulenevalt ei muutu alal keskkonnatingimused. Olulist mõju ei avalda kavandatav tegevus ka planeeritavale Ropka-Ihaste looduskaitsealale ning kaitsealustele liikidele. Taotletud tegevuse realiseerumisel väheneb reoveesette hoiuaeg vabas õhus, mis aitab vähendada ebameeldiva lõhna levikut lähiümbruses. Piiriülest mõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
Luuakse võimalus setetest läbi biogaasi energia tootmiseks, mida omakorda on võimalik kasutada erinevatel eesmärkidel (elekter, kütmine, sooja vee tootmine, jahutamine, sette ja settevee soojendamine). Alal ei asu ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ega nende ohualasid, mis võiksid tekitada koosmõju. Õnnetustena võib esineda tööõnnetusi ja avariid, sh gaasileket. Võimalike õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks on tingimustega nõutud võimalikke riske kirjeldava osa koostamine projekti mahus. Taotletud tegevus ei suurenda setete keskkonnaohtlike ainete sisaldust, vee ja pinnase saastatust, küll aga vähendab setete mahtu ja lõhna. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehitustööde ajal, kuid kiirgusohtu ja valgusreostust ei teki ehituse ega objekti kasutamise käigus.
Eeltoodust tulenevalt ei ole näha projekti rakendamisel olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu. Tartu Linnavalitsus (asukohaga Raekoda, Tartu 50089) asub seisukohale, et projektile keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 2, ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 ja lg 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 21, § 11 lg 2, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 11 p 13, Tartu linna ehitusmääruse § 26 lg 1 ja lg 4, § 36 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 "Tartu linna ehitusmääruse rakendusaktide kinnitamine" lisa 9 "Rajatiste projekteerimistingimuste vorminõuded" ja ASi Infragate Eesti koostatud keskkonnamõju eelhinnangut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Määrata Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimise projekteerimistingimused vastavalt lisale.
2. Jätta kavandatud tegevusele algatamata keskkonnamõju hindamine.
3. Korraldus jõustub 20. aprillil 2011. a.
4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
|
Lisa |
|
Tartu Linnavalitsuse |
|
korralduse eelnõu nr LV-K-0438 juurde |
|
Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimise projekteerimistingimused PTR-11-020
Projekteerimistingimuste taotleja: AS Tartu Veevärk
Projekteerimise tingimused kehtivad 2 aastat alates korralduse jõustumisest
1. Lähtedokumendid
1.1 Asukohaskeem lisa 1
2. Lähteandmed
2.1 Projekt koostada vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 "Nõuded ehitusprojektile".
2.2 Projekteerimisel arvestada Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ja projekteerimisnormidega, projekteeritud seadmed peavad olema tehniliselt kõrgel tasemel.
2.3 Arvestamisele kuuluvad Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis asuvad kehtivad planeeringud:
2.3.1 Tartu linna üldplaneering 06.10.2005.
2.4 Projekti koostamisel arvestada koostatud keskkonnaekspertiisiga (AS Kobras töö nr S046, Tartu 2007) ja keskkonnamõju eelhinnanguga (AS Infragate Eesti, Tallinn 2009).
2.5 Juhul kui toodetavat soojusenergiat tarbitakse ka väljaspool Tähe 118 krunti, on arendaja näol tegemist soojusettevõtjaga kaugkütteseaduse tähenduses ja talle laienevad soojusettevõtjale esitatud nõuded.
2.6 Projekti koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses.
2.7 Väljastatud projekteerimistingimused, koostatud keskkonnaalased tööd ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta.
3. Nõuded koostatavale projektlahendusele
3.1 Projektis näidata kõik projekteeritud rajatised ja hooned, esitada nende iseloomulikud näitajad.
3.2 Esitada ehitusest tulenev tehnovõrkude rajamise, rekonstrueerimise ja ümbertõstmise lahendus. Tehnovõrkude projekteerimiseks taotleda võrguettevõtetelt tehnilised tingimused. Koostatud projektile võtta nõusolek ehitustööde läbiviimiseks alal olemasolevate, planeeritud ja projekteeritud tehnovõrkude valdajatelt.
3.3 Projekti koosseisus tuleb esitada võimalikke riske hindav osa, mis peab kajastama vähemalt järgmist:
- välja selgitada kõik võimalikud õnnetused, mis võivad kaasneda metaantangi ja gaasimahuti rajamisega ning toimimisega;
- hinnata õnnetuse võimalikke põhjuseid (sh esitada õnnetuse võimalik tõenäosus);
- hinnata õnnetuse võimalikke tagajärgi (sh kaardistada riskiallika poolt ohustatud ala, hinnata õnnetuse tagajärgedest tingitud kahjude kriteeriumid eraldi valdkondades);
- esitada analüüsitud õnnetuste riskiklassid;
- esitada tööohutust tõstvad meetmed;
- esitada ennetavad meetmed õnnetuse riski vähendamiseks.
3.4 Projektis kirjeldada kavandatava tehnoloogia protsessi, esitada protsessidega kaasnevad parameetrid ja võimalikud mõjud.
3.5 Kavandatavate hoonete arhitektuurne osa projekteerida kvaliteetsete välisviimistlusmaterjalidega, hooned peavad arhitektuurselt sobituma olemasolevate hoonetega.
3.6 Projektis näidata sõidukite juurdepääsud rekonstrueeritava puhastini. Juhul kui kavandatakse uut juurdepääsu avalikult teelt, tuleb selle kohta esitada teeprojekti nõuetele vastav osa.
3.7 Projektlahendus koostada arvestusega, et pikemas perspektiivis oleks võimalik kasutada metaantanki ka teiste orgaaniliste jäätmete ümbertöötamiseks.
4. Kooskõlastused
4.1 Ülenurme vald;
4.2 AS Tartu Veevärk;
4.3 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.
5. Kooskõlastatud projekt esitada (esitada 2 identset eksemplari, millest üks köita pappkaantega arhiveerimiseks projektide arhiivis) ehitusloa/kirjaliku nõusoleku taotlemiseks arhitektuuri ja ehituse osakonnale.
Lisa 1. Asukohaskeem
PTR-11-020 juurde
|
Tartu Linnavalitsuse 19.04.2011 korraldus nr 497 "Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimuste määramine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine"