Õigusakti eelnõu: Informatsioon Tartu Oskar Lutsu nimelisele Linnaraamatukogu ruumidest Ülejõel

Tänane olukord:
Tartu Linnaraamatukogul on kolm harukogu (Annelinn, Tammelinn, Karlova-Ropka) ja üks teeninduspunkt (Ülejõe, Lubja tänaval). Ülejõe teeninduspunkt on õigupoolest jäänuk samas hoones olnud Nõukogude elektroonikatehase raamatukogust, mis mingil hetkel muutus ametiühingu raamatukoguks ja siis võeti linna poolt üle. Tartu Linnaraamatukogu arengukava näeb ette olemasolevatele lisaks kuut harukogu: Ihaste, Veeriku, Tähtvere-Supilinn, Raadi-Kruusamäe, Annelinn II, Uus-Ihaste. Need harukogude nimed on tinglikud ja teenindusalad ulataksid kindlasti üle asumipiiride. Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe elanike arv kokku on üle 12 000, ligikaudseks teenindusala elanike suuruseks võib arvestada 10 000. See oleks ka samas suurusjärgus teiste väiksematega (Veeriku-Tähtvere-Supilinn, Tammelinn), Annelinna ja Karlova-Ropka harukogude teenindatavate arv on märgatavalt suurem, Ihastes jällegi väiksem.

Ülejõe teeninduspunkt Lubja tänaval on avatud 20 tundi nädalas, arvestades lahtiolekuaega ja töökoormust, on kasutusaktiivsus üle keskmise. Aasta jooksul on tehtud 13 220 laenutust, see teeb arvestusliku töökoha kohta üle 26 000. Raamatukogu teenindavate osakondade keskmine on väiksem, ligikaudu sama suur (25000) täistöökoha kohta on eestikeelse ilukirjanduse laenutusmaht. Kindlasti vajavad need asumid täisajaga avatud raamatukogu ja paremat, kui seal praegu on.

Teeninduspunkti olud on allpool igasugust arvestust. Seal on pinda kokku 70 ruutmeetrit, riiulid on ehitatud kahekordsetena. Ruumides on ainult elektriküte ja seegi täiesti ebapiisav. Suure hoone muud ruumid (endised tootmisruumid) seisavad tühjana, külmana, peaasjalikult mahajäetuna.

Selles olukorras oleks parim lahendus hakata otsima uusi ruume. Arvestada tuleb elanike arvu ja harukogu soovitava suuruse omavahelise suhtega, raamatukogu kohaga võrreldes peamiste elamurajoonide ja inimeste liikumisteedega, ühiskondliku transpordiga juurdepääsuga, raamatukogu bussiga juurdepääsuga jne. Seega on vajadus leida haruraamatukogule ruumid pikemaks ajaks st vähemalt 10 aastaks..

Lisaasjaoluna võib nimetada, et kui linnaraamatukogul õnnestub Raadi-Kruusamäe-Ülejõe (või mõne muu) harukogu jaoks leida ruumid, kuhu oleks võimalik mahutada ka Tartu maakonna keskraamatukogu teenindust, oleks otstarbekas Kultuuriministeeriumile see ettepanek teha. Üldine kokkulepe, et linnaraamatukogu võtab enda kanda maakonna keskraamatukogu funktsioonid, on olemas, sellega on nõus nii maavalitsus kui ka praegune keskraamatukogu pidaja, Tartu vald. Selleks on vaja kolme tööruumi, kokku pinda umbes 60-70 ruutmeetrit. Sellise kokkuleppe sõlmimisel on võimalik Kultuuriministeeriumilt harukogu sisustamiseks toetust küsida.

Uute ruumide leidmiseks on kolm võimalust: sõlmida otsustuskorras üürileping, korraldada avalik konkurss ruumide leidmiseks või remontida linnale kuuluva Staadioni 48 hoone üks tiib raamatukogu ruumideks.

Otsustuskorras üürilepingu sõlmimine:

Tartu Linnaraamatukogule on teinud harukogu jaoks ruumide pakkumise Metallivabrik OÜ. Ruumid on Liiva 41 (endised passilaua ruumid), kokku 372 ruutmeetrit. Ruumid on esimesel korrusel, ratastooli ja lastevankriga juurdepääsetavad, samuti on lihtne tulla autoga, kaugel pole ka ühiskondlik transport Puiestee tänaval.
OÜ Metallivabrik pakkumine on:
esimesel aastal 1,6 eurot ruutmeeter kuus;
teisel aastal 2,24 eurot ruutmeeter kuus;
kolmandast aastast edasi 2,88 eurot ruutmeeter kuus (ilma käibemaksuta).
See teeb esimese aasta kuluks koos käibemaksuga 8 570 €, teisel aastal 12 000 €, edasi 15 427 €. Antud hinnapakkumine on samasugune kui Tammelinna harukogus (EKL Otos) ja märgatavalt odavam kui Karlova-Ropka (Estiko Kinnisvara). Pakutud rendisummade puhul ei ole arvestatud kulutusi ümberehitusele.
Samas on võimalik läbi rääkida ka teiste võimalike pakkujatega ning võtta veel mõned pakkumised ning teha otsus sõlmida leping soodsama pakkujaga. Ruumide üürilepingu sõlmimise otsustab linnavolikogu, kuna tegemist kohustuste võtmisega tulevasteks perioodideks.

Otsustuskorras üürimise miinuseks on see, et kuna vajalik on üürilepingu sõlmimine vähemalt 10 aastaks, võtab linn omale pikaks ajaks rahalise kohustuse, mis arvatakse linna laenukohustuste hulka.
Plussiks on see, et linn saab lahendada haruraamatukogu olukorra koheselt ja ilma, et tuleks endal leida eelarvest korraga suures mahus rahalisi vahendeid.

Avaliku konkursi korraldamine ruumide üürimiseks:

Alternatiivsete pakkumiste ja soodsaimate pakkumiste leidmiseks oleks kõige otstarbekam kuulutada välja avalik konkurss. Avaliku konkursi läbiviimine eeldab põhjaliku lähteülesande koostamist ja kogu protsess võtab oluliselt rohkem aega kui otsustuskorras üürilepingu sõlmimine. Samas on avaliku konkursi tulemusena võimalik saada soodsaim pakkumine ja lepingu sõlmimine on oluliselt rohkem avalikkusele avatud.

Otsuse avaliku konkursi välja kuulutamiseks peaks samuti vastu võtma linnavolikogu.

Staadioni 48 ruumide remont haruraamatukogu ruumideks:

Tartu linnale kuulub hoone Tartus, Staadioni 48, kus oleks võimalik hoone ühte tiiba välja ehitada ruumid haruraamatukogu tarbeks. Hoone ise suhteliselt amortiseerunud, ja vajab kapitaalset remonti. Muinsuskaitse aluses hoones on 3046 m2 kasulikku pinda, millest üürilepingutega on kaetud ca 1/3. Valdav osa rentnikest on sotsiaalse suunitlusega - Tartu Linna Pensionäride Organisatsioon "Kodukotus", perearstikeskus, MTÜ Iseseisev Elu, apteek, kohvik.



Haruraamatukogu ruumid on võimalik välja ehitada hoone parempoolse tiiva I korrusele (ca 190 m2). Vajadusel saab laieneda ka II korrusele. Ruumid on amortiseerunud - puudub küte, põrandad on lammutatud, seinad kohati pehkinud, varem paigaldatud plastaknad vajavad väljavahetamist, seetõttu on vajalik ruumide täielik renoveerimine. Vajalik oleks korrastada ka fassaadi, katust ja trepikoda.

Mainitud 190 m2 kordategemiseks koos projekteerimistöödega kuluks ca 150 000 eurot. Hädapärasteks välisteks töödeks sh invajuurdepääsu tagamine lisanduks 30 000 eurot. Samuti lisanduvad kulutused sisustusele. Võimalik aeg ruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks on ca 8 kuud. 2011. aasta eelarves ei ole Staadioni 48 hoone remondiks vahendeid ette nähtud.



Staadioni 48 ruumide ümberehitamise plussiks on kahtlemata see, et linn saaks korda tehtud vähemalt ühe osa väga halvas seisus muinsuskaitse all olevast hoonest. On lähiaja küsimus, kui Muinsuskaitse poolt esitatakse linnale ettekirjutus hoone korrastamiseks ja säilimise tagamiseks. Päästeamet on juba praeguseks teinud ettekirjutuse, mille täitmise tähtaeg on 2012 aastal. Ühe osa hoone tiiva korrastamisega oleme vähemalt alustanud vajalike töödega. Staadioni 48 hoone võiks tulevikus jäädagi ühiskondliku suunitlusega hooneks, kus paikneksid erinevad mittetulundusühingud ja linna asutused. Selliste ruumide vajadus on täna olemas. Samuti on oluline hoone hea asukoht ja juurdepääs ning võimalus korraldada väliüritusi.

LVO toetab Staadioni 48 hoone ümberehitusega alustamist. See eeldab küll ühekordset suurt investeeringut, kuid pikemas perspektiivis saaksime näiteks 10 aasta üürimaksete summa eest linna enda ruumid korda tehtud. Üürimise korral oleksime aga 10 aasta pärast samas olukorras kus täna.

Staadioni 48 kordategemise miinuseks on kahtlemata eelarveliste vahendite puudumine 2011. aastal. Samuti võib takistuseks saada muinsuskaitse poolt esitatud tingimused ning ruumide liigendatusest tingitud võimaliku täiendava töökoha vajadus.