EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
25. jaanuar 2011. a. nr LVK-M-0037 |
Tartu Linnavolikogu 14. mai 2004. a määruse nr 68 "Volituse andmine liiklusseaduse § 50³ lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamiseks" kehtetuks tunnistamine |
Määrus kehtestatakse arvestades haldusmenetluse seaduse §is 90 ja §is 93 sätestatut ning asjaolu, et liiklusseaduse § 50³ lõike 2 alusel volituse andmise näol on tegemist linnavalitsuse sisepädevusega, mille raames ülesannete delegeerimise võib otsustada linnavalitsus iseseisvalt.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 14. mai 2004. a määrus nr 68 "Volituse andmine liiklusseaduse § 50³ lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamiseks" tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 01. märtsil 2011. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 14. mai 2004. a määruse nr 68 "Volituse andmine liiklusseaduse § 50³ lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamiseks" kehtetuks tunnistamine " juurde
Liiklusseaduse § 501 lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma territooriumil tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.
Liiklusseaduse § 502 lõige 1 sätestab viivistasu otsuse määramise alustena järgmised juhtumid: 1) kui parkimistasu on maksmata 2) tasutud parkimisaega on ületatud 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud nõuetekohaselt. Viivistasu otsuse peale on võimalik liiklusseaduse § 50³ lõike 2 alusel pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse. Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorgani siseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Tartu Linnavolikogu 14. mai 2004. a määrusega nr 68 on liiklusseaduse § 50³ lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamise õigus antud Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhatajale.
Aastate jooksul on välja kujunenud selge praktika, millised vaided kuuluvad rahuldamisele ja millised mitte. Kuna vaiete lahenduskäigud on välja töötatud, ei ole osakonna juhataja koormus vaiete lahendamisel tehtud korralduste kooskõlastamiseks otstarbekas. Vaidemenetluse ja vaideotsuse juriidiline kvaliteet on olnud vaideid lahendavate ametnike tasandil tagatud. Linnavalitsus on seisukohal, et ka edaspidi on võimalik selliseid otsuseid langetada linnamajanduse osakonna tasandil, kuid volitus vaideotsuse tegemiseks võiks olla osakonna juhataja asemel konkreetsetel ametnikel.
Liiklusseaduse § 50³ lõike 2 alusel võib mootorsõiduki omanik või kasutaja, kes leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse. Seega on tegemist linnavalitsuse sisepädevusega, mille raames ülesannete delegeerimise võib otsustada linnavalitsus iseseisvalt. Seega teeb Tartu Linnavalitsus ettepaneku Tartu Linnavolikogu 14. mai 2004. a määrus nr 68 "Volituse andmine liiklusseaduse § 50³ lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamiseks" kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Linnavalitsuses valmistatakse ette eelnõu liiklusseaduse § 50³ lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamise õiguse delegeerimiseks linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse ametnikele.