Tartu Linnavolikogu 24. mai 2007 otsusega nr 225 algatati teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" koostamine. Teemaplaneeringu eesmärk on täpsustada võimalikud uushoonestusalad, kohustuslikult säilitatavad hooned, hoonete kaitse- ja kasutustingimused, põhilised arhitektuurinõuded hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete püstitamisel.
Teemaplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu, asukohaga Raekoda, Tartu 51003, koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus, asukohaga Raekoda, Tartu 50089.
Tartu Linnavalitsuse 11.12.2007 korraldusega nr 1453 algatati teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Tartu Linnavolikogu 06.10.2005. a määrusega nr 125 on kehtestatud Tartu linna üldplaneering. Nimetatud planeeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi puhul on keskkonnamõju hinnatud vastavalt Tartu Ülikooli Geograafia instituudi poolt koostatud tööle "Tartu linna üldplaneeringu mahus kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja selle alusel säästva ja tasakaalustatud arengu tingimuste seadmine".
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ei sätesta otsesõnu linna üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu osas KSH algatamise kohustuslikkust või selle algatamise vajalikkuse üle kaalutlemist.
Eelnevast tulenevalt küsis linnavalitsus 01.02.2008 kirjaga nr 9-1.2/ÜP-06-001 Keskkonnaministeeriumilt seisukohta, kas üldplaneeringu teemaplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamine on kohustuslik või on otsustajal kohustus analüüsida planeeritava tegevuse keskkonnamõju olulisust ja otsustada keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine või puudub vajadus KSH algatamiseks, arvestades asjaolu, et linna üldplaneeringu koostamisel on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnatud.
Keskkonnaministeerium vastas 27.02.2008 kirjaga nr 13-3-1/8944-2, et teemaplaneeringu raames toimuv üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine võib toimuda sellises mahus, et heidab valgust täiendavatele asjaoludele, mille rakendumisel eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju on eelnevalt hindamata. Sellest hoolimata peab Keskkonnaministeerium oluliseks, et KSH-d kohaldatakse eelkõige dokumentidele, mille rakendumisel võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju. Seejuures peab Keskkonnaministeerium vajalikuks, et KSH algatamise või algatamata jätmise otsusele eelneb dokumenteeritud eelhinnang, mis tuginedes KeHJS § 33 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitele annab vastuse, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et on põhjendamatu algatada kõikidele üldplaneeringu teemaplaneeringutele KSH, kui on tuvastatud, et ei kaasne olulist mõju.
Linnavalitsus tellis Supilinna teemaplaneeringu KSH vajalikkuse eelhinnangu (OÜ Alkranel Tartu 2010), milles on välja toodud muuhulgas järgmist:
Vastavalt KeHJS tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustada lähtudes seaduse § 33 lg-s 3 toodud kriteeriumitest.
KeHJS § 33 lg 3 p 1 määratleb, et arvesse tuleb võtta strateegilise planeerimisdokumendi iseloomu ja sisu. Tegemist on varasemates strateegilistes dokumentides toodu täpsustamise ja täiendamisega mahus, mis on kooskõlas planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2. Teemaplaneeringuga luuakse detailsemad alused Supilinna linnaosa tulevasele arengule (sh hoonete kaitsetingimused, korruselisus ja kruntide täisehitamine). Koostatav dokument arvestab teadaoleva teabe kohaselt keskkonnakaalutlustega, tagab keskkonnakaitse ja edendab säästvat arengut. Oluliste negatiivsete sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste mõjutegurite esinemiseeldust eelhinnangus ei tuvastatud. Teemaplaneering ei mängi küll olulist rolli Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel, kuid loob täiendavad alused sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakaalutluste efektiivsemaks integreerimiseks.
KeHJS § 33 lg 3 p 2 sätestab, et arvestada tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju ja eeldatavalt mõjutatavat ala. Vastavasisulised hinnangud ja vajalikud soovitused on töös toodud. KSH eelhinnangu koostaja ei tuvastanud oluliste negatiivsete sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste mõjutegurite esinemiseeldust.
Kokkuvõtvalt leidis eelhinnangu koostaja analüüsitud (KeHJS § 33 lg 3 p 1-2) teabe baasil, et KSH koostamine teemaplaneeringule ei ole vajalik ega otstarbekas. Nimetatud hinnangu andmisel arvestas KSH eelhinnangu koostaja ka planeerimisprotsessi avalikkusega (planeerimisseadus § 3 lg 1) ning sellega, et teemaplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda muinsuskaitse eritingimustest.
Tuginedes koostatud eelhinnangule, küsis linnavalitsus 28.09.2010 kirjaga nr 9-1.2/ÜP-06-001 seisukohta KSH vajalikkuse kohta Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt.
Keskkonnaamet nõustus 25.10.2010 kirjaga nr JT 6-5/39694-2 eelhinnangus toodud seisukohaga, et eeldatavalt ei too teemaplaneeringu rakendamine kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu. Samuti ei kaasne eeldatavat negatiivset mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale. Planeerimisprotsessi käigus tuleb arvestada keskkonnamõjudega ka ilma täiendavat strateegilise keskkonnamõju hindamise protseduuri läbi viimata (lähtudes planeerimisseadus § 8 lg 3 p 2 ja 7). Eelhinnangus on toodud rida soovitusi, millega oleks otstarbekas teemaplaneeringu koostamisel arvestada.
Sotsiaalministeerium teatas 01.11.2010 e-kirjaga, et teemaplaneeringuga ei ole vaja algatada KSH-d, kuna eelhinnangu koostaja ei tuvastanud oluliste negatiivsete sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste mõjutegurite esinemiseeldust.
Muinsuskaitseamet teatas 18.11.2010 e-kirjaga, et muinsuskaitse komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele, otsustas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole muinsuskaitse seisukohalt vajalik.
KeHJS § 33 lg-s 6 on sätestatud nõue küsida strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta samas sättes osundatud asutustelt.
Linnavalitsus peab piisavaks eelpoolnimetatud asutustelt saadud seisukohti, otsustamaks teemaplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle.
Lähtudes Alkranel OÜ koostatud KSH eelhinnangu tulemustest ning Keskkonnaameti, Sotsiaalministeeriumi ja Muinsuskaitseameti seisukohtadest, leiab linnavalitsus, et KSH algatamine teemaplaneeringule "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" ei ole vajalik.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1, § 34 lg 1, § 35 lg-d 5 ja 6, Tartu linna ehitusmääruse § 36 lg 1 ning arvestades Alkranel OÜ koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangut, Keskkonnaameti, Sotsiaalministeeriumi ja Muinsuskaitseameti seisukohti, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 11. detsembri 2007. a korraldus nr 1453 "Teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine".
2. Jätta algatamata teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt käesolevas korralduses nimetatud asutuste seisukohtadele ja korralduse lisaks olevale eelhinnangule.
3. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal teatada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Teemaplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3, Tartu.
4. Korraldus jõustub 19. jaanuaril 2011. a.
5. Korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Tartu Linnavalitsuse 19.01.2011 korraldus nr 91 "Tartu Linnavalitsuse 11.12.2007 korralduse nr 1453 kehtetuks tunnistamine ja teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine"