Õigusakti eelnõu: Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused
Reg. number: LV-K-1141
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 04.10.2010
Koostaja: Aire Priks
Ettekandja: Urmas Ahven
Õigusakt: Tartu Linnavalitsuse 19.10.2010 korraldus nr 1101 "Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused"
Failid: 4_Pohikaart_3.pdf ( 4001 kb )
4_Pohikaart_1.pdf ( 5742 kb )
4_Pohikaart_2.pdf ( 5876 kb )
2009-034_Tartu_Idaringtee_DP_seletuskiri.pdf ( 842 kb )
EELNÕU




Ettepaneku esitaja/
kuupäev
Ettepanekud ja vastuväitedTartu Linnavalitsuse seisukoht
Marju Silvet
28.06.2010
1. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 01.06.2010 korraldus nr 630, sest eelnimetatud detailplaneering on vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga Idaringtee teetrassi asukoha osas Mõisavahe ja Nõlvaku tänava ristumisest kuni ristumiseni Räpina maanteega. Tartu linna üldplaneeringuga on määratud, et teetrass selles vahemikus peab kulgema mööda Nõlvaku tänavat kuni Jaama tänavani (Räpina maanteeni). Tartu Linnavalitsusel ei ole pädevust menetleda linna üldplaneeringuga vastuolus olevaid planeeringuid, vaid vastavalt Tartu linna ehitusmäärusele on see Tartu Linnavolikogu ainupädevuses. Tartu Linnavalitsuse 01.06.2010 korralduses nr 630 on kirjutatud: „Planeeritav ala paikneb suures ulatuses Tartu linna üldplaneeringus kajastatud perspektiivsel liiklusmaal. Käesoleva planeeringuga Võru tänava ristmikust kuni Turu tänava ristmikuni üldplaneeringus kajastatud teekoridori ei muudeta. Turu tänava ristmikust alates tuleneb Ringtee silla asukoha valik keskkonnamõju hindamise aruandest, vajadus säilitada Natura ala terviklikkus ja tee tehnilisest lahendusest tulenev vajadus.“ Seega ka Tartu Linnavalitsus ise tunnistab, et teekoridor on Tartu linna üldplaneeringuga kooskõlas vaid Võru tänava ristmikust kuni Turu tänava ristmikuni. Kuna kogu ülejäänud teetrass selle detailplaneeringu alal on vastuolus Tartu linna üldplaneeringus sätestatuga, siis tuleb kogu detailplaneeringu menetlemine anda viivitamatult Tartu Linnavolikogu menetlusse.
On õigusvastane, kui Idaringtee teetrassi asukoht on määratud keskkonnamõju hindamise aruandega. Vastavalt Planeerimisseaduse § 8 lg 3 p-le 8 on teede ja tänavate asukoha määramine üldplaneeringu üheks ülesandeks. Tartu Linnavolikogu on Idaringtee teetrassi asukoha määranud ära Tartu linna üldplaneeringuga ning selle asukohta saab muuta vaid Tartu Linnavolikogu. Tartu linnavalitsusel pole pädevust seda teha.
(Täiendus 12.07.2010) Leian, et kõige rohkem on eelnimetatud õigusaktides vastuolu Tartu linna üldplaneeringuga just selles osas, et eelnimetatud planeering ei käsitle üldse mitte seda Idaringtee osa Tartu linna territooriumil, mis üldplaneeringu järgi on ette nähtud Vahi tänava pikendusele kuni selle lõikumiseni Räpina maanteega. Üldplaneeringus on see ette nähtud üheks oluliseks juurdepääsuteeks Ringtee sillale Emajõe vasakkaldalt ning on õigusvastane, et see teelõik on Ringtee silla ja selle juurdepääsude planeeringust välja jäetud.

2. Tartu Linnavalitsuse 01.06.2010 korralduses nr 630 on veel kirjutatud: Detailplaneeringuga kavandatakse Tartu linna kaguosast algav idapoolne ringtee kui põhitänav, mis lõpeb Nõlvaku tänavaga. Eelnimetatu on vastuolus Tartu Linnavalitsuse 29.04.2008.a. korraldusega nr 507, millega algatati Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneering ning kinnitati selle lähteseisukohad ja algatati detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnimetatud õigusaktis on kirjutatud, et otsustati:
„2.2 Planeeringu eskiislahendusena tuleb välja töötada vajaliku teemaa reserveerimiseks krundijaotuskava mõõtkavas 1:1000 arvestades ühtlase tänava laiusega võimalikult pikas ulatuses. Planeeringuala (lõigus Turu tn- Ringtee tn ristmik kuni Räpina mnt) täpsustub eelprojekti alusel valitud silla ja tänavate asukohale.“
Seega detailplaneeringu lähteülesandes otsustati koostada detailplaneering kuni Räpina maanteeni.
On õigusvastane, et nüüd vastu võetud detailplaneering jätab Mõisavahe-Nõlvaku ristilt kuni Räpina maanteeni ulatuva teelõigu planeeringualast välja ning et Tartu Linnavolikogu koos Luunja Vallavolikoguga menetleb praegu teist detailplaneeringut, mis määrab teetrassi asukoha Nõlvaku-Mõisavahe ristilt kuni Räpina maanteeni Luunja valla territooriumil. Planeerimisseadus ei näe ette võimalust, et detailplaneeringut saab koostada rohkem kui ühe omavalitsuse territooriumi kohta. See peaks olema hoopiski üldplaneeringu teemaplaneering. Seni, kuni Luunja Vallavolikogu pole teinud oma otsust teetrassi asukoha kohta Luunja valla territooriumil, ei ole seaduslik ka Tartu linna otsus, et alates Mõisavahe-Nõlvaku tänavate ristist suundub Idaringtee Luunja valla territooriumile ning seega Tartu linna territooriumil lõpeb see Nõlvaku tänavaga.

3.Kahe eelnimetatud õigusakti tühistamise järgselt palun Tartu Linnavalitsusel teha ettepanek Tartu Linnavolikogule, et see ise algataks üldplaneeringu teemaplaneeringu Ringtee silla ja selle juurdepääsude asukoha määramiseks kogu selle nn. Idaringtee ulatuses, kaasates selle teemaplaneeringu koostamisse Ülenurme, Luunja ja Tartu valla.
Sellise üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamine on hädavajalik, sest praegu toimunud Idaringtee eelprojekti koostamise ja selle keskkonnamõjude hindamise käigus pole Tartu linna elanikud saanud avaldada arvamust, kas nad nõustuvad Tartu linna üldplaneeringu muutmisega selliselt, et Idaringtee rajamise käigus jäetakse välja Narva maanteed Räpina maanteega ühendav nn. Vahi tänava pikendusel kulgev magistraaltänava lõik Tartu linnas ning selle asemel ehitatakse kohaliku tähtsusega maantee Luunja ja Tartu valda üle endise Raadi sõjaväelennuvälja. Tartu linna elanikud, kes sellise Idaringtee asukohavariandiga nõus pole (sealhulgas mina) ei ole saanud esitada sellise planeeringulahenduse vaidlustamise ettepanekuid, sest planeeringut koos keskkonnamõjude hindamisega ei menetletudki. Sai küll esitada ettepanekuid keskkonnamõjude hindajatele, kuid nende ettepanekute üle ei teostanud järelvalvet Tartu maavanem. Seega on oluline osa tartlastele seadustega antud kaasarääkimisõigusest jäänud realiseerumata. See on õigusvastane ning see viga tuleks viivitamatult parandada.

Eelpooltoodud põhjustel tulekski viivitamatult algatada Tartu linnavolikogu poolt koos naabervaldade volikogudega üldplaneeringu teemaplaneering, kus saaks kindlaks määratud Idaringtee asukoht ning vajadusel teha ka ettepanekud omavalitsuste vaheliste piiride muutmiseks. Alles seejärel saaks Tartu Linnavalitsus menetleda Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneeringut või –planeeringuid Tartu linna territooriumil. Praegu eelnimetatud planeeringu menetlemine Tartu Linnavalitsuse poolt on ennatlik ja vastuolus seadustega ning tartlaste huvidega.

4. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisega on tekkinud Tartu linna elanikel õigustatud ootus, et Idaringtee väljaehitamise käigus väheneb oluliselt liikluskoormus Jaama tänaval, Puiestee tänaval ja Narva maanteel. See on võimalik ainult siis, kui Luunja valla territooriumilt Räpina maantee ja Viira tee ristumise piirkonnast juhitakse Idaringtee uuesti tagasi Tartu linna territooriumile Tartu puukooli juures ning sealt edasi Vahi tänava pikendusele Tartu linna piiril. Ainult nii on võimalik juhtida liiklus Tartu linna serva ning vähendada liiklust Emajõe vasakkaldale jäävatel tänavatel.
Selletõttu on õigusvastane ning vastuolus Tartu linna elanike huvidega, et Luunja vallast juhitakse Idaringtee Tartu valla territooriumile Raadi endise sõjaväelennuvälja territooriumil ning see jääb mitme kilomeetri kaugusele Tartu linna piirist, mistõttu liikluskoormuse vähenemist Tartu linna tänavatel oodata ei ole.

Üldse pole Tartu linna elanike huvide vastase teetrassi asukoha valiku määramine Tartu Linnavalitsuse pädevuses, samuti ka mitte keskkonnamõjude hindajamise aruande koostajate pädevuses. Teetrassi asukoha ka pärast lõikumist Räpina maanteega saab määrata ainult Tartu Linnavolikogu kooskõlas Luunja Vallavolikoguga. Tartu Vallavolikogu kaasamine sellesse otsustamisse pole vajalik, sest algul peaksid Tartu linn ja Luunja vald otsustama, millisest asukohast juhitakse Idaringtee Tartu valla territooriumile, kui üldse juhitakse. Tartu linna üldplaneeringu järgi ei juhitagi Idaringteed Luunja valla territooriumilt kohe Tartu valda, vaid hoopiski tagasi Tartu linna territooriumile. Tartu Linnavolikogu pole seda lahendust tühistanud, seega tuleb seda planeeringu koostamisel järgida.

Seega peaks Tartu Linnavolikogu osalema praegu menetletavas Luunja Vallavolikogu algatatud Idaringtee teemaplaneeringus ning seisma hea selle eest, et koos Idaringteega ehitataks valmis ka Vahi tänava pikendus Jaama tänavani.
See tee tuleb rajada esimese etapina ning alles pärast selle tee valmimist tuleks otsustada kas ja millal rajatakse tee Räpina maanteelt üle Raadi lennuvälja kuni lõikumiseni Jõhvi-Tartu maanteega. Viimase tee rajamine Idaringtee lõiguna pole mitte kuidagi põhjendatav, sest KMH aruande järgi on Idaringtee põhitänav Tartu linnas. Eelnimetatud tee näol on aga tegemist Teeseaduse mõttes kohaliku maanteega, mille rajamise otsustamine on Luunja valla ja Tartu valla pädevuses. Teen ettepaneku jätta see teelõik üldse Idaringteest välja.
Kahe eelnimetatud õigusakti tühistamise järgselt palun Tartu Linnavalitsusel teha ettepanek Tartu Linnavolikogule, et see ise algataks detailplaneeringu Ringtee silla ja selle juurdepääsude asukoha määramiseks.
1. Mitte arvestada.
Tartu linna ehitusmäärus näeb tõepoolest ette, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatab, võtab vastu ja kehtestab Tartu Linnavolikogu. Samas tuleb arvestada ka planeerimisseaduses sätestatuga. Vastavalt planeeringu vastu võtmise ajal kehtinud planeerimisseadusele võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Põhilahenduse muutmine on kas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse otstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Idaringtee teekoridori kohta detailplaneeringu koostamisel ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul tegemist ühegi eelnimetatud juhtumiga ja seetõttu ei pea linnavalitsus vajalikuks käsitleda Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneeringut üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavana. Tartu linna üldplaneering näeb ette perspektiivse Ringtee silla asukoha. Üldplaneeringu alusel ei saa eeldada, et seal on kajastatud täpne silla koridor ja tänavate trassid. Keskkonnamõju hindamise tulemusena ringtee silla asukoht täpsustus. Keskkonnamõju hindamisega samaaegselt koostatava Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti koostamisel kaaluti läbi ringtee asukohast tingitud tehnilised võimalused ja piirangud. Nende kahe töö tulemusena selgus ringtee silla ja ka Tartu linna idapoolse ringtee tehniline ja keskkonnaalaselt läbikaalutud lahendus.
Tartu Linnavolikogu on planeeringu sisulise lahendusega põhimõtteliselt nõusutnud, kuna linnavolikogu 02.07.2009 otsusega nr 549 kiideti Tartu idapoolse ringtee lahenduste võrdlev analüüs ja ringtee asukoht ning liiklussüsteemi valik heaks. Idaringtee ühendamise vajadus Vahi tänava pikendusega on põhjendatud ning sellele on ka Tartu Linnavolikogu juhtinud tähelepanu oma 08.07.2010 otsuses nr 91 „Seisukoha võtmine Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneeringu “Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“ kohta“.











2. Mitte arvestada.
Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneering käsitleb idaringteed Võru tänavast kuni Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate ristumiseni. Idaringtee planeerimine jätkub Tartu linna territooriumil linna piirini ja Luunja valla territooriumil, Mõisavahe- Nõlvaku ristist kuni Räpina maanteeni ulatuvale teelõigule koostatava iseseisva detailplaneeringuga: „Väikelohkva maaüksuse ja selle lähiala ning Nõlvaku tn 1, Nõlvaku tn 2, Nõlvaku tn 17 ja Nõlvaku tn 19 kruntide detailplaneering“.
Väljaspool Tartu linna piiri käsitletakse idaringtee planeerimist Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“. Planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kui mitu planeeringut omavalitsuse territooriumile algatatakse ja kui suureks kujuneb planeeritav ala, otsustab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus määrab detailplaneeringuala küll detailplaneeringu algatamisel, kuid vastavalt kujunevatele asjaoludele ja põhjendatud vajadusel võib seda muuta planeeringu koostamise käigus. Oluline selle juures on, et planeeringu(te) koostamisse kaasatakse planeeringuala elanikke, naabreid ja teisi puudutatud isikuid. Seda on tehtud.















3. Mitte arvestada.
Kõigi nelja kohaliku omavalitsuse territooriumi kohta, mida Idaringtee läbib, on koostatud üldplaneeringud. Planeerimisalase tegevuse korraldamine konkreetse valla või linna haldusterritooriumil on vastava kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tartu linna territooriumil kehtiva üldplaneeringuga on määratud Idaringtee põhimõtteline asukoht ning selle alusel on koostatud Ringtee silla ja selle juurdepääsude detailplaneering ja „Väikelohkva maaüksuse ja selle lähiala ning Nõlvaku tn 1, Nõlvaku tn 2, Nõlvaku tn 17 ja Nõlvaku tn 19 kruntide detailplaneering“ Linna elanikel ja asjast huvitatud isikutel on olnud ja on võimalus kaasa rääkida mõlema, nii Ringtee silla ja selle juurdepääsude kui ka Väikelohkva maaüksuse ja selle lähiala ning Nõlvaku tn 1, Nõlvaku tn 2, Nõlvaku tn 17 ja Nõlvaku tn 19 kruntide detailplaneeringu puhul. Jätkuvalt, kuni 26. augustini 2010 on võimalik teha ettepanekuid Luunja valla territooriumile koostatava Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneeringu “Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“ osas.
Eeltoodust lähtuvalt ei pea linn vajalikuks algatada uut üldplaneeringu teemaplaneeringut ning leiab, et detailplaneeringu menetlus on olnud õiguspärane.











4. Arvestada osaliselt.
Esitatud ettepanekut arvestada idapoolse ringtee ja Vahi tänava ühendamise osas. Tartu Linnavolikogu on 08.07.2010 otsusega nr 91 võtnud seisukoha Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneeringu "Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering" osas järgmise märkusega: "Planeeringuga lahendada Tartu linna idapoolse ringtee ja Vahi tänava ühendamine prognoositavale liikluskoormusele vastava laiusega tänavaga". Ringtee sillaga luuakse võimalus olulisel määral vähendada linna keskosa läbivat liiklust. Samas suureneb keskmine kiirus ja väheneb läbisõidutee pikkus autoliiklusele. Nimelt seob idapoolne ringtee ja sealhulgas ringtee sild linna kirde-kagu-ja edelaosad nii auto- kui kergliiklusteedega võimaldades seega uusi mugavaid ligipääse nimetatud piirkondade hoonestatud ja looduslikele aladele. Teie poolt viidatud liikluskoormuste muutumise prognoosimiseks on koostatud vastav töö, mille tulemusi
järgnevalt kokkuvõtvalt kirjeldame: Tänu Idaringteele ja eelkõige Ringtee sillale, väheneb liiklus Jaama tänaval lõigus Narva maanteest Sõpruse puiesteeni, Sõpruse puiestee ja Idaringtee vahel muutub mõnevõrra liikluse suund (osad Annelinlased hakkavad sõitma Sõpruse ja Võidu silla asemel Ringtee silla suunas). Vahi tänava mõju on minimaalne. Samas, vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on Jaama tänav linna põhitänav. Põhitänava eesmärk on teenindada liiklust, seega ei saa rääkida õigustatud ootusest, et Jaama tänaval oluliselt liiklus väheneks. Kui vaadata Jaama tänava liiklust, siis on tegemist 90% ainult Tartu linna või Tartu linna siseneva-väljuva liiklusega, mille intensiivsuse vähendamine eeldaks linnaruumi asustus- ja kasutustiheduse vähendamist. Vahi tänava pikendus on perspektiivselt vajalik, kuid tegemist on eeldatavasti jaotustänavaga, mitte uue põhitänavaga. See tänav jääb linna haldusterritooriumilt välja, ehk Tartu linnal on küll võimalus osaleda tänava planeerimis- projekteerimisprotsessis, kuid vastavate otsuste tegemine ei ole Tartu linna pädevuses. Ehkki üldplaneeringus on ette nähtud trassi kulgemine Nõlvaku-Rõõmu-Viira tn kaudu Vahi tänavale, ei ole selle ühenduse kasutamine võimalik peamiselt järgmistel põhjustel.
1) Rõõmu-Viira tee koridor on tänu hiljuti valminud uusehitistele Luunja vallas (Greif ja Salu kvartal) ebapiisava laiusega Tartu idapoolse ringtee väljaehitamiseks.
2) Rõõmu-Viira-Nõlvaku-Jaama- Räpina mnt ristmiku läbilaskevõime ei suuda rahuldada üldplaneeringus kavandatud mahus liikluse juurdekasvu. Kui siia lisada veel Tartu valla arenduskavades plaanitav, jõuame õige pea vajaduseni rekonstrueerida ristmik. Paraku on ristmiku ala liialt väike prognoositava liikluskoormuse rahuldamiseks vajaliku liiklussõlme väljaehitamiseks ilma hoonete lammutamiseta.
3) muutunud on piirkonna arengualade sihtotstarve selliselt, et kaasnenud on intensiivse liiklusega seonduvad tegevused. Vahi tänava ühendamine Idaringteele on ette nähtud, kuid transiitliikluse suunamine Vahi tänavale, mis põhjaosas juba läbib elamupiirkonda, ei ole otstarbekas.