Õigusakti eelnõu: Seisukoha võtmine Betooni tn raudteeülesõidu detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Seisukoha võtmine Betooni tn raudteeülesõidu detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Reg. number: LV-K-0977
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 07.09.2010
Koostaja: Kätlin Müür
Ettekandja: Urmas Ahven
Õigusakt: Tartu Linnavalitsuse 5.10.2010 korraldus nr 1021 "Seisukoha võtmine Betooni tn raudteeülesõidu detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine"
Failid: Tartu_Betooni_Det_ettep_skeem1+.bmp ( 3684 kb )
Põhi plaan 1.pdf ( 8853 kb )
põhi plaan 2.pdf ( 6614 kb )
põhi plaan 3.pdf ( 10572 kb )
RO189-2_20100701_Betooni_DP.pdf ( 2293 kb )
EELNÕU





Lisa
Tartu Linnavalitsuse
korralduse eelnõu nr LV-K-0977 juurde

    Betooni tn raudteeülesõidu detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited


    Ettepaneku/
    vastuväite
    kuupäev ja
    esitaja nimi

    Ettep.
    nr

    Ettepanekud

    Tartu Linnavalitsuse
    seisukoht

    27.08.2010
    Kalle Kulbok
    e-post

    1

    Teen ettepaneku lisada planeeringule skeemid Tähtvere silla paiknemisest (koos kõigi alternatiividega) ja selle silla mahasõitude suunad.
    Skeemide täpsusaste ei peaks olema suur, ent selliste skeemide olemasolu oleks vajalik hindamaks perspektiivseid liikluskoormusi kavandatud raudteeülesõidul. Skeemide puudumine ei võimalda mul analüüsida avalikul väljapanekul oleva DP võimalikke puudusi ja esitada asjakohaseid vastuväiteid.

    Kuivõrd detailplaneeringus oleva raudteeülesõidu sihi näitasin 20 aastat tagasi (koos Tähtvere silla võimaliku paiknemisega) looduses kätte mina, on mul õigustatud huvi osaleda järgnevate arutelude juures ja hinnata, millised on perspektiivsed arengud.

    Ettepanekut skeemide lisamise osas mitte arvestada. Planeeringu juurde täiendavaid skeeme mitte koostada, kuna Tähtvere silla koridor on määratud linna üldplaneeringuga ning seda täpsustatakse iseseisva detailplaneeringuga tulevikus.

    Arvestada. Kaasata Ettepaneku esitaja planeeringu järgnevate arutelude juurde.

    30.08.2010
    Coca Cola HBC
    Eesti AS
    e-post, tähitud post

    2

    Coca Cola HBC Eesti AS on arvamusel, et juhul, kui kehtestatud detailplaneeringuga nähakse ette transpordimaa (007, L) vajadus, on Tartu linnal mõistlik kaaluda nimetatud transpordimaaga hõlmatud maaüksuste omandamist. Coca Cola HBC Eesti AS teeb Tartu linnale ettepaneku transpordimaa (007, L) tarbeks vajaliku maa ostmiseks läbirääkimiste algatamiseks.
    Coca Cola HBC Eesti AS esindajad on valmis kohtuma Tartu linna esindajatega arutamaks detailplaneeringu üksikasju Ravila 55 ja 55A kinnistuid puudutavas osas ja transpordimaa tarbeks vajaliku maa võimaliku ostu tingimusi.

    Arvestada. Kokkuleppe sõlmimisel arvestada, et maa reaalne võõrandamine saab toimuda pärast planeeringuga kavandatu väljaehitamise aja selgumist.


    30.08.2010
    Supilinna Selts
    e-post

    3

    1. Kõik senised liiklusprognoosid on näidanud, et võimaliku Tähtvere silla koormus tuleks väikseim Tartu sildadest. Tähtvere silla väljaehitamine ei ole otsustatud. Supilinna Selts on seisukohal, et Tähtvere silla järgi ei ole vajadust.
    Ettepanek 1: mitte siduda Kreutzwaldi tn ja Vaksali tn pikenduse vahelise tänava ega teiste projektiosade projekeerimist ja ehitamist Tähtvere silla projekteerimise ja ehitusega.

    Mitte arvestada Tähtvere silla ehitamise vajaduse osas Raudtee eritasandilise ristumise teostamiseks vajaliku liiklusobjekti eelprojekti, keskkonnamõjude hindamise aruande ja käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud linna magistraaltänavate skeemi ja selle põhjal koostatud modelleeritud liiklusintensiivsusi.
    Käesoleva detailplaneeringu mahus ei ole ette nähtud muuta Emajõe parem- ja vasakkalda ühendamise küsimusi, sh. Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud Tähtvere silla ärajätmist.
    Käesolev planeering annab võimaluse raudtee eritasandilise ristumise väljaehitamise korral arvestades kehtivates planeeringutes kavandatud arenduste realiseerimisega kaasnevate liiklusintensiivsuste muutumist korraldada sujuvat liiklust nii olemasolevatel tänavatel kui planeeritud eritasandilisel raudteeülesõidul.
    Tähtvere silla rajamise küsimused lahendatakse vastava tööga eraldi käesolevast detailplaneeringust



    2. Kreutzwaldi tn ja Vaksali tn pikenduse vahelise tänava sõidutee planeerimine sellises mahus (2 + 2 sõidurada, millele lisanduvad pöörderajad) ei ole põhjendatud. Tegemist on linnamaa, mida saaks kasutada hoonestamiseks ja kõrghaljastamiseks, raiskamisega.
    Ettepanek 2: vähendada sõiduteede arvu kahele (1 + 1), millele lisanduvad pöörderajad.

    Mitte arvestada.
    Raudtee eritasandilise ristumise teostamiseks vajaliku liiklusobjekti eelprojekti ja käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud linna magistraaltänavate skeemi ja selle põhjal koostatud modelleeritud liiklusintensiivsusi. Arvestades varem planeeritud, praeguseks veel realiseerimata maakasutust, on planeeritud mahus kavandatud tänava parameetrid tehniliselt põhjendatud.
    Lisaks põhitänava funktsioonile võimaldab praegune lahenduse korral ühendada linnaosade vahelist liiklut, peab planeeritav tänavalõik võimaldama ka juurdepääsu naaberkruntidele.
    Arvestades asjaolu, et naaberkruntidel asuvad spetsiifilise funktsiooniga hooned, on tihti vaja ka suurekgabariidiliste veoste juurdepääsu kruntidele.



    3. Kogu planeeringulahendus on küll sõnades jalakäijatesõbralik, kuid tegelikkuses on ilmselgelt esmane tähtsus antud autodele. Selle aluseks on väheveenev Tartu liiklusprobleemide analüüs, kus vihjatakse, et liiklusprobleeme saab lahendada ümbersõiduteede rajamisega (mis läheb vastuollu seniste praktiliste tulemustega).
    Ettepanek 3.1: vähendada ristmike pöörderaadiusi selliselt, et jalakäijad ei peaks ringi minema, kuid autod peavad pöörama aeglasemalt;
    Ettepanek 3.2: vähendada sõiduradade arvu kohtades, mis on selgelt üledimensioneeritud (vt eelmine punkt);
    Ettepanek 3.3: planeerida jalakäijate tee ka sellele Vaksali tn pikenduse jõepoolsele osale, mis jääb Kreutzwaldi tn ja Vaksali tn pikenduse vahelisest tänavast linnapiiri poole;
    Ettepanek 3.4: planeerida trepid jalakäijate viadukti kõrvale otsepääsuks silla alla jne.

    3.1 Mitte arvestada. Ettepaneku arvestamisel tekiksid liiklusohtlikud olukorrad kuna vähendataks liikluse sujuvust.
    3.2 Mitte arvestada (vt p 2)
    3.3. Mitte arvestada. Ettepanekus toodut on planeerimisel kaalutud, kuid otsustatud jalakäijate teest loobuda., kuna Pos 11 ei ole Vaksali t lõigus tänaval avatud ja kahe eritasandilise ristumise ja maa võõrandamise vajaduse tõttu majanduslikult ebaotstarbekas. Jalakäijate liikumine Tiksoja suunal on planeeringus lahendatud.
    3.4. Arvestada.

    30.08.2010
    Igor Örd
    e-post

    4

    1. Avalikustamisel oleva detailplaneeringu materjalid ei kajasta planeeringu lahenduse ühilduvust olemasoleva ja üldplaneeringuga kavandatava Tartu linna tänavavõrguga kogu võimalikus ja planeeringu lahendust selgitavas ja põhjendavas tähenduses selleks vajalikus ulatuses.
    Tänu ülalnimetatud puudusele planeeringu lahenduses ei ole võimalik adekvaatselt ja objektiivselt hinnata kavandatava raudteeviadukti asukoha otstarbekust ja sellega kaasnevaid võimalikke liiklusvooge ning muud antud lahendusega kaasnevat. Sellest tulenevalt jäävad avalikustatud planeeringulahenduse võimalikud olulised puudused kui ka head ja kasulikud küljed üldsuse eest olulisel määral varjatuks.

    Mitte arvestada. Esitatud küsimustering on lahendatud linna üldplaneeringu tasandil, menetlemisel olev detailplaneering käsitleb konkreetse tänavalõigu reserveerimiseks vajalike maade küsimusi ja liiklustehnilisi lahendusi.



    2. Planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja selle jätkumisel Emajõge ületav tänavalõik läbib raudtee ja Ujula tn vahelisel alal ajaloolisi ja tänapäevaseid väljakujunenud linnakeskkondi, selle väljaehitamisel nende struktuure, väärtuslikku kõrghaljastust ja olemasoleva linnaruumi esteetilisi väärtusi oluliselt kahjustades.

    Mitte arvestada. Tähtvere sillani viiva tänavakoridor ja silla asukoht täpsustatakse detailplaneeringuga, mille asukoha määramisel arvestatakse piirkonna tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtteid.



    3. Planeeritavat raudteeviadukti läbiva tänava ja varemplaneeritud Vaksali tänava pikenduse ristumisel ei ole tõenäoselt projekteerijale antud piisavalt lähteandmeid võimalike tekkivate liiklusvoogude hulkade ja nende põhisuundade prioriteetide kohta, mis on andnud käesoleva lõpetamata või selgelt mõistetava lahenduse.

    Mitte arvestada. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud linna magistraaltänavate skeemi, kehtivaid detailplaneeringuid ja iga-aastase liiklusloenduse andmeid. Nende materjalide põhjal koostati liikluse modelleerimise töö, mille alusel määrati tänavate ja ristmike põhilised parameetrid.



    4. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja Emajõge ületav tänavalõik oma põhiliiklusega praegusesse Maaülikooli ja Näituste Väljaku kinnistute vahelisse kõrgepingeliini koridorisse.

    Mitte arvestada. Puiestee tänavat ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava ühendamisel, k.a. silla ehitamisel on eesmärgiks Linnaosade vahelise ühenduse tagamine aga samas ka naabrusesse jäävate asumite elanikele väljapääsu loomine kavandatud suundadesse. Silla paigutamine Emajõe ürgoru kohale ja niivõrd kaugele olemasolevatest elamupiirkondadest ei täidaks selle rajamise eesmärke.



    5. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja Emajõge ületav tänavalõik algusega vähemalt Ringteest kuni Põllu – Puiestee tänava ristmiku ja Aruküla teeni tervikliku lahendusena.

    Mitte arvestada. Emajõge ületav tänavalõik Ringteest kuni Põllu- Puiestee tänava piirkonnani on lahendatud linna üldplaneeringuga ega ole käsitletav kõnealuse detailplaneeringuga.



    6. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja Emajõge ületav tänavalõik raudtee ja Dendropargi vahel süvendisse.

    Mitte arvestada. Tasuvusarvutuse kohaselt ei ole ettepanekus esitatav lahendust võimalik realiseerida kaasnevate ülemääraste kulutuste tõttu. Kaasnevad ülemäärased kulutused on lisaks tehnovõrkude ümberehitamisele olemasolevate kinnistute juurdepääsude muutmine.



    7. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja Emajõge ületav tänavalõik Emajõe lammialal postidele.

    Arvestada.



    8. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja Emajõge ületav tänavalõik Dendropargi kohal ilma autotranspordi mahasõitudeta ja võimaldada seda vaid jalakäijaile ja kergliiklusele.

    Mitte arvestada. Küsimus lahendatakse Tähtvere sillani viiva tänavakoridori ja silla detailplaneeringuga.



    9. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv tänavalõik ristumisel Vaksali tänava pikendusega kahetasandilise ristmikuna.

    On vägagi tõenäone, et ülalnimetatud tänavatel on primaarsena liikumine piki tänavaid ja sekundaarses tähtsuses on pöörded – selle väite kehtivust on siiski vaja arvutuslikult kontrollida kogu linnaliikluse mudeliga, sest vaid Kreutzwaldi ja Ravila taoliste tänavate omavaheliseks ühendamiseks tunneliga raudtee alt on liigne luksus ka rikkamaile riigile.

    Mitte arvestada
    Vt. LV seisukoht I. Ördi ettepanekule nr 3.



    10. Ettepanek kavandada planeeritavat raudteeviadukti läbiv ja Emajõge ületav tänavalõik võimaliku Ujula tänava pikenduse kohal kahetasandilisena.

    Mitte arvestada. Küsimus lahendatakse Tähtvere sillani viiva tänavakoridori ja silla detailplaneeringuga.



    11. Ettepanek näidata läbi planeeringuga kavandatava raudteeviadukti kulgeva liikluse paiknemine ja ühendamine asukohapõhiselt kogu võimalikus ulatuses olemasoleva ja teadaolevalt kavandatava tänavavõrgustikuga vähemalt skemaatilisel tasemel.

    Mitte arvestada.
    Nimetatud küsimus on lahendatud linna üldplaneeringuga.



    12. Ettepanek algatada vajadusel Tartu linna üldplaneeringut muutev planeering antud planeeritavast raudteeviaduktist lähtuva liiklustrassi terviklahenduse saamiseks näitamaks selle liitumist linna olemasoleva ja kavandatava tänavavõrgustikuga ning tagamaks vajaliku territooriumi reserveerimise selle lahenduse realiseerimiseks tulevikus.

    Mitte arvestada.
    Menetletav detailplaneering on kooskõlas linna üldplaneeringuga. Linnavalitsus leiab, et üldplaneeringus antud liiklusskeem vastab linna tasakaalustatud arengu põhimõtetele.

    01.09.2010
    Igor Örd,
    täiendus
    30.08.2010
    esitatud
    ettepanekutele,
    e-post


    Leida Tartu Näituste väljakule uus asukoht, näiteks teiselpool raudteed, raudtee ja ringtee vahel, kahjuks küll mitte Tartu linnale kuuluvale maa-alale (ehk on see võimalik Tartule muretseda) põhjusel, et praegune asukoht on jäänud minu arvates Tartu Näitustele kitsaks ja on kehva juurdepääsuga. Samas on aga ka Maaülikooliga kauplemiseks vaja sobivat maad.

    Tartu_Betooni_Det_ettep_skeem1+.bmp

    Mitte arvestada. Ettepanekut ei menetleta koostatava detailplaneeringu käigus. Koostatava detailplaneeringu eesmärk ei ole Tartu Näituste väljaku asukoha valik ja samas detailplaneering ei sea piiranguid väljaku uue asukoha valikuks.




Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Seisukoha võtmine Betooni tn raudteeülesõidu detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine " juurde