EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
09. juuni 2010. a. nr LVK-M-0016 |
| Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 p 5 ning noorsootöö seaduse § 6 lg 1 p 3 alusel.
1. peatükk
Üldosa
§ 1. Üldsätted
(1) Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele (edaspidi: ühing) toetuse andmise kord (edaspidi: kord) sätestab toetuse andmise tingimused ja korra Tartu linna haldusterritooriumil tegutsevatele ühingutele.
(2) Toetuse andmise eesmärgiks on arendada kultuuri- ja noorsootööalast huvitegevust, noorteühingute ning avatud noortekeskuste tegevust Tartu linnas omaalgatuse toetamise kaudu.
§ 2. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) kultuuriühing – sihtasutus, mittetulundusühing või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, mille eesmärgiks on kultuurialase huvitegevuse korraldamine;
2) kultuuriühingu kollektiiv – kultuuriühingus tegutsev isikute ühendus;
3) noorte huvitegevuse ühing – mittetulundusühing, mille eesmärgiks on noorsootööalase huvitegevuse korraldamine;
4) harrastaja – kultuuri- või noorte huvitegevuse ühingu korraldatavas huvitegevuses regulaarselt osalev isik;
5) noorteühing – mittetulundusühing, mille liikmetest moodustavad vähemalt kaks kolmandikku 7-26aastased noored või mittetulundusühing, mis ühendab katusorganisatsioonina noortega tegelevaid juriidilisi isikuid ning mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja noorte osaluse edendamine;
6) avatud noortekeskus – mittetulundusühing, mis tegutseb avatud noorsootöö põhimõttel ilma kindlaksmääratud osalejaskonnata;
7) avatud noorsootöö – mitteformaalse õppe meetod, mis on suunatud noorte omaalgatuse toetamisele ning erinevate noori huvitavate ja arendavate tegevuste läbiviimiseks vajalike tingimuste loomisele.
2. peatükk
Nõuded taotlejatele ja toetuse liigid
§ 3. Toetuse andmise üldpõhimõtted
(1) Toetust ei anta ühingule, mis tegutseb erakoolina või õppeasutusena tunniplaanis ettenähtud tegevuse raames.
(2) Toetust antakse ühingule, mis on nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude tasumise kohustused ning esitanud korra kohased aruanded varasemalt saadud toetuse kasutamise kohta.
(3) Toetust antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
§ 4. Toetus kultuuriühingutele
(1) Toetust antakse kultuuriühingule, mis tegutseb rahvakultuuri valdkonnas. Rahvakultuurina käsitletakse pärimuskultuuril ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist harrastustegevust koorimuusika, rahvatantsu, puhkpillimuusika, pärimusmuusika, harrastusteatri, rahvusliku käsitöö valdkonnas või folkloorirühmades. Toetuse saamiseks peab huvitegevus kultuuriühingus toimuma vähemalt 9 kuul aastas 1 kord nädalas. Toetuse andmisel eelistatakse kultuuriühinguid, mis on suunatud eesti ning Eesti rahvusvähemuste vaimse kultuuripärandi hoidmisele, edendamisele ning tõlgendamisele.
(2) Kultuuriühingule antav toetus koosneb pearahast ja/või saavutustoetusest. Saavutustoetust antakse vastavalt eelarve võimalustele.
(3) Pearaha antakse huvitegevuse korraldamiseks kultuuriühingule 7-26aastase ning 60aastase ja vanema harrastaja kohta, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn.
(4) Saavutustoetust antakse huvitegevuse korraldamiseks kultuuriühingule kultuuriühingu kollektiivi kohta, mis on osavõtja ja/või korraldajana osalenud aktiivselt oma valdkonna suurüritustel, on aktiivse avalikkusele suunatud tegevusega populariseerinud ja edendanud oma tegevusvaldkonda ja/või saavutanud silmapaistvaid tulemusi konkurssidel, festivalidel või võistlustel ning mille juhendajatest vähemalt 50 protsendil on erialane haridus või valdkonnas piisav ettevalmistus, mis on saadud vastavate valdkondlike koolituste läbimisel.
§ 5. Toetus noorte huvitegevuse ühingutele
(1) Toetust antakse noorte huvitegevuse ühingule, mis korraldab huvitegevust vähemalt 9 kuul aastas 2 korda nädalas, ajavahemikus jaanuarist juunini ning septembrist detsembrini. Toetuse taotlemiseks peab noorte huvitegevuse ühingus olema vähemalt 8 osalejat, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn.
(2) Noorte huvitegevuse ühingule antav toetus koosneb pearahast ja/või saavutustoetusest. Saavutustoetust antakse vastavalt eelarve võimalustele.
(3) Pearaha antakse huvitegevuse korraldamiseks noorte huvitegevuse ühingule 7-26aastase harrastaja kohta, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn.
(4) Saavutustoetust antakse huvitegevuse korraldamiseks noorte huvitegevuse ühingule, mis on saavutanud silmapaistvaid tulemusi üleriigilistel või rahvusvahelistel konkurssidel, võistlustel ja festivalidel, mille juhendajatest on vähemalt 50 protsendil erialane haridus või valdkonnas piisav ettevalmistus, mis on saadud nii vastavate valdkondlike koolituste läbimisel kui ka praktiliste kogemuste omandamisel.
§ 6. Toetus noorteühingutele
(1) Noorteühingule antav toetus on tegevustoetus, mida antakse noorteühingule tegevuse korraldamise kulude (va personalikulude) osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetust antakse noorteühingule, mille tegevus toimub vähemalt 9 kuul aastas ja mille põhitegevuseks on järgnevate tegevuste pakkumine või vahendamine:
1) noorte omaalgatusprojektide teostamine, kaasates võimalikult erinevaid noorte sihtrühmi;
2) noorte arvamuse ja vajaduste väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine Tartu Linnavalitsusele (edaspidi: linnavalitsus);
3) teavitustegevus ehk noorteinfo edastamine;
4) koostöö tegemine teiste noorteühingutega ja/või valdkondade üleselt.
(3) Poliitilisele noorteühendusele antakse toetust vaid noorteühenduse mittepoliitilise järjepideva noorsootööalase tegevuse eest.
§ 7. Toetus avatud noortekeskustele
(1) Avatud noortekeskusele antav toetus koosneb baastoetusest, millele lisandub toetus personalikulude ning hoonete ja ruumide majandamiskulude osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetust antakse avatud noortekeskusele, mis tegutseb vähemalt 10 kuul aastas, on nädalas avatud vähemalt viiel päeval, sh laupäeval või pühapäeval (koolivälisel ajal kokku vähemalt 30 tundi nädalas), mille kasutuses olevate ruumide kogupindala on suurem kui 40 m² ja kus töötab vähemalt üks täiskoormusega noorsootöötaja, kes omab (või kes omandab) haridust noorsootöö või sellele lähedases valdkonnas või kellel on noorsootöö alal piisav ettevalmistus, mis on saadud nii noorsootööalaste koolituste läbimisel kui ka praktiliste noorsootöö kogemuste omandamisel ja mis on kooskõlas noorsootöö kutseoskusnõuetega.
(3) Toetust antakse avatud noortekeskusele, mis pakub eakohaseid tegevusi arendavaks vaba aja veetmiseks erinevas vanuserühmas noortele (vanusevahemikus 7-26 eluaastat) ja mille põhitegevuseks on järgnevate tegevuste pakkumine või vahendamine:
1) igapäevased arendavad tegevused ja noortesündmused noortekeskuses;
2) avatud osalusega õpitoad või klubiline tegevus iganädalases programmis;
3) noorte osaluse toetamine noortekeskuse tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel;
4) noorte omaalgatusprojektide läbiviimise toetamine ja projektinõustamine;
5) noorte esmane nõustamine;
6) teavitamine ehk noorteinfo edastamine;
7) koolivaheaja tegevused;
8) noortekoolitused aktuaalsetel teemadel;
9) sündmused ja tegevused väljaspool noortekeskust, sh ülelinnalised sündmused koostöös partneritega.
(4) Toetust taotlev noortekeskus ei või dubleerida Tartu linna samas piirkonnas juba olemasolevat avatud noortekeskuse teenust. Toetuse andmisel arvestatakse taotleja tegevuse vastavust käesoleva korra nõuetele ja Tartu linna noorsootöö valdkonna arengukava tegevuskavale. Toetuse andmisel eelistatakse noortekeskusi, millel on märkimisväärseid saavutusi noorsootööalase tegevuse korraldamisel Eestis.
3. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi: kultuuriosakond) elektroonilises vormis taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid hiljemalt 15. augustiks veebipõhise toetuste taotlemise keskkonna kaudu.
(2) Kultuuriühingu ja noorte huvitegevuse ühingute toetuse taotlemisel esitab taotleja veebipõhises toetuste taotlemise keskkonnas hiljemalt 15. oktoobriks ühingu tegevuses osalejate nimekirja.
(3) Kultuuriühingule ja noorte huvitegevuse ühingule toetuse taotlemisel peab toetuse saamiseks täisealine nimekirja kantud harrastaja või alaealise harrastaja seaduslik esindaja kinnitama harrastaja osalust vastavas ühingus. Kinnitus esitatakse elektrooniliselt veebipõhises toetuse taotlemise keskkonnas või kirjalikult kultuuriosakonna määratud tähtpäevaks. Kui määratud tähtpäevaks kinnitus puudub, ei arvata nimekirjas esitatud harrastajat toetust saavate harrastajate nimekirja.
(4) Taotluste vormid kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Kultuuriosakond kontrollib esitatud taotluse nõuetekohasust, selles esitatud andmete õigsust ja vastavust korra tingimustele ja taotleja nõuetele vastavust.
(2) Kultuuriühingute kollektiive hindab kultuuriosakonna juhataja korraldusega moodustatud komisjon ning teeb linnavalitsusele ettepaneku Tartu linna esinduskollektiivide nimetamiseks.
(3) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, annab kultuuriosakond taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Kui toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid jäetakse taotlus läbi vaatamata ning taotlejale ei anta käesoleva korra alusel toetust valeandmete esitamisele järgneval kahel aastal.
(5) Kultuuriosakond esitab linnavalitsusele ettepanekud toetuse andmise kohta arvestades § 11 lõikes 1 nimetatud tähtaega.
§ 11. Toetuse andmise või andmata jätmise otsustamine
(1) Toetuse andmise otsustab linnavalitsus hiljemalt kahe kuu jooksul pärast eelarve kinnitamist Tartu Linnavolikogu poolt, arvestades eelarves selleks eraldatud vahendite suurust ja lõikes 3 nimetatud juhendit.
(2) Toetuse andmata jätmise § 12 lõikes 3 sätestatud juhul otsustab linnavalitsus.
(3) Toetuse arvestamise juhendi kehtestab linnavalitsus.
(4) Toetuse andmisest või toetuse andmata jätmisest teavitab osakond taotlejat kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul linnavalitsuse vastava otsuse vastuvõtmisest.
4. peatükk
Leping toetuse kasutamise kohta ja aruandlus
§ 12. Lepingu sõlmimine
(1) Taotlejaga, kellele on otsustatud toetust anda (edaspidi: toetuse saaja), sõlmib kultuuriosakonna juhataja toetuse kasutamise lepingu.
(2) Lepingu vormi kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
(3) Enne lepingu sõlmimist kontrollib kultuuriosakond toetuse saaja poolt riiklike maksude nõuetekohase tasumise kohustuse täitmist ja eelnevalt antud toetuste kasutamise kohta aruannete esitamist. Toetuse saaja maksuvõlgnevuste olemasolul või nõuetekohaste aruannete puudumise korral annab kultuuriosakond tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui toetuse saaja ei ole puudusi antud tähtpäevaks kõrvaldanud, teeb kultuuriosakond linnavalitsusele ettepaneku jätta toetus andmata.
(4) Võlgnevuse ilmnemisel ühingu tegevuskoha ruumide kasutamiseks Tartu linnaga või Tartu linnale kuuluva juriidilise isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt annab kultuuriosakond toetuse saajale tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks või kokkuleppe sõlmimiseks võlgnevuse likvideerimise kohta. Kultuuriosakonnal on õigus mitte sõlmida lepingut enne, kui võlgnevus on likvideeritud või on sõlmitud võlgnevuse likvideerimise kokkulepe.
§ 13. Lepingu täitmine
(1) Kultuuriosakonnal on õigus peatada lepingukohase maksete tegemine, kui ilmneb, et toetuse saajal on ühingu tegevuskoha ruumide kasutamiseks Tartu linnaga või Tartu linnale kuuluva juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohane üüri või rendi maksmise kohustus täitmata, kuni kohustuse täitmiseni või võlgnevuse likvideerimiseks kokkuleppe sõlmimiseni.
(2) Kui võlgnevust ei likvideerita või kokkulepet ei sõlmita kalendriaasta jooksul, milleks toetus anti, kaotab toetuse saaja õiguse saamata jäänud toetuse osale.
(3) Kultuuriosakonnal on õigus kultuuriühingule ja noorte huvitegevuse ühingule antud toetuse suurust kalendriaasta jooksul vähendada ning muuta sõlmitud lepingut, kui harrastajate arv kultuuriühingus või noorte huvitegevuse ühingus väheneb võrreldes arvuga, kelle kohta linnavalitsus on taotlejale toetust andnud.
§ 14. Aruandlus ja kontroll
(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) esitama toetuse kasutamise kohta kultuuriosakonnale elektroonilises vormis aruande veebipõhise toetuste taotlemise keskkonna kaudu hiljemalt toetuse kasutamisele järgneva aasta 5. veebruariks;
2) kajastama veebipõhises toetuste taotlemise keskkonnas kultuuriühingu või noorte huvitegevuse ühingu harrastajate nimekirjade muutusi aastaringselt.
(2) Aruande vormi kinnitab kultuuriosakond korraldusega.
(3) Kultuuriosakonnal on toetuse kasutamise sihipärasuse üle kontrolli teostamisel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid, seletusi ja vahearuandeid ning viibida toetatava tegevuse läbiviimise juures.
§ 15. Lepingu lõpetamine
Leping toetuse saajaga lõpetatakse ja kultuuriosakonna nõudel kannab toetuse saaja toetuse osaliselt või täies mahus tagasi, kui:
1) toetuse saaja ei kasutanud toetust sihtotstarbeliselt;
2) toetuse saaja ei ole esitanud nõuetekohast aruannet toetuse kasutamise kohta;
3) toetuse saaja on toetuse taotlemisel esitanud valeandmeid;
4) toetuse saaja on oma tegevuse lõpetanud enne selle kalendriaasta lõppu, milleks toetus eraldati;
5) toetuse saaja ei vasta toetuse kasutamise perioodil toetuse saamise kriteeriumitele;
6) muudel lepingus sätestatud juhtudel.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 16. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2008. a määruse nr 95 „Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele, noorsootööühingutele ja avatud noortekeskustele toetuste andmise kord” paragrahvid 1-9 ja Tartu Linnavolikogu 2. juuli 2009. a määrus nr 119 „Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2008. a määruse nr 95 "Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele, noorsootööühingutele ja avatud noortekeskustele toetuste andmise kord" muutmine” tunnistatakse kehtetuks.
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 17. juulil 2010. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord " juurde
Tartu Linnavolikogu kehtestas 26. juuni 2008. a määrusega nr 95 hetkel kehtiva kultuuriühingutele, noorsootööühingutele ja avatud noortekeskustele toetuste andmise korra. Nimetatud korda täiendati 2. juuli 2009 a määrusega nr 119 avatud noortekeskuste toetuse regulatsiooni osas. Käesolevas eelnõus esitatud muudatusettepanekute eesmärk on muuta toetuste andmise kord selgemaks ja konkreetsemaks sisult kui ka struktuurilt.
Käesolev toetuse andmise kord kehtestati esmakordselt ligi 6 aastat tagasi. Sellest ajast on esialgset korda korduvalt täiendatud ja üksikuid kohti täpsustatud, mille tulemusel on muutunud õigusakti struktuur killustatuks.
Silmapaistvamaks muudatuseks on eelnõuna esitatud korra selgem ülesehitus: kord on jaotatud pealkirjastatud peatükkidesse ning on normitehniliselt loogilisem ja selgem, arvestades toetuse liike ning liikudes üldsätetest erisäteteni. Olulised muudatused on ka terminoloogias, mistõttu on selguse huvides kehtiva korra muutmise asemel otstarbekas hetkel kehtiv kord kehtetuks tunnistada ning kehtestada uus ja selgema ülesehitusega kord.
Peamised sisulised muudatused eelnõus on järgmised:
1) ID-kaardiga kinnitus. Koostöös IT teenistusega käivitub 2011. aastaks toetuse taotlejatele uus süsteem, mille kohaselt kultuuriühingule ja noorte huvitegevuse ühingule toetuse taotlemisel peab toetuse saamiseks täisealine nimekirja kantud harrastaja või alaealise harrastaja seaduslik esindaja kinnitama harrastaja osalust vastavas ühingus. Kinnitus esitatakse elektrooniliselt veebipõhises toetuse taotlemise keskkonnas või kirjalikult kultuuriosakonna määratud tähtpäevaks. Kui määratud tähtpäevaks kinnitus puudub, ei arvata nimekirjas esitatud harrastajat toetust saavate harrastajate nimekirja.
Antud säte võimaldab tõhusamalt kontrolli teha nimekirjade õigsuse kohapealt ja aitab kaasa õiglasema linnapoolsele toetuste jagamisele. Sarnane süsteem on juba edukalt käivitunud Tallinnas seoses spordiklubide toetamisega ja nende väitel on see tublisti korrigeerinud nimekirju ning vähendanud märgatavalt ekslikult või pahatahtlikult mitte tegevuses osalevate harrastajate nimede sattumist nimekirjadesse. Kontrolli kasuks räägib ka möödunud sügisel noorsooteenistuses telefoni teel läbi viidud noorte kontroll, milles esitatud nimistute ja tegelike nimistute vahe oli ligi 1000 harrastajat. Sellest järeldub, et valeandmete esitamine nimistute osas on üsna sage ning selle kontrolli aitab ID-kaarti süsteem oluliselt tõhustada.
2) Rangem sanktsioneerimine valeandmete esitamisel. Kui toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning taotlejale ei anta korra alusel toetust valeandmete esitamisele järgneval kahel aastal. Hetkel kehtiv kord ei luba sanktsioneerida valeandmete esitajaid muuga kui vaid lepingu lõpetamisega ja juba antud toetuse tagasi nõudmisega ning puudub alus keelduda järgmisel aastal toetuse andmisest. Osakond leiab, et pahatahtlikku suhtumist tuleks karmimalt menetleda ning kultuuriosakonna ettepanek on viia sisse ülaltoodud muudatus.
3) Maksuvõlgnevuste kontroll taotluse läbivaatamisel ja enne lepingu sõlmimist
Hetkel kehtiv kord kohustab kultuuriosakonda maksevõlgnevuste puudumist kontrollima enne toetuse väljamakse tegemist. Selline kontroll lepingu täitmise käigus on liiga töömahukas. Oluline on mitte sõlmida lepingut maksuvõlglastega. Eelnõu kohaselt toimuks maksevõlgnevuste kontrollimine 2 korda:
1. taotluse läbivaatamisel enne toetuse andmise otsustamist;
2. enne lepingu sõlmimist.
Võlgnevuse tuvastamisel, antakse taotlejale tähtaeg selle likvideerimiseks. Varem sellisel juhul tuli leping lõpetada. Kui võlgnevust ei likvideerita, teeb kultuuriosakond linnavalitsusele ettepaneku jätta toetus andmata.
4) Taotlejal ei tohi olla võlgnevusi linnale. Uue sättena on Tartu linnale ühingu tegevuskoha ruumide kasutamise eest võlgnevuse korral kultuuriosakonnal õigus võlgnevuse likvideerimiseni või haldajaga maksegraafiku sõlmimiseni jätta leping taotlejaga sõlmimata või vastav osa toetusest välja maksmata.
5) Täpsustatakse noorteühingu toetuse saamise kriteeriume (§ 6 lg 2), et taotlejatel oleks teada, millised ootused Tartu linnal nende tegevusele on.
6) Reserv. Eelnõuga ei jäeta võimalust reserviks ega tagasi kantud või väljamaksmata jäetud toetuste jagamiseks kalendriaasta kestel.
7) Terminoloogilised muudatused:
Mõistele “kultuuriühing” lisandub alajaotus “kultuuriühingu kollektiiv”. Põhjendus: kultuuriühingu all võib tegutseda mitmeid erinevaid kollektiive, keda on vaja eristada eriti saavutustoetuse andmisel.
“Noorsootööühing” asendub mõistega “noorte huvitegevuse ühing” – noorte huvitegevuse ühingu mõiste kasutamisel on taotlejale selgem, millise toetusliigiga tegemist on (toetus noorte huvitegevuseks). Lisaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja töötatud seaduseelnõu, milles hakatakse sisustama noorsootööühingu mõistet kui “mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine”. Selline definitsioon ei oleks kooskõlas hetkel kehtiva toetuste andmise korra mõistega.
“Noorteühendus” asendub mõistega “noorteühing” - noorteühingu mõiste on levinum ja viitame juriidilise isiku vormile.
Mõiste "tegevuses osaleja" asendub terminiga "harrastaja" ühtlustamaks sporditoetuste ja ühingutetoetuste terminoloogiat.
Täpsustatakse "rahvakultuur" mõistet, et mitte võimaldada rahvakultuurina käsitleda igasugust harrastustegevust. Lisatud on folkloorirühmad. Kaotatud on valdkonnana harrastuskunst, mis selle kultuuriühingu toetusliigi konteksti ei sobi.
Käesolev eelnõu on ette valmistatud kultuuriosakonna poolt tihedas koostöös linnakantselei õigusteenistusega. Muudatusi ja täiendusi on arutatud ka toetuse saajate esindajatega. Samuti on arvesse võetud ekspertide arvamust.
