Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. Ühisveevärk ja kanalisatsioonisüsteem
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
"Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendamise kava eesmärgiks peab olema kõigile soovijatele võrguga liitumise võimaldamine ja kogu linna territooriumil lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi väljakujundamine.
9.1.1. Ühisveevärk
Tartu linnas asuvad puurkaevud (sh reostusohtlikud puurkaevud) on näidatud kaardil 10 “Olemasolevad ja perspektiivsed puurkaevud ning veehaarded”. Kavandatud on amortiseerunud ja vee halva keemilise koostisega puurkaevude veevõrgust väljalülitamine. Et vältida põhjaveekihtide reostamist, tuleb kasutusest välja jäävad puurkaevud tamponeerida.
Vastavalt veeseadusele (§ 28 lg 5) on Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitse ala suuruseks määratud 200 meetrit äärmistest puurkaevudest (kinnitatud keskkonnaministri 14.01.1999 kirjaga nr 16-11/84). Keskkonnaministrile esitati taotluse lisana Tartu põhjaveevaru hinnangus tehtud arvutused (RE Eesti Geoloogiakeskus 1992).
Anne veehaare on ridaveehaare, kus kehtib veehaarde projekteerimisjärgne sanitaarkaitseala. Anne veehaarde sanitaarkaitsealal mitte planeerida elamu- ja ärimaad.
Vastavalt vabariigi valitsuse 16.05.2001. a määrusele nr 172 “Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded” § 3 lg 1 p 1 ei tohi veehaarde sanitaarkaitsealale kavandada naftasaaduste hoidmisehitist. Nimetatud määrust ei kohaldata üldkasutatavatele autotanklatele.
Vastavalt vabariigi valitsuse 16.05.2001. a määrusele nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” § 4 lg 1 ja 5, § 6 lg 3 ei tohi veehaarde sanitaarkaitsealale kavandada reoveepuhastit, omapuhastit. Sanitaarkaitsealale ei ole soovitav rajada ühiskanalisatsiooni reoveepumplat. Teiste kanalisatsiooniehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda lisaks nimetatud määrusele ka muudest kehtiva seadusandluse nõuetest.
Uusi ühisveevärgi magistraaltorustikke on kavas rajada 9,1 km ulatuses eesmärgiga ühendada eri surve- ja veehaarete veevarustuse tsoonid varustuskindluse suurendamise ja kvaliteetse veevarustuse tagamise eesmärgil. Samaaegselt nimetatud torustike väljaehitamisega viiakse läbi survetsoonide kujundamine ja uue juhtimiskeskuse ehitamine ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu keskautomaatika väljaarendamine. Juhtimiskeskuse käivitamine aitab vältida veesurve kõikumist, vähendada veekadu ja kiiresti likvideerida rikkeid. Kavandatud ühisveevärgi magistraaltorustike asukohad on toodud kaardil 11 “Olemasolev ja perspektiivne ühisveevärgi põhivõrk”. Uute puurkaevude ja magistraaltorustike kavandamiseks on koostamisel töö Tartu linna veevõrgu survetsoonideks jaotamisest ning Tammelinna ja Veeriku veetorustike dimensioneerimisest.
Olemasolevate ühisveevärgi torustike ja uute ühendustorustike rekonstrueerimine 50 km ulatuses on kavas realiseerida 2005. ja 2006. aastal.
Vajalik on olemasolevate hüdrantide tehniline korrashoid ja arengupiirkondades uute väljaehitamine, mis tagab päästetöödeks tarviliku vee operatiivse kättesaamise.
Ühisveevärgi varustuskindluse suurendamise eesmärgil tuleb Ränilinna, Uus-Tamme või Maarjamõisa asumis leida asukoht veetornile ning see välja ehitada.
9.1.2. Ühiskanalisatsioon
Perspektiivselt on kogu linna territooriumil kavandatud kujundada välja lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem.
Olmekanalisatsioonisüsteemi kavandatud areng on toodud kaardil 12 ”Olemasolev ja perspektiivne olmekanalisatsiooni põhivõrk ning heitvee kogumisalad”. 2005. ja 2006. aastal on kavandatud rekonstrueerida 50 km kanalisatsioonitorustikke. Vt. märkus ülevalpool.
Sademeveesüsteemi trasside ja rajatiste asukohad on toodud kaardil 13 ”Olemasolev ja perspektiivne sademetevee põhivõrk ning valgalad”.
Sademeveesüsteemi arvutuslikud valgalad, äravoolutegurist sõltuvad vooluhulgad ja kollektorite läbimõõdud määratakse kindlaks sademeveevõrgu arengukavas. Nimetatud töös täpsustatakse muuhulgas ka sademevee väljalaskude optimaalset paigutust."
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamine on toimunud vastavalt üldplaneeringuga seatud eesmärgile võimaldada kõigile soovijaile võrguga liitumine ning kujundada linnas välja lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on toimunud trasside ehitamine, amortiseerunud puurkaevude sulgemine jne vastavalt üldplaneeringule ning ühisveevärgi arengukavale. Planeeringu edasine elluviimine saab toimuda üldplaneeringu eesmärgi ja ülesannetega vastavuses. Täiendavalt vajavad lahendamist järgmised küsimused:
- vastavalt VV 16.12.1996. a määrusele nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamine ja projekteerimise korra kehtestamine" luua eeldused Meltsiveski veehaarde kaitsekorralduskava kinnitamiseks;
- eesmärgiga tagada joogivee perspektiivne reservvaru, teha ettepanek maakonnaplaneeringus täpsustada Vorbuse veehaarde reservvaru kaitset tagavad tingimused;
- seada üldisemaks eesmärgiks vihmavee korduvkasutuse populariseerimise ja sademevee immutamise lahenduste leidmiseks omal krundil (v.a parklate sademevesi);
- koostada ühtsed torustike arenguskeemid lähivaldadega;
- lisaks on AS Tartu Veevärk esitanud keskkonnaministeeriumile ettepaneku kahe objekti looduskaitse alla võtmiseks (veekaitsealad). Need on endine Meltsiveski tiigi ala ja sufosiooniauk Raadi järve loodeosas. Nimetatud küsimusega tegeleb keskkonnaamet.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. Vaja on kaaluda Meltsiveski veehaarde teemaplaneeringu koostamist.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks. Sademevete suunamisel linna trassidesse tuleb eesmärgiks võtta vete võimalikult maksimaalne lokaliseerimine vete tekke piirkonnas.
2. Kaugküte
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
"9.2.1. Kaugküttepiirkonna mõiste
Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet.
Kaugküttepiirkond määratakse eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, mis arvestab linna planeeritud hoonestuse ja infrastruktuuri arenguga (kaugkütteseadus § 5 lg 1). Kaugküttepiirkonna määramine vastab Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määruses nr 67 "Tartu Agenda 21 heakskiitmine" sätestatud säästva arengu eesmärkidele.
Kaugküttepiirkonna määramise aluseks on keskkonnauuringu tulemused [37 –viide lähtematerjali numbrile) ning väljakujunenud võrkude asukohad. Tulenevalt Tartu linna eelmise üldplaneeringu soojusvarustuse lahendusest, mis on koostatud Tartu linna energeetika arengukava [36 – viide lähtematerjali numbrile] alusel, on kaugküttepiirkonna määramisel prioriteediks välisõhu kaitstuse ning kaugküttevõrgu funktsioneerimise tagamine.
Kaugküttepiirkond määratakse eeldusel, et kaugküttevõrgu katlamajades kasutatakse soojuse tootmiseks valdavalt biomassi.
Kaugküttepiirkonna määramine võimaldab soojusenergia tootmisel ulatuslikult kasutada taastuvaid energiaallikaid ning perspektiivis üle minna soojusenergia ja elektrienergia koostootmisele, samuti tagab väljaehitatud kaugüttevõrgu säilimise ja arengu. Kaugkütte piirkonnas tegutsevad soojusettevõtjad peavad oma arendustegevusega tagama kaugkütteseaduses ja käesolevas üldplaneeringus määratud kaugküttepiirkonna eesmärkide saavutamise.
Planeeritud kaugkütte soojusvarustuse kindlus ja usaldusväärsus põhineb Tartu energeetika arengukavas [36 – viide lähtematerjali numbrile] teostatud tehnilis- majanduslikul analüüsil. Kaugküttevõrgu arendamine tagab erinevate kütuste kasutamise võimaluse ja sellest tuleneva suure varustuskindluse olemasolevatele ja kavandatavatele uutele tarbijatele.
Keskkonnanõuetele vastavust on analüüsitud koostatud uurimistöödes. [36 – viide lähtematerjali numbrile]. Kaugküttepiirkonna väljaarendamine teenib keskkonnareostuse vähendamise eesmärki, tagades hoonete soojusenergiaga varustamisel väiksema õhureostuse tarbimispunktis.
Soojuse hinna põhjendatus tagatakse soojuse piirhinna kujundamise ja kooskõlastamise kaudu vastavalt kaugkütteseaduse §-dele 8 ja 9.
Kui tekstis ei ole sätestatud teisiti, tähistab mõiste "soojusettevõtja" edaspidi nii võrguettevõtjat kui ka soojusettevõtjat.
9.2.2. Kaugküttepiirkonna piirid
Kaugkütte piirkonna piirid, olemasolevad kaugkütte katlamajad ja soojusvarustuse realiseerimiseks vajalikud soojusvõrgu magistraalide asukohad on toodud kaardil 14 ”Olemasolev ja perspektiivne soojusvõrk ning kaugkütte piirkond”.
9.2.3. Võrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord kaugküttepiirkonnas
Kaugküttevõrguga liitumiseks esitab tarbija taotluse soojusettevõtjale.
9.2.3.1. Planeeritava ja projekteeritava ehitise kaugküttevõrku liitumine
Ehitis planeeritakse ja projekteeritakse kaugküttevõrku liidetavana, välja arvatud:
· ühe korteriga (11100*), kahe ja mitme korteriga elamud (11200*) ning mitteelamud (1200*), mille maksimaalne projekteeritud võimsus (küte, ventilatsioon, sooja vee tootmine elamute 11000* puhul) on alla 40 kW (* – vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a määrusele nr 10 “Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu”);
· hooned (hoonete grupid), mille projekteeritud summaarne maksimumvõimsus jagatuna ühendustorustiku pikkusega on väiksem väärtusest 2 kW/m. Arvutuste aluseks olev ühendustorustiku pikkus on soojusettevõtja poolt väljastatud projekteerimise tehnilistes tingimustes määratud ühenduspunkt kaugkütte torustikuga ja liidetava hoone soojusmõõtja vaheline kaugus (m);
· hooned, mille soojusvarustus projekteeritakse ökoloogiliselt puhtamale või vähem kohalikku õhusaastet põhjustavale [siin ja allpool: maasoojus, päikese- või hüdroenergia, biogaas ja elekter] kütteviisile;
· äri- ja tootmismaa sihtotstarbega hoonetel, juhul kui soojusenergiat tarvitatakse ka tehnoloogiliseks otstarbeks vähemalt samas mahus kütmisele kuluva soojusenergiaga. Liitumise vajadus täpsustatakse ehitise projekteerimise käigus arvutuslike parameetrite alusel.
9.2.3.2. Olemasoleva hoone kaugküttevõrguga liitumine küttesüsteemi rekonstrueerimisel
Olemasolevad hooned liituvad küttesüsteemi rekonstrueerimisel kaugküttevõrguga, välja arvatud:
· ühe korteriga (11100*) ning kahe ja mitme korteriga elamud (11200*) ning mitteelamud (1200*), mille maksimaalne projekteeritud võimsus (küte, ventilatsioon, sooja vee tootmine elamute 11000* korral) on alla 40 kW (* – vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a määrusele nr 10 “Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu”);
· hooned (hoonete grupid), mille projekteeritud summaarne maksimumvõimsus jagatuna ühendustorustiku pikkusega on väiksem väärtusest 2 kW/m. Arvutuste aluseks olev ühendustorustiku pikkus on soojusettevõtja poolt väljastatud projekteerimise tehnilistes tingimustes määratud ühenduspunkt kaugkütte torustikuga ja liidetava hoone soojusmõõtja vaheline kaugus (m);
· hoonetes ökoloogiliselt puhtama või vähem kohalikku õhusaastet tekitava kütteviisi kasutamise korral;
· äri- ja tootmismaa sihtotstarbega hoonetel, juhul kui soojusenergiat tarvitatakse ka tehnoloogiliseks otstarbeks vähemalt samas mahus kütmisele kuluva soojusenergiaga. Liitumise vajadus täpsustatakse ehitise projekteerimise käigus arvutuslike parameetrite alusel.
9.2.3.3. Kaugküttevõrgust eraldumine
Kaugküttevõrgust võib eralduda:
· kui taotleja kavatseb üle minna ökoloogiliselt puhtamale kütteviisile ja uue küttesüsteemi töökindlus ei ole väiksem kaugküttesüsteemi poolt tagatavast töökindlusest;
· kui kaugküttevõrku liidetud hoone lammutatakse;
· tarbija ja soojusettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud muudel juhtudel, kui see ei ole vastuolus kaugküttepiirkonna määramise põhimõtetega;
· kaugküttevõrgust eraldumise peab heaks kiitma Tartu Linnavalitsus. Kaugküttevõrgust eraldumise taotlus koos põhjendusega esitatakse Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale.
Kaugküttevõrgust eraldumisel tuleb soojusettevõtjaga eelnevalt leppida kokku ühendustorustiku ohutu säilitamise või likvideerimise osas.
9.2.4. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
Soojuskandja parameetrid (rõhk, temperatuur) peavad tagama liitumis- või müügilepinguga määratletud parameetrite täitmise kõigile tarbijatele.
Remondi- ja hooldustöödest tingitud katkestuste kestus peab vastama liitumis- või müügilepingus määratud tingimustele, kuid selle keskmine summaarne katkestuse pikkus ühele kliendile aastas ei tohi olla üle 48 tunni. Remondi- ja hooldustöödega seonduvatest katkestamistest peab soojusettevõtja tarbijat teavitama vähemalt 24 tundi enne katkestamise algust, kui seaduses või lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Soojusettevõtja tagab rikete ja avariide kõrvaldamise oma võrgu tarbijatele liitumispunktini, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui rikke kõrvaldamine toob kaasa katkestuse teistele tarbijatele, tuleb soojusettevõtjal ka neid katkestusest teavitada.
9.2.5. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord
Kaugküttevõrgu kaudu müüdava soojusenergia piirhinna kooskõlastamine ja kehtestamine toimub kaugkütteseaduses sätestatud korras.
Soojusettevõtjad, kes ei pea kooskõlastama müüdava soojuse hinda energiaturu inspektsiooniga, esitavad taotluse piirhinna kehtestamiseks Tartu Linnavalitsusele. Taotluse lisades peavad olema toodud majanduslikud kalkulatsioonid, mis võimaldavad hinnata vajalike tegevuskulude, samuti arenguks vajalike kulude, keskkonna-, ohutus- ja kvaliteedinõuete täitmiseks vajalike kulude ning põhjendatud tulukuse tagatust. Tartu Linnavalitsus otsustab piirhinna kooskõlastamise 30 päeva jooksul nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates.
Hind avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist ja see ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv.
9.2.6. Võrguettevõtja arenduskohustus
· Võrguettevõtja peab tegevusloa taotlemisel ja võrgu arendamisel arvestama üldplaneeringus määratud soojusvõrkude trasside ja rajatiste asukohtadega ning üldplaneeringuga kavandatud linna ruumilise arenguga. Planeeringud koostatakse koostöös võrguettevõttega optimaalse lahenduse saavutamise eesmärgil.
· Võrguettevõtja on kohustatud arendama oma võrku ja suurendama selle efektiivsust, lähtudes detailplaneeringute realiseerimise ja olemasoleva hoonestuse küttesüsteemi kaasajastamise vajadusest.
Kui kaugküttevõrgu tänavatorustik on välja ehitamata, ei tohi objekti liitumistasu suuruse ja installeeritud võimsuse suhe kaugkütte piirkonnas ületada 1200 kr/kW (käibemaksuta, muutub tarbijahinna indeksiga). Muudel juhtudel määratakse liitumistasu suurus seaduses sätestatud korras.
· Võrguettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama oma võrguga kõik tema võrgupiirkonnas olevad tarbijad vastavalt nende liitumistaotlusele.
Juhul, kui tarbijate liitumine kaugküttevõrguga eelmainitust tingituna ei ole võimalik, on Tartu Linnavalitsusel kaugkütteettevõtjale esitatud liitumistaotluse, väljastatud tehniliste tingimuste, liitumistasu pakkumise või muude liitumisega seotud dokumentide alusel õigus väljastada projekteerimistingimused maagaasil põhineva kütte rajamiseks, kusjuures projekteerimistingimustes määratakse nende kehtivuse aeg.
· Soojuse ja elektrienergia koostootmisjaama paiknemise asukoha kooskõlastab linnavalitsus, teostades vajadusel erinevate asukohavariantide ekspertiisi.
9.2.7. Rakendussätted
Kaugküttepiirkond on määratud käesoleva üldplaneeringu kehtestamisega.
Kaugküttepiirkonna ülevaatamise käigus selgitatakse kaugküttepiirkonna määramisel püstitatud eesmärkide saavutamine, kaugküttepiirkonna muutmise või kehtetuks tunnistamise vajadus.
Kaugküttepiirkonna ülevaatamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine toimub seaduses sätestatud korras."
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.
Kaugküttevõrgu arendamine on käinud üldplaneeringus sätestatu kohaselt. Üldplaneeringu kehtivuse perioodil ei ole tehtud ettepanekuid detailplaneeringute algatamiseks, millega oleks taotletud kaugküttepiirkonnast välja arvamist või kaugküttepiirkonda sobimatu kütteviisi kehtestamist. Üldplaneeringus määratud kaugküttepiirkonnad täidavad oma eesmärki (tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, mis arvestab linna planeeritud hoonestuse ja infrastruktuuri arenguga) ning seega võib nimetatud küsimuses jätkuda seni kehtiva üldplaneeringu elluviimine.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Tartu linna kaugküttevõrgu arendamiseks puudub nimetatud osas vajadus uue üldplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. Vaja on, et võrguvaldajad esitaksid oma arengukavad.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kaugküttevõrgu arendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks. Vastavalt Tartu linna keskkonna arengukavale 2006-2013 tuleb uute transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel vältida nende rajamist koostöös Tartumaa Keskkonnateenistusega määratletavates piirkondades, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust ning kus tuleb nõuda piirkonna ning seal asuvate ettevõtete saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade koostamist ja järgimist.
Praeguseks ei ole määratletud piirkondi, kus saasteaine sisaldus välisõhus ületab eeldatavalt saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust. Nimetatud küsimus tuleb lahendada iseseisva uuringuga ja selle alusel välja antava vastava haldusaktiga.
3. Gaasivõrk
3.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
"Üldplaneeringuga on fikseeritud olemasolevad ja kavandatud perspektiivsed maagaasitorustikud, mis on ära toodud kaardil nr 15 “Olemasolev ja perspektiivne gaasivõrk.”
Üldplaneeringuga kavandatud gaasivõrkude areng on suunatud:
1) olemasolevate tarbijate osas nendele tarnekindluse tagamiseks.
Selles suunas on planeeritud olemasolevate torustike lõpuni väljaehitamine ja torustike ringistamine, mis on kajastatud tabelis 9.3.1
