EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
13. jaanuar 2010. a. nr LV-K-0055 |
| Tartu linnale lühiajalise arvelduslaenu võtmine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Tartu linnavara eeskirja § 8 lg 4 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 2009. a määrust nr 5 “Tartu linna 2010. aasta eelarve” § 5, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Sõlmida ASiga SEB Pank lühiajalise arvelduslaenu leping 20 (kahekümne) miljoni krooni suuruse arvelduskrediidi saamiseks.
2. Sõlmida Swedbank ASiga lühiajalise arvelduslaenu leping 20 (kahekümne) miljoni krooni suuruse arvelduskrediidi saamiseks.
3. Volitada lepingutele alla kirjutama abilinnapea Margus Hanson.
4. Korraldus jõustub 19. jaanuaril 2010. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Tartu linnale lühiajalise arvelduslaenu võtmine " juurde
Tartu linnal on sõlmitud kontsernikonto lepingud nii SEB kui ka Swedbankiga. Mõlemates lepingutes on sätestatud linna õigus saada kontsernikontot haldavast pangast jooksvate kulutuste katteks arvelduslaenu.
Linnale on lühiajalise arvelduslaenu võtmise võimaluse tagamise vajadus tingitud asjaolust, et:
1) kulud ja ka laekumised võivad olla kuusiseselt ebaühtlased ning võib tekkida vajadus teostada kulude finantseerimist enne tulude laekumist.
2) arvelduslaenu arvelt on kavas katta ka Tartu linna poolt teostatavate välisprojektide sildfinantseerimist ja vajadusel tasuda investeeringute eest. Välisprojektidega on reeglina nõutud, et enne toetuse kättesaamist peavad kulutused olema tehtud ning saanud rahastava üksuse kinnituse, et kulud vastavad projekti nõuetele. Kuna nimetatud väljaminekud on ajutist laadi ning need kompenseeritakse hiljem, on nende kulude katmist (olukorras kus eelarve tuludest selleks ei piisa) otstarbekas katta arvelduslaenuga.
Arvelduslaenu saab kasutada ka lühiajaliselt suuremate arvete tasumiseks. Nii on võimalik vältida investeerimislaenu võtmist kohe aasta alguses ning seeläbi ka linnale intressikulude tekitamist kogu laenusumma pealt. Arvelduslaenu kasutades makstakse intressi ainult reaalselt kasutatud osa eest ning hiljem, kui tulud laekuvad, tasutakse arvelduslaenu osa ja intressi tasumise kohustus lõppeb.
Arvelduslaenu leping annab linnale võimaluse oma rahalisi vahendeid ratsionaalsemalt kasutada ja kulutusi vähendada. Tegelik laenulimiidi kasutamise vajadus selgub aga linnaeelarve igapäevase täitmise käigus.
Arvelduskrediidi lepingu tingimused pankade lõikes on ära toodud alljärgnevas tabelis:
 | Swedbank | SEB Pank |
| Lepingutasu | 0,025% | 0,050% |
| Limiiditasu | 0,000% | 0,070%* |
| Marginaal | 1,250% | 1,700% |
| Intressibaas** | 1-kuu EEK Prime | 1-kuu EURIBOR |
* Arvestatakse kasutamata limiidisummalt.
** 1-kuu Euribor 13.01 ca 0,45%, 1-kuu EEK Prime 3,00%
Odavama pakkumise intresside poolest on teinud SEB Pank. Erinevalt Swedbankist baseerub nende intress 1 kuu Euriboril, millele lisandub marginaal 1,7% aastas. Samas on nende poolt nõutav lepingu- ja kohustistasu oluliselt kõrgem kui Swedbankil. 80 miljonilise kogumahu juures tuleks lepingutasudena maksta Swedbankile 20 000 krooni ja SEB Pangale kohustis-ja lepingutasudena kuni 96 000 krooni.
Kui 1-kuu Euribori võib prognoosida 2010. aastal suhteliselt stabiilseks, siis EEK Prime on eelmise aasta lõpust pidevas languses, kui Euroga liitumise kriteeriumid täidetakse, on prognoositud, et EEK Prime peaks jääma ca 0,5% kõrgemaks, kui vastava perioodi Euribor. Kui eeldada, et 1-kuu Euribor püsib 0,5% peal ning et EEK Prime langeb 1% peale, kujuneks koguintressiks vastavalt 2,20% SEB Pangal ja 2,25% Swedbankil. Näiteks 20 miljoni krediidi kasutamise korral tähendaks see SEB Pangale makstavaks intressiks 1222 EEKi päevas, Swedbankile 1250 EEKi päevas. Vahe on 28 EEKi päevas.
Kuigi puhasteks intressikuludeks kulub SEB Panga toote puhul natuke vähem, mõjutab nende pakkumise hinda oluliselt kõrgem kohustis-ja lepingukulude tase. Kuna Tartu linna tulude põhipangaks on SEB Pank ja 2/3 kuludest tehakse samuti sealt, oleks olukorra, kus kogu laenulimiit võetaks Swedbankist, administreerimine väga töömahukas ja nõuaks pidevat raha liigutamist ühest pangast teise. Antud tingimustel oleks kõige optimaalsem jagada limiit kahe panga vahel suhtes 20 miljonit krooni ühest ja sama palju teisest. Nii on võimalik katta päevasisesed ja paaripäevased kõikumised SEB Panga vahenditega ja mõnevõrra suuremad summad lisavahendite toomisega Swedbankist.
Volikogu lubatud limiidist (80 miljonit krooni) sõlmiks linnavalitsus lepingu ainult 40 miljonile kroonile. Kui aasta kestel selgub täiendab limiidi vajadus, on võimalik küsida pankadest uued pakkumised ning suurendada parema pakkumise teinud panga laenulimiiti vajaliku summa võrra.
Tartu Linnavalitsuse 19.01.2010 korraldus nr 58 "Tartu linnale lühiajalise arvelduslaenu võtmine"