1. Arengustateegia "Tartu 2030" (edaspidi Strateegia)
1.1. Strateegiaga on määratud visioon Tartu 2030 - Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn ja selle allvisioonid - Tartu on teadmuslinn, Tartu on ettevõtluslinn, Tartu on modernse elukeskkonnaga linn, Tartu on hooliv linn, Tartu on loov linn.
Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
Elamumaad - piirkonna looduskeskkonna taluvuse ja ressursside säästva kasutamise arvestamine uute elamupiirkondade määramisel; olemasoleva elamumaa tihendamine piirkonna hoonestuslaadi ja arhitektuuristiili arvestavate korter- ja väikeelamute ehitamisega; aiamajade piirkondade ümberkujundamine elamupiirkondadeks koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega; detailplaneeringute koostamisel hoonete ehitamise sidumine tehnovõrkude ja tänavate ehitamisega.
Väiketootmis- ja ärimaad - keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arenguks sobivate maa-alade reserveerimine seni hoonestamata aladel elanikkonna paiksuse tõstmisest ja liikluskoormuse vähendamisest lähtudes; maa-alade planeerimine äri- ja büroohoonete tarvis kesklinnas; maa-alade planeerimine lokaalsetele teeninduskeskustele ja ülelinnalist ning regionaalset tähtsust omavatele logistilistele keskustele.
Tööstusmaad - olemasolevate tööstuspiirkondade restruktureerimine maakasutuse intensiivistamise ja keskkonda säästva tehnoloogia kasutuselevõtu stimuleerimisega; innovaatilisele uusettevõtlusele territooriumide reserveerimine, sh Raadi ja Ropka tööstuspiirkonnas; seni hoonestamata maa-alade reserveerimine olemasolevate tööstusettevõtete laiendamise ja uute ettevõtete rajamise võimaldamiseks, sh Veeriku tööstuspiirkonnas; Tartu Teaduspargi territoriaalne väljaarendamine Räni linnaosas;
olemasolevate tootmisalade tihendamine.
Ühiskondlike hoonete maad - maa-alade reserveerimine regiooni- ja riigiasutustele ning linna haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalsfääri arendamiseks.
Ülikoolide, teiste kõrgemate õppeasutuste ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi maad - maa-alade reserveerimine kõrgkoolide territoriaalsete arengukavade elluviimiseks; kliinikumi väljaarendamine Maarjamõisa linnaosas.
Puhke- ja virgestusalad - territooriumi reserveerimine puhkealade, spordi- ja kultuuriasutuste jaoks;
Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale - puhkealade väljaarendamine Annelinna sõudekanali ääres, Raadi asumis ja Emajõe luhal; hoonestatud alade suhtes kompensatsioonialade ühtse võrgustiku loomine, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid.
Liiklusmaad - transiitliikluse suunamine linna äärealadele, uute magistraalteede ja ristmike ehitamine, et vältida suuri autotranspordivooge läbi elamupiirkondade; raudtee transiitliikluse linnast mööda juhtimine. Ümbersõit on aktsepteeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ja tuleb kavandada maakonnaplaneeringuga; liikluskoormuse hajutamine kesklinnas liiklussujuvuse parandamise ja tõhusa parkimiskorralduse rakendamise abil; jalakäigutsoonide laiendamine kesklinnas; võimaluste säilitamine kogu linna hõlmava jalgrattateede võrgustiku ehitamiseks; liiklusskeemiga tarbetute sissesõitude vältimine vanalinna (Kroonuaia, K. E. von Baeri, Vallikraavi, Poe tänavate ja Emajõe vaheline ala) ning suunamine eeslinnadest lähtuva liikluse sisemist ringi mööda magistraaltänavatele ja teedele.
Linnavalitsus on seisukohal, et üldplaneeringuga määratud linna ruumilise arengu põhimõtted annavad võimaluse ning toetavad Strateegiaga määratud visiooni Tartu 2030 ja selle allvisioonide elluviimist ning üldplaneering ei vaja ruumilise arengu põhimõtete määramise osas muutmist.
1.2. Strateegiaga on määratud allvisioonide elluviimise eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad. Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Strateegias või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
T 2.3. Üldhariduskoolide võrgu optimeerimine, gümnaasiumite lahutamine põhikoolidest. Rahvusvahelise gümnaasiumi rajamine Balti riikide, SRÜ ja Ida-Euroopa andekatele noortele.
Üldplaneeringus ei ole Rahvusvahelist gümnaasiumit nimetatud ning asukohta määratud. Samas on üldplaneeringuga reserveeritud piidsavalt teadus- ja haridusasutuste maad.
T 3.1.Kõrgkoolide õppe- ja teaduskeskuste ruumilise baasi väljaarendamine. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli kampuste väljaehitamine Tähtveres ja Maarjamõisas, Tartu Kutsehariduskeskuse hoonestiku laiendamine Ropkas, Tartu Kõrgema Kunstikooli hoonestiku ehitamine Karlovas ja Tartu Lennukolledži laborite rajamine Ülenurmel.
Üldplaneeringuga on kõikide eelpool nimetatud olemasolevate ja ehitatavate õppe- ja teadushoonete jaoks reserveeritud piisavalt maad, täpsustamist vajavad koostatavast Tartu Ülikooli ruumilisest arengukavast tulenevad muudatused linnaruumis. Selleks on vaja koostada linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.2. Tartu Ülikooli, riigi ja linna koostöös ülikooli ajaloolise hoonestiku renoveerimine kesklinnas ja selle baasil ülikooli kesklinna kampuse arendamine Vanemuise tänavast kuni Botaanikaaiani, koos õppehoonete, muuseumide jm juurdekuuluvaga.
Üldplaneeringuga on reserveeritud linna üldkeskuses olemasolevas kasutuses olevad teadus- ja haridusasutuste maad. Strateegias tõstatatud eesmärgi täpsustamiseks on vaja koostada linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.3. Ülikoolide külalismajade väljaehitamine avaliku ja erasektori koostöös külalisõppejõudude ja –teadlaste tarvis.
Strateegias tõstatatud eesmärgi täpsustamiseks on vaja koostada linna kõrgharidusasutuste teemaplaneering.
T 3.6. Tippülikooliväärilise teadusraamatukogu väljaarendamine.
Vastav maa-ala on üldplaneeringus reserveeritud.
T 8.1. Regiooni majandusele oluliste tööstusharude valdkondlikul võrkstruktuuril põhinevate tehnoloogia- ja arenduskeskuste rajamine. Teadmistepõhiste elektroonika-, materjaliteaduste, biotehnoloogia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervisetööstuse klastrite loomine ja arendamine.
Vastavad maa-alad on üldplaneeringus reserveeritud (Teaduspark).
T 10.2. Hoonestatud piirkondades luuakse kompensatsioonialade ühtne võrgustik koos roheliste tuumaladega, mis hõlmab haljasalasid, parke ja veekogude kaitsevööndeid.
Üldplaneeringus on nimetatu lahendatud tekstilises osas peatükis 6. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ning kaardil 17. Roheline võrgustik ja puhkealad.
T 10.3. Emajõe kalda-aladel, eriti kesklinna piirkonnas, keelatakse rajada tihedat kõrghoonestust.
Üldplaneeringus on nimetatuga arvestatud. Vajadusel saab üldplaneeringu ülevaatamisega sätestada, et kõrghoonestuse rajamise eesmärgil Emajõe kaldavööndisse ei ole lubatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute algatamine.
T 10.8. Annelinna, Ränilinna ja Ravila piirkonna elamispinnad restruktureeritakse.
Restruktueerimise tulemusena tekkiva täiendava elamispinna nõudluse rahuldamiseks on üldplaneeringuga reserveeritud piisavalt maad nii korruselamute kui ka väikeelamute ehitamiseks.
T 12.2. Hoitakse veeressursse ja rakendatakse meetmeid veekadude vähendamiseks, kujundatakse linnastu vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Üldplaneeringus on lahendatud ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, süsteemi kavandamine, kaalumist vajab lähivaldadega ühtse vee- ja kanalisatsiooniskeemi väljatöötamise vajadus.
T 12.3. Reostusriskide maandamiseks uute veehaarete kasutuselevõtt väljaspool linna.
Nimetatud alad on reserveeritud naabervaldade üldplaneeringutes (Tähtvere vald).
T 12.6. Veevarustuse riskide vähendamiseks ehitatakse veetornid.
Veetornide asukohti ei ole üldplaneeringus käsitletud, asukohad tuleb täpsustada detailplaneeringutega.
12.9. Põhivõrgus ringtoitesüsteemi väljaarendamine. Kõrgepinge õhuliinide asendamine maa-aluste kaabelliinidega.
Üldplaneeringuga on ette nähtud kasutusest välja jäävate õhuliinide demonteerimine.
T 12.10. Kaugküttevõrgu väljaehitamine ja koostootmisjaama rajamine.
Üldplaneeringus on nimetatu lahendatud tekstilises osas ptk 9. "Kaugküte" ning kaardil 14 "Olemasolev ja perspektiivne soojusvõrk ning kaugküttepiirkond".
T 13.1. Transiitliikluse väljajuhtimine linnast.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud.
T 13.2. Linnasiseste põhitänavate, sildade ja eritasandiliste ristmike väljaehitamine sujuva liikluse tagamiseks.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud.
T 13.3. Liikluskoormuse hajutamine, vanalinna tarbetute sissesõitude vältimine.
Üldplaneeringuga kavandatud liiklusskeemi elluviimise üheks eesmärgiks on liikluskoormuse hajutamine, samuti on seatud eesmärgiks vanalinna tarbetute sissesõitude hajutamine.
T 13.6. Transpordiühenduste arendamine: ehitada Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks, rekonstrueerida Via-Hanseatica (Jõhvi-Tartu-Valga), ehitada välja Rail Baltica ja sisse seada regulaarne lennuliiklus Ülenurmelt.
Üldplaneeringuga on linna haldusterritooriumil vastavad maa-alad reserveeritud.
T 15.3. Tervisespordirajatised ja tervisespordi üritused on kõigile kättesaadavad.
T 21.5. Regulaarse laevaliikluse arendamine Emajõel ja Peipsi järvel, regulaarreiside korraldamine Pihkvasse. Emajõe Jõeriigi arendamine atraktiivseks puhkepiirkonnaks: randumissildade rajamine, puhkekohtade ja matkaradade võrgustiku loomine koostöös naaberomavalitsustega.
Üldplaneeringuga on tervisespordirajatiste säilitamiseks ning uute ehitamiseks maad reserveeritud. Linna ja selle lähiala tervisespordirajatiste, matkaradade ning puhkekohtade ühtse võrgustiku loomiseks on vajalik maakonnaplaneeringu vastava teemaplaneeringu koostamine.
2. Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013 (edaspidi Arengukava)
Arengukavaga on määratud linna arengusuundumused aastateks 2007- 2013. Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Arengukavas või üldplaneeringus vastavalt täpsustatavad järgmised:
2.1. Väljavõte Arengukava ptk 5.1 "Majandus" osast.
"/---/ Olulisemad arengusuunad on ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse suurendamine, koostöö tihendamine ettevõtjate ja teadusasutuste vahel, Tartu Teaduspargi arengu toetamine, tööstusalade väljaarendamine ning ettevõtlusinkubaatori käivitamine. /---/ Tartu arendamine tervikliku turismiobjektina hõlmab nii transpordi infrastruktuuri täiustamist, Emajõe kaldapealsete ja miljööväärtuslike piirkondade arendamist kui ka üksikute turismiobjektide (AHHAA, Toomemägi, ERM, Tartu Pauluse kirik jne) väljaarendamist või rekonstrueerimist. Toetatakse haagissuvilate- ja telkimisala rajamist Anne kanali ja Emajõe vahelisele alale, et mitmekesistada turistidele pakutavaid teenuseid. /---/ Koostöös erasektoriga (MTÜ Emajõe Lodjaselts, MTÜ Uunik Auto ja vanatehnika klubi Levatek) luuakse terviklik jõekeskus Emajõe äärde ja vanatehnika külastuskeskus Raadile."
Üldplaneeringuga on reserveeritud piisavalt maad Tartu Teaduspargi ruumiliseks arenguks, tööstusalade arendamiseks ja ettevõtlusinkubaatori käivitamiseks. Tartu arendamiseks turismiobjektina on üldplaneeringus reserveeritud puhkealaks jõe kaldapealsed, sätestatud on miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused. Koostamisel on üldplaneeringu muutmise ettepanekuid sisaldavad detailplaneeringud jõekeskusele ja vanatehnika muuseumile. Arengukava vajab täiendamist kämpingualade osas lisades sinna ka ühe Raadi kruusakarjääridest (Narva mnt 126 D).
2.2. Väljavõte Arengukava ptk 5.2 "Keskkonnakaitse" osast:
" /---/ Linna rohelise võrgustiku säilitamine ja arendamine on oluline, et võimaldada linnaelanikele paremaid puhke- ning sportimisvõimalusi. Suuremad puhkealad on kavas kujundada Anne kanali, Raadi kruusaaugu ja Raadi dendropargi piirkonda ning renoveerida Toomemäe park."
Üldplaneeringuga on reserveeritud maa-alad Anne kanali, Raadi kruusaugu ja Raadi dendropargi piirkonda. Arengukavasse on vastavasse nimekirja vaja lisada Tähtvere spordipark ja dendropark.
Üldplaneeringu ülevaatamisega on võimalik sätestada, et puhkealade osas ei ole üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamine lubatud.
2.3. Väljavõte Arengukava ptk 5.5 "Vaba aeg, kultuur ja religioon" osast:
"/---/ Prioriteetsed ehitised arengukavas on Tartu Linnaraamatukogu, teaduskeskus AHHAA, Anne Noortekeskus, Tamme staadion koos staadionihoonetega, Tartu Laululava, Laulupeomuuseum ning Lastekunstikool ja Linnamuuseumi juurdeehitis. /---/ Linnaruumi kui kui elukeskkonna väärtustamise seisukohast tuleb finantseerida kultuurikvartalite ja kultuuritänavate rajamist ja renoveerimist koos toetava keskkonna loomisega (pargid, haljastus, pingid, varjud, valgustus, viidad, stendid, skulptuurid, purskkaevud, muusikaaiad jne)."
Üldplaneeringuga on reserveeritud maa-alad kõigi Arengukava ptk-s 5.5 nimetatud üksikobjektidele.
Kultuurikvartalite ja-tänavate osas ei ole praeguseks välja kujunenud selget ruumilist visiooni. Visiooni selgumisel saab vajadusel teemat täpsustada vastava liigi planeeringuga (ei ole üldplaneeringu ülesanne).
2.4. Väljavõte Arengukava ptk 5.6 "Haridus" osast:
"/---/ Hariduse investeeringutesse on planeeritud kolme uue 6-rühmalise koolieelse lasteasutuse ehitamine ning 2 lasteaia juurdeehitis."
Üldplaneeringus on vastavad maa-alad reserveeritud, detailplaneeringud on kehtestatud.
2.5. Väljavõte Arengukava ptk 5.7 "Sotsiaalne kaitse" osast:
"Hoolekande arenguvisiooni alusel on Tartus aastaks 2013 loodud senisest ulatuslikumad võimalused tööealiste inimeste toimetulekuks ja tööhõiveks. Seda toetab Jaamamõisa rehabilitatsioonikeskuse, täiendava varjupaiga, toetatud elamise ja töötamise üksuste ning iseseisva elu harjutamise keskuse rajamine ja vastavate teenuste arendamine. Eakate inimeste toimetuleku parandamiseks renoveeritakse olemasolevaid ja rajatakse uusi hoolekandeasutusi. Nende hulgas on olulisemad Tartu hooldekodu juurdeehitis, pansionaadi tüüpi hooldekodud, multifunktsionaalsed päevakeskused. Kujundatakse välja Nõlvaku eakate linnak, kuhu kuuluvad nii eluruumid eakate majas kui psüühiliste erivajadustega isikute ja dementsete eakate hooldekodu. Laste ja noorte hoolekandes keskendutakse laste päevakeskuste teenuste ja perekülastusteenuste arendamisele ja laiendamisele. Rajatakse perekeskus, kus peresid nõustavad laste ja peredega tegelevad spetsialistid.
Täisealiste vaimupuudega inimeste grupikodu ehitamine, psüühiliste erivajadustega isikute hooldekodu rajamine, tegevustoetused puuetega inimeste ühendustele ning sotsiaal- ja transporditeenused puuetega inimestele on osa tegevustest, mis tagavad puuetega inimestele teiste linnakodanikega võrdsed võimalused ühiskonnaelus osaleda."
Üldplaneeringuga on maa-alad Jaamamõisa rehabilitatsioonikeskuse, täiendava varjupaiga, toetatud elamise ja töötamise üksuste ning iseseisva elu harjutamise keskusele reserveeritud ning kehtestatud on ka detailplaneering. Uute hoolekandeasutuste rajamiseks on vaja teostada põhjalikum analüüs seoses linnas asutuste ümberpaiknemisest tulenevate vabade ruumide tekkega.