EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
11. november 2009. a. nr LV-M-0021 |
| Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, Tartu Linnavolikogu 8. oktoobri 2009. a otsuse nr 582 "Tartu Lastekunstikooli põhimäärus" § 22, otsuse nr 583 "Tartu I Muusikakooli põhimäärus" § 22 ja otsuse nr 584 "Tartu II Muusikakooli põhimäärus" § 22 alusel ning arvestades huvikooli seadust.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse atesteerimise tingimused ja kord Tartu munitsipaalhuvikoolides (edaspidi huvikool) vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega tegelevatele õpetajatele (edaspidi atesteeritav).
§ 2. Atesteerimise eesmärk
Atesteerimise eesmärk on toetada õpetajate arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt õpetaja enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.
2. peatükk
ATESTEERIMISEL OMISTATAVAD AMETIJÄRGUD NING AMETIJÄRGU OMISTAMISE TINGIMUSED
§ 3. Atesteerimisel omistatavad ametijärgud
(1) Õpetajale omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk.
(2) Atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mis kehtib kõikides Tartu munitsipaalhuvikoolides.
§ 4. Atesteerimise aluseks olevad nõuded
Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid:
1) vastab Tartu Linnavalitsuse poolt huvikooli õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele;
2) on töötanud tulemuslikult, mida hinnatakse § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt koostatud atesteeritava töö analüüsi ning § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt koostatud huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjaliku hinnangu põhjal;
3) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 80 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas;
4) on omandanud teadus- või kutsekraadi õpetatava eriala või haridusega seotud valdkonnas;
5) on juhendanud õpetajakoolituse raames pedagoogilise praktika läbijaid või noorempedagooge;
6) on osalenud huvikooli arendustegevuses, mida tõendab huvikooli direktor;
7) on koostanud (autor või kaasautor) või retsenseerinud uurimistööd või avaldatud õppevara;
8) on esinenud täienduskoolituse läbiviimisel lektorina, mida tõendab registreeritud organisatsioon;
9) on korraldanud õpilasüritusi, -konkursse või –kontserte ja –näitusi;
10) on juhendanud õpilaskonkurssidel ja -näitustel esinenud õpilasi;
11) on esinenud erialastel ja pedagoogilistel konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel;
12) on osalenud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste või töörühmade juhtimises;
13) on erialaselt ja loominguliselt aktiivne (osaleb aktiivselt erialases loometegevuses);
14) on juhendanud noorteühingut.
§ 5. Noorempedagoogi ametijärgu omistamise tingimused
Noorempedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 nimetatud nõuetele.
§ 6. Pedagoogi ametijärgu omistamise tingimused
Pedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 nimetatud nõudele ja kes on õpetajana või kõrgkoolis õppejõuna tulemuslikult töötanud vähemalt ühe aasta.
§ 7. Vanempedagoogi ametijärgu omistamise tingimused
Vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt viis nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 11–14 nimetatud nõuded peavad muusikaalastel huvikoolidel olema täidetud vähemalt maakondlikul tasandil, punktides 9 ja 10 esitatud nõuded vähemalt piirkondlikul tasandil. Paragrahvi 4 punktides 9–14 toodud nõuded peavad kunstialastel huvikoolidel olema täidetud huvikoolitasandist kõrgemal tasandil.
§ 8. Pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamise tingimused
Pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kellel on erialaline kõrgharidus, kes vastab § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõudele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 8–14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud regionaalsel tasandil.
§ 9. Ametijärkude tähtaeg
(1) Noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärk omistatakse tähtajatult.
(2) Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse viieks aastaks.
(3) Kui õpetaja, kellele on omistatud vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk, esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni.
(4) Kui õpetaja, kellele on omistatud tähtajaline ametijärk, ei taotle enne tähtaja möödumist pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärgu omistamist, loetakse õpetaja pedagoog-metoodiku ametijärgu tähtaja lõppemisest alates kolmeks aastaks vastavaks vanempedagoogi ametijärgule ning vanempedagoogi ametijärgu tähtaja lõppemisest alates tähtajatult vastavaks pedagoogi ametijärgule.
3. peatükk
ATESTEERIMISE KORD
§ 10. Atesteerimise läbiviijad
Atesteerimise läbiviijad (edaspidi atesteerijad) on:
1) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktor, kes omistab noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärgu;
2) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon § 11 lg 2 koosseisus, mis omistab vanempedagoogi ametijärgu 5 aastaks;
3) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon § 11 lg 3 koosseisus, mis omistab pedagoog-metoodiku ametijärgu 5 aastaks.
§ 11. Atesteerimiskomisjoni moodustamine
(1) Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult.
(2) Huvikooli direktor moodustab vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks vähemalt 5-liikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad:
1) Tartu Linnavalitsuse volitatud esindaja;
2) huvikooli direktor;
3) huvikooli direktori asetäitja õppetöö alal;
4) hoolekogu esindaja;
5) õpetajate esindaja.
(3) Huvikooli direktor moodustab pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks esitatud taotluste läbivaatamiseks vähemalt 6-liikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuulub eksperdina lisaks käesoleva paragrahvi lg 2 nimetatud isikutele Eesti Muusikakoolide Liidu esindaja või keskmise või kõrgema taseme kunstiõppeasutuse esindaja. Vajadusel võib atesteerimiskomisjoni kaasata ka Haridus- ja Teadusminiteeriumi esindaja.
§ 12. Atesteerimiskomisjoni töö juhtimine
(1) Atesteerimiskomisjoni tööd juhib atesteerimiskomisjoni esimees, viimase äraolekul aseesimees.
(2) Atesteerimiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.
§ 13. Atesteerimiskomisjoni sekretär
(1) Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab ja koosolekut protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär.
(2) Atesteerimiskomisjon valib oma liikmete hulgast sekretäri.
§ 14. Atesteerimiskomisjoni töövorm
(1) Atesteerimiskomisjoni töövorm on istung.
(2) Oma ülesannete täitmiseks võib atesteerimiskomisjon rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab atesteerimiskomisjon.
§ 15. Atesteerimiskomisjoni koosolek
(1) Atesteerimiskomisjoni koosoleku kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele.
(2) Atesteerimiskomisjoni sekretär saadab koosoleku päevakorra atesteerimiskomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
(3) Esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks atesteerimiskomisjoni koosolekule atesteerimiskomisjoni mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel.
(4) Atesteeritaval on õigus osaleda atesteerimiskomisjoni koosolekul tema taotluse arutamise ajal ning tutvuda otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritav koosoleku ruumis ei viibi.
§ 16. Atesteerimiskomisjoni otsus
(1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa peale esimehe vähemalt pooled komisjoni liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.
(2) Atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu salajase hääletamise teel. Häälte võrdse jagunemise korral tehakse atesteeritava jaoks positiivne otsus.
(3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse eraldi iga atesteeritava kohta kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse atesteeritavale allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Atesteerimiskomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.
(4) Atesteerimiskomisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.
§ 17. Atesteerimiskomisjoni koosoleku protokoll
Atesteerimiskomisjoni koosoleku protokollile kirjutavad alla esimees, tema äraolekul aseesimees ja sekretär. Atesteerimiskomisjoni protokolle säilitatakse kümme aastat.
§ 18. Atesteerija õigused
(1) Atesteerijal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte, kes esitavad atesteerijale oma hinnangu atesteeritava vastavuse kohta ametijärgu omistamiseks esitatud nõuetele kirjalikult.
(2) Atesteerimist läbiviival huvikooli direktoril, atesteerimiskomisjoni liikmel ja atesteerija poolt kaasatud ekspertidel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste pedagoogide, õpilaste ja lastevanematega.
§ 19. Ametijärgu omistamise taotlemine
(1) Ametijärgu omistamiseks esitab atesteerimist taotlev õpetaja kirjaliku taotluse huvikooli direktorile.
(2) Ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusele lisatakse:
1) koopiad haridust tõendavatest dokumentidest;
2) atesteeritava koostatud oma töö analüüs, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000 määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;
3) huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjalik hinnang atesteeritava tööle, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000 määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;
4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad §-s 4 toodud nõuete täitmist;
5) koopia viimase atesteerimise otsusest.
§ 20. Ametijärgu omistamise taotluste läbivaatamine
(1) Huvikooli direktor vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest.
(2) Huvikooli atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlused läbi kolmekümne päeva jooksul taotluse saamisest.
§ 21. Atesteerija otsuse vaidlustamine
(1) Kui õpetaja ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi kultuuriosakond) taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud taotlust läbi vaadates kontrollitakse otsuse õiguspärasust. Selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid ning vajadusel kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused.
(3) Kultuuriosakond vaatab lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(4) Kultuuriosakonnal on lõikes 1 nimetatud taotluse läbivaatamisel õigus:
1) nõuda vaidlustatud otsuse teinud atesteerijalt vaidlustatud otsusega seotud materjalide koopiate ja vastava koosoleku protokolli koopia või väljavõtte esitamist;
2) esitada materjalid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks ekspertidele hinnangu andmiseks.
(5) Taotluse läbivaatamisel on kultuuriosakonna juhatajal õigus oma käskkirjaga
1) teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks;
2) jätta taotlus rahuldamata.
(6) Kultuuriosakond teeb käskkirja taotlejale ja vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale teatavaks 10 päeva jooksul.
(7) Kultuuriosakonna juhataja ettekirjutus on vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale täitmiseks kohustuslik.
§ 22. Määruse jõustumine
Määrus jõustub .... detsembril 2009.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord " juurde
Seoses huvialakooliseaduse kehtetuks tunnistamisega, viidi 14.12.2008 haridusministri 2.10.2002. a. määrusesse nr 69 "Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord" sisse muudatused, mistõttu nimetatud kord endam huvikoolide töötajate atesteerimisel ei kehti.
29. jaanuari 2009. a ringkirjas kohalikele omavalitsustele on väljendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad: Atesteerimine on huvikooli töötajatele vabatahtlik. Kui huvikooli pidaja soovib huvikooli töötajaid atesteerida, on huvikooli pidaja pädevuses selleks tingimuste loomine ja vastava korra kehtestamine. Soovi korral võib atesteerimise korra kehtestamisel aluseks võtta senikehtinud normid.
8. oktoobril 2009 võttis Tartu Linnavolikogu vastu Tartu Lastekunstikooli ja Tartu I ja II muusikakooli põhimäärused, millede § 22 kohaselt kehtestab huvikoolide kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise korra Tartu Linnavalitsus.
Määrust "Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord" välja töötades on võetud aluseks haridusministri 2.10.2002. a. määruses nr 69 "Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord", kuna sellest praktikast on huvikoolid ka senini lähtutud ning see on end õigustanud.
Atesteerimine toimub atesteeritavate toatluste esitamisel. Kooli direktor kutsub vastavalt käesolevale korrale kokku atesteerimiskomisjoni, kes viib läbi atesteerimise. Atesteerimiskomisjoni otsuse üle on võimalik esitada 10 päeva jooksul toatlus kultuuriosakonnale atesteerimiskomisjoni otsuse uueks läbivaatamiseks. Nimetatud taotlust läbi vaadates kontrollib kultuuirosakond üksnes atesteerimiskomisjoni otsuse õiguspärasust dokumentaalseid tõendeid uurides ning vajadusel asjast huvitatud isikute seletusi ja ekspertide arvamusi ära kuulates. Taotluse läbivaatamise otsus vormistatakse kultuuriosakonna juhataja käskkirjaga.
Liisa Ingver
kultuuriosakonna jurist
Tartu Linnavalitsuse 29.12.2009 määrus nr 20 "Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord"