EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
08. detsember 2009. a. nr LV-IP-0389 |
| Parandusettepanekud linnavolikogu määruse eelnõule "Tartu linna 2010. a eelarve kinnitamine" ja seisukohtade andmine linnavolikogule esitatud eelnõude kohta | |
| KUULATI: | ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. edastada linnavolikogu määruse "Tartu linna 2010. a eelarve kinnitamine" eelnõule esitatud parandusettepanekute osas linnavalitsuse seisukohad vastavalt lisale;
2. mitte toetada linnavolikogu liikme Ants Kase esitatud eelnõud "Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määruse nr 47 "Parkimistasu" muutmine";
3. mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Tõnu Ints`i esitatud eelnõud "Tartu Linnavolikogu 23.11.2006 määruse nr 44 „Lapsetoetuse maksmise kord“ muutmine";
4. mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Tõnu Ints`i esitatud eelnõud "Lapsetoetuse suuruse kehtestamine". |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Parandusettepanekud linnavolikogu määruse eelnõule "Tartu linna 2010. a eelarve kinnitamine" ja seisukohtade andmine linnavolikogule esitatud eelnõude kohta " juurde
- Linna 2010. a eelarve I lugemise järel esitasid eelnõule parandusettepanekud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon.
I. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku vähendada üldiste valitsusektori teenuste tegevuskulusid 2827,5 tuh krooni ja suurendada sotsiaalse kaitse tegevuskulusid: muu perede ja sotsiaalse kaitse eraldisi peretoetusteks.
Peretoetuste suurendamise ettepanekut põhjendatakse järgmiselt: täiendavat toetust, seoses lapse sünniga, on lisaks riiklikule sünnitoetusele Tartu linn maksnud alates 1998. aastast. Vahepealsel ajal on muutnud linn lapsetoetuse osasid ning suurust. Ka riik on muutnud erinevaid toetusi seoses lastega. Täna on makstavad lapsetoetused koondunud lapse varasemasse ikka. Sellest lähtuvalt on otstarbekas, et linna poolt makstavad toetused makstakse suuremas osas välja hiljem. Pärast lapse sündi on oluline maksta toetust seetõttu, et perekonna kulutused suurenevad märgatavalt. Arvestades , et paljud lapsed lähevad lasteaeda alates 2. eluaastast, mil on lõppenud riigi poolt makstav vanemahüvitis, peaks linn maksma lapsetoetuse teise osa lapse 2-aastaseks saamisel. Kuna riigi poolt makstav lapsehooldustasu lõpeb ära lapse kolmeaastaseks saamisel, siis on mõistlik, et linn maksab lapsetoetuse kolmanda osa lapse 3-aastaseks saamisel. Perekondade kulutused suurenevad oluliselt ka siis, kui laps läheb kooli, mistõttu on otstarbekas, et lapsetoetuse neljas osa makstakse välja lapse astumisel 1. klassi.
Parandusettepanek lähtub SDE fraktsiooni poolt Tartu Linnavolikogule esitatud määruse eelnõust nr LVK-M-0008 „Lapsetoetuse maksmise kord“ ja otsuse eelnõust nr LVK-O-0030 „Lapsetoetuse suuruse kehtestamine“. Eelnimetatud otsuse eelnõu järgi Tartu Linnavolikogu otsustab:
1. Kehtestada lapsetoetuse suurused kuni 31. detsembrini 2009 (k.a) sündinud lastele järgmiselt:
1.1. toetuse esimene osa 2500 krooni, teine osa 2500 krooni, kolmas osa 3000 krooni ja neljas osa 1000 krooni;
1.2. kolmanda ja järgmise lapse puhul toetuse esimene osa 3250 krooni, teine osa 3250 krooni, kolmas osa 3500 krooni ja neljas osa 1000 krooni.
2. Kehtestada lapsetoetuse suurused alates 1. jaanuarist 2010 sündinud lastele järgmiselt:
2.1. toetuse esimene osa 2000 krooni, teine osa 3000 krooni, kolmas osa 3000 krooni ja neljas osa 1000 krooni;
2.2. kolmanda ja järgmise lapse puhul toetuse esimene osa 2750 krooni, teine osa 3500 krooni, kolmas osa 3750 krooni ja neljas osa 1000 krooni.
II. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku tulude suurendamiseks 150 tuh krooni, kulude suurendamiseks 250 tuh krooni ja 2784 tuh krooni kulude ümberpaigutamiseks.
Tuludes tehakse ettepanek vähendada parkimise viivistasu 50 tuh krooni lähtudes täiendavatest parkimisvabastustest ja suurendada saadavaid toetusi 200 tuh krooni linnaliste piirkondade meetme arvel. Täiendava parkimisvabastuse korraldamiseks nähakse ette 50 tuh krooni, mis arvestades parkimise viivistasu vähendamisega, tekitab kulude ülekaalu tuludest 100 tuh krooni ulatuses. 200 tuh krooni nähakse ette Tartu juunior-, seenior- jms kaardi kontseptsiooni väljaarendamiseks ning ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamiseks.
Vahendite ümberpaigutused toimuvad üldiste valitsussektori teenuste (2070 tuh krooni) ja teistelt omavalitsustelt lasteaiateenuse ostu (714 tuh krooni) vähendamise arvel.
Vähenduste arvel suurendatakse järgmisi kulusid:
1. eraldatakse ranitsatoetust 1200 tuh krooni 1. klassi astujatele a' 1000 krooni. suurendus 1200 tuh krooni
2. laste muusika- ja kunstikoolide eelarve viiakse 2009. a tasemele - suurendus 409 tuh krooni.
3. noortelaagrite eelarve viiakse 2009. a tasemele - suurendus 146 tuh krooni;
4. ohuolukordadeks ettevalmistumiseks 100 tuh krooni.
5. kaitstud töökohtade loomiseks 215 tuh krooni, mis kulub kontseptsiooni tellimiseks (Tartu Ärinõuandlalt, Tööandjate Keskliidult vms) traditsiooniliste töökohtade tänapäevasematega asendamise tingimuste, toetusmehhanismide jms kohta.
6. lapsehoiuteenuse täiendavaks rahastamiseks eraldatakse 714 tuh krooni.