EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
KORRALDUS |
|
Tartu
|
27. november 2009. a. nr LV-K-1518 |
Halduslepingute sõlmimine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 3, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 3, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Sõlmida Luunja valla, Tartu valla, Tähtvere valla ja Ülenurme vallaga halduslepingud Tartu linna ja nimetatud valdasid hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala ja ala kasutamise tingimuste kokkuleppimiseks.
2. Volitada punktis 1 nimetatud halduslepinguid allkirjastama abilinnapea Margus Hanson.
3. Korraldus jõustub 1. detsembril 2009. a.
Tartu linna naaberomavalitsuste haldusterritooriumitel (Luunja, Tartu, Tähtvere ja Ülenurme vallas) linna lähipiirkonnas paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni võrgud on ühendatud või planeeritakse ühendada Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga lähtuvalt kehtivatest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadest.
Vastavalt naaberomavalitsuste kehtivatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele on kavandatud linna lähipiirkondade arendamine selliselt, et nimetatud piirkonnad ühendatakse Tartu olemasolevate torustikega, sest see on otstarbekas. Samuti juhitakse või kavatsetakse juhtida linna ühiskanalisatsiooni ja sealtkaudu reoveepuhastile reovesi piirkondadest, mida AS Tartu Veevärk ei opereeri, kuid mis puhastamise efekti arvestades on keskkonnasäästlikem, arvestades investeerngu- ja opereerimiskulutusi ka soodsaim lahend.
Samasuunaline põhimõte sisaldub Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalsiatsiooni arendamise kavas. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 36 “Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale 2007-2020” kohaselt on kavandatud vee-ettevõtte teeninduspiirkonda laiendada ja koostöös Tartu linna naaberomavalitsuste arenemisega pakkuda Tartu linna vee-ettevõte teenuseid elanikele ja ettevõtelele ka linnapiiridest väljapool.
Seega on tekkinud mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmav ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lõike 3 alusel määratakse mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused omavalitsuste vahelise halduslepinguga. Siiani seaduses nimetatud halduslepinguid sõlmitud ei ole.
Koostatud halduslepingu projekti kohaselt, lepivad omavalitsused kokku kehtestada oma vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas kõik seaduse nõuetest tulenevad õigusaktid, sh liitumislepingute tingimused, teenuste hinnad ja samuti kasutamistingimused. Kummagi lepinguosalise omavalitsuse kehtestatud liitumistasud ja teenuste hinnad ning teenustasemed kehtivad üksnes selle lepinguosalise haldusterritooriumil.
Samuti teevad lepinguosalised omavalitsused koostööd teineteise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade väljatöötamisel ja korrigeerimisel ning suhtlemisel kõigi riiklike, teiste kohalike omavalitsusüksuste, kohalike valitsusteväliste organisatsioonide ja ametkondadega. Ühtlasi tehakse koostööd mõlema lepinguosalise haldusterritooriumi hõlmavate kriisiolukordade, loodusõnnetuste, avariide, kaeve- ja hooldustööde, ja muude mõlema lepinguosalise elanikkonda hõlmavate sündmuste korral avalikkuse teavitamisel ja olukorra lahendamisel.
Vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk taotleb toetust EL Ühtekuuluvusfondist Tartu reoveepuhasti mudatöötluskompleksi ehituseks ning vastavalt keskkonnaministri 1. juuli 2009 määrusele nr 34 Meetme «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» tingimused peab taotlusele lisatud olema lisaks muudele dokumentidele ka «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» nõuetele vastav mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimusi sätestav omavalitsuste vaheline haldusleping.
Eelnõuga tehakse ettepanek sõlmida Luunja valla, Tartu valla, Tähtvere valla ja Ülenurme vallaga halduslepingud Tartu linna ja nimetatud valdasid hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala ja ala kasutamise tingimuste kokkuleppimiseks ning antakse volitus abilinnapea Margus Hansonile halduslepingute allkirjastamiseks.
Pärast halduslepingu allkirjastamist tuleb see avalikustada määruse avalikustamiseks ettenähtud korras ning haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.
Halduslepingute projektid: