EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
07. aprill 2009. a. nr LVK-O-0555 |
| Tartu linnale UNESCO loovlinna tiitli taotlemine kirjanduslinna kategoorias |
Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 22 lg 1 p 8, arvestades arengudokumendis "Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava aastateks 2008-2013" sätestatud eesmärke ning UNESCO loovlinna tiitliga kaasnevaid võimalusi arengukoostööks, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Taotleda Tartu linnale UNESCO loovlinna tiitel kirjanduslinna kategoorias.
2. Otsus jõustub 20. aprillil 2009. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linnale UNESCO loovlinna tiitli taotlemine kirjanduslinna kategoorias " juurde
Lühikokkuvõte UNESCO loovlinnade võrgustikust
Ettepanek Tartu linna kandideerimiseks UNESCO loovlinna tiitlile kirjanduslinna kategoorias on algatatud loomeringkondade initsiatiivil ning seda soovitavad ja pooldavad ka UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ning EV Kultuuriministeerium.
Ülemaailmne UNESCO loovlinnade võrgustik loodi 2004. aastal eesmärgiga edendada linnade sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist arengut. Loovlinnade võrgustiku peamised eesmärgid on liikmeslinnade kultuuritööstuse ja loomemajanduse arendamise soodustamine oskusteabe, informatsiooni ja kogemuste jagamise kaudu ning võrgustikku kuuluvate linnade rahvusvaheline tunnustamine. Samuti osalusele ja enesearendamisele rajaneva loometurismi propageerimine ning arendamine.
Loovlinnade võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: kinolinnad, käsitöö ja rahvakunsti linnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunsti linnad ja muusikalinnad.
Analüüsides UNESCO poolt seatud tingimusi ning Tartus viljeldavate erinevate kultuurivaldkondade vastavust neile kriteeriumidele, on Tartul potentsiaal edukalt kandideerida UNESCO kirjanduslinna tiitlile. Tartul kui kandidaatlinnal on esinduslik kirjanduslik pärand, mainekas teadus- ja uurimiskeskus Tartu Ülikooli näol ning elav, mitmekesine ja dünaamiline kultuurielu kaasajal.
UNESCO eelistab loovlinnade võrgustikus mittepealinnu. UNESCO peadirektor on praeguseks välja kuulutanud 3 kirjanduslinna, nendeks on Edinburgh, Melbourne ja Iowa City.
Lisaks nimetatud kirjanduslinnadele on teistes kategooriates tänase seisuga pälvinud veel 13 linna UNESCO loovlinna tiitli.
Loovlinna staatusega kaasnevad hüved
Kuulumine loovlinnade võrgustikku võimaldab lisaks loovuse väärtustamisele:
a) tõsta nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt esile oma linna kultuurilist väärtust, tähtsustada loovuse rolli linna sotsiaalses ja majanduslikus arengus ning tõsta seeläbi linna (rahvusvahelist) mainet ja atraktiivsust ning luua positiivset imagot;
b) vahetada kogemusi teiste loovlinnadega ning edendada innovatsiooni ja arengukoostööd;
c) UNESCO kirjanduslinna staatuse abil tutvustada Tartut ja Eestit kogu maailmas ning tekitada huvi Tartu külastamiseks suurendades nii (kultuuri- ja loome)turistide arvu.
UNESCO loovlinnade võrgustiku abil propageeritav ning arendatav loometurism aitab suurendada selle turismisektori osakaalu, mis soodustab tavaturismist palju enam ideedevahetust ja loovate strateegiate kasutamist kõigis eluvaldkondades, olles seega innovatsiooni ning piirkonna konkurentsivõime üheks aluseks;
d) parandada võimalusi fondidest taotlemisel.
UNESCOst ei saa rahalist toetust, kuid loovlinna staatus parandab tõenäoliselt võimalusi fondidest taotlemisel, sh nii otseselt valdkonnaga seotud projektidele kui ka teistele kultuurisektoritele ning kultuurialasele infrastruktuurile;
e) tõhustada loomemajanduse arendamist. Kuulumine loovlinnade võrgustikku ning sellega kaasnev tegevus võib suurendada kultuuritoodete ja –teenuste pakkujate arvu ning loovsektori osakaalu regioonis;
f) aidata kaasa liikmeslinna kultuurikaupade levitamisele nii kohalikul kui rahvusvahelisel turul;
g) luua uusi võimalusi kõigile loomevaldkondadele, kuna kirjanduse abil on lihtne kaasata teisi kultuurivaldkondi. Kirjandus loob interdistsiplinaarsust ja võimalusi oma kunstiliigi piiride ületamiseks (sh teater, film, muusika, kunst) ning koostööks teiste valdkondadega, kaasa arvatud teadus ja haridus;
h) õpetada oma ja teiste kultuuride pärandit väärtustama.
Tegevused kandideerimise perioodil
Erinevate Tartu kultuurivaldkondade huvide ning kaasatuse väljaselgitamiseks on korraldatud ümarlaud, mis toimus Tartu LV kultuuriosakonnas 12.02.2009 ning kus osalejad avaldasid üksmeelselt ideele toetust. Kirjalikult on toetust avaldanud paljud Tartu ning üleriiklikud loomeorganisatsioonid ja –asutused, kes on näinud tiitli pälvimisel potentsiaali ka oma valdkonna arengu edendamiseks.
Tartu Linnavolikogu positiivse otsuse korral Tartu kandidaatlinnaks esitada, saadab Tartu linnapea UNESCOle ametliku kirja, milles väljendab soovi esitada Tartu kandidatuur kirjanduslinna tiitlile.
Projekti meeskond valmistab ette eeltaotluse. Eeltaotluses esitatu põhjal otsustab UNESCO loovlinnadega tegelev üksus, kas kandidaatlinn vastab üldjoontes nõutud kriteeriumidele ja soovitab kas taotluse koostamisega jätkata või sellest loobuda. Positiivse soovituse korral järgneb põhitaotluse esitamine UNESCO ekspertkogule. Ekspertkogusse kuuluvad liikmed rahvusvahelistest kirjastamisega, raamatukogundusega ja kirjandusega tegelevatest organisatsioonidest. Otsustusprotsess kestab 3-6 kuud.
UNESCO peadirektor teeb vastavalt ekspertkogu soovitustele otsuse ning kuulutab selle välja. Kandideerimisprotsessi kestus on hinnanguliselt 1-2 aastat.
Projekti meeskond taotluse koostamise perioodil
Projekti koordinaator: Eesti Kirjanduse Selts
Juhtmeeskond: Krista Ojasaar (Eesti Kirjanduse Seltsi liige, Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik), Kerli Gutman (UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni haridus- ja teadusprogrammide koordinaator), Marja Unt (Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär).
Töögrupp: umbes 15 inimest Tartu Ülikoolist, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnast, Eesti Kirjanduse Seltsist, Kirjandusmuuseumist ja teistest kirjandusega seotud organisatsioonidest ning Tartu Linnavalitsusest.
Eelarve kululiigid taotlemise perioodil
Taotlemise perioodil on töögrupi kasutuses tasuta ruumid Eesti Kirjanduse Seltsi poolt. Töögrupp on nõus töötama vabatahtlikkuse alusel.
Tartu linna eelarvest kaetakse põhitaotluse vormistamiskulud, sh tõlke- ning trükikulud (kujundus, trükkimine), mille orienteeruv kogumaksumus on 15-20 tuhat krooni.
Kohustused liikmeslinnadele
UNESCO eeldab, et peadirektori poolt välja kuulutatud loovlinnad on võrgustikuga seotud tegevustes järjepidevad. Pärast tiitli saamist on linna kohustus tagada aktiivse kirjanduselu säilimine ehk jätkata olemasolevaid toetusi ja võimalusel toetada uusi sellesuunalisi tegevusi.
Kui kirjanduslinna staatus on saadud, on linn kohustatud olema valmis osalema info- ja teadmiste vahetuses teiste võrgustikku kuuluvate linnadega.
Samuti on linnal kohustus anda igal aastal UNESCO’le teada linna loovelu mõjutavate poliitikate rakendumisest ja nii kohalikest kui rahvusvahelistest tegevustest, mis kirjanduslinna staatusega seotud on.
Taotluse rahuldamise korral soovitab UNESCO luua alalise juhtkomitee, mis seisaks hea kirjanduslinna elujõulisuse kestmise eest.
Eelkirjeldatud kohustuste ning eesmärkide edukaks elluviimiseks on pärast loovlinna tiitli saamist otstarbekas luua koordinaatori töökoht, kelle töökohustusteks määrata administreerimine ja ürituste koordineerimine ning Tartu kui loovlinna mainekujundusega tegelemine.
Kuna UNESCO loovlinnade võrgustikuga liitumise olulisemaid eesmärke on ka Tartu tutvustamine huvitava reisisihtkohana kultuuri- ja loometuristidele, kes on Tartu eripära arvestades meie olulisemad sihtrühmad, samuti inspireeriva õpingu- ning teadustöö ning kvaliteetse elukeskkonnana potentsiaalsetele elanikele, siis tasub koordinaatori võimalike töökohustuste hulka lisada ka vajalikud tegevused nende eesmärkide elluviimiseks. Sealhulgas valdkonna ürituste ning koostööprojektide Tartu (versus Eesti)poolne juhtimine, koostöö turismiorganisatsioonidega, vajalike uuringute läbiviimine, Tartu loovlinna temaatikaga kodulehe haldamine jms. tegevused.
Nähes loovlinna tiitlis võimalusi nii Eesti kultuuri rahvusvaheliseks tutvustamiseks kui ka kohaliku loomemajanduse arenguks, on EV Kultuuriministeerium andnud lubaduse katta poole koordinaatori töötasukulust.
Tuleb arvestada, et võrgustikku kuuluva linna staatus on alatine ning see vajab pidevat toetust nii kodanikuühiskonnalt, kohalikult omavalitsuselt kui valitsuselt.
