Toitlustuserialade õppebaasi sisustuse ostu hankemetelus tuleb läbi viia 2009. a, sisustus tarnitakse ja selle eest tasutakse jaanuaris-veebruaris 2010.
2. Autoerialade õppetöökoja rajamise ja sisustamise projektist (Põllu 11) 2010-2011
Projekti eesmärgiks on tagada Tartu piirkonna autoettevõtetele vajalik kvalifitseeritud tööjõud kaasaegsete ning nõuetele vastavate õppetingimuste loomise teel Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade taseme- ja täiendõppeks. Antud projektiga tagatakse kutseõppe kvaliteedi tõus autoerialadel kaasaegsete tingimuste loomisega. Autoerialad on õppijate hulgas väga populaarsed ning ka ettevõtetel on vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele, kuid väljaõppe kvaliteedi areng on siiani seisnud ruumipuuduse ning õppeseadmete vähesuse taga. Kuna Tartus on autoremondi ettevõtete kontsentratsioon piirkonnas kõige suurem, on tähtis ka vajaliku esma- ja täiendõppebaasi lähedus.
Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppebaas asub praegu kooli Põllu tänava B korpuses. Autorialade käsutuses on kaks töökojaruumi, kokku on õppepinda 180 m².
Praeguseks on tekkinud olulised raskused kvaliteetse väljaõppe tagamisel. Autoerialade pidev täiustumine on seotud tehnika kiire arenguga. Ruuminappus takistab õppeprotsessi läbiviimist, tehes võimatuks ka uute tehnoloogiate ja sellega seonduvate seadmete kasutamise.
Õppeprotsessis kasutatavad seadmed ja sisustus haaravad olulise osa praegusest pinnast. Suurenenud autoeriala õppijate ja õppegruppide arv teeb üha raskemaks õppeprotsessi läbiviimise õppetöökodades. Napib õppelaborite ja –töökoja koolipraktika pinda. Töökoha selline tihe asustatus muudab raskeks praktiliste tööde maksimaalse tulemuslikkuse ja väljaõppe kvaliteedi. Puudub võimalus perspektiivsete, tööturul nõutavate autoerialade väljaarendamiseks nagu seda on automaaler, autoplekksepp.
Vastavalt autoeriala RÕKile on muutunud oluliselt nõuded eriala spetsialistide väljaõppele, mis tähendab uut kvaliteeti. Selle parandamiseks on vaja kardinaalseid muutusi õppeprotsessis.
Regioonis puuduvad ruumid ja seadmed autoerialade väljaõppeks, täiendkoolituseks ja kutseeksamite läbiviimiseks. Võimaldab ettevõtetel spetsialistide täiend- ja ümberõpet kaasaegsetes tingimustes. Autoplekksepa ja automaalri eriala väljaõppe võimalus Lõuna- ja Kesk- Eestis sisuliselt puudub.
Lõuna-Eesti piirkonnas õpetatakse autoerialasid vaid Tartus, Valgas ja Viljandis. Autoettevõtete poolt on enim tunnustatud Tartu Kutsehariduskeskuse väljaõpe, mille tunnistuseks on ka Toyota õppeklassi avamine koolis 2007. a septembris. Tartu eeliseks teiste piirkonna koolide ees on ka praktikabaaside ning tulevaste töökohtade (autoremondiettevõtete) rohkus Tartu linnas ja maakonnas.
Tartu Kutsehariduskeskusel on olemas autoerialade õpetamiseks vajalik elementaarne õppebaas, mille edasiarendamist takistab ruumipuudus. Kaasaegne sisustus, seadmetepark ja tehnoloogia võimaldavad õppekeskuse ruume kasutada teiste kutseharidussüsteemi koolidel, Tartu Lennukolledži ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilastel praktikumide läbiviimist, ettevalmistumist autotehniku, autodiagnostiku, automaalri, autoplekksepa kutseeksamite sooritamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste autoerialase eelkutseõppe läbiviimine, erialaringide läbiviimine. Baaside kasutamisest on huvitatud Valgamaa Kutseõppekeskus (20 autotehnikut, 40 plekkseppa aastas), Viljandi ÜKKK.
Uue õppekeskuse käivitamine loob võimalused kasutada õppelaboreid:
metallieriala spetsialistide koolitamisel autoplekksepa (metalli) kerelabori kasutamisel, kus teostatakse põhiliselt lehtmetallide töötlemist, autoelektri, mõõtetehnikalaboris mehaaniliste mõõtmiste praktiseerimist, autoplekksepa keretööruumis erinevate detailide ühendamisi keevisühenduste abil;
metalli- ja puidueriala spetsialistide koolitusel autokere ettevalmistus-, värvimisruumis värvimis- ja värvi ettevalmistustööde teostamist, automaalri värvilaboris värviõpetust ja värvide segamise praktilist väljaõpet;
metalli-, elektri- ja mehhatroonikute väljaõppes teostada veoautohalli hüdraulika- ja pneumolaboris praktilisi töid seadmete kasutamisel ja pneumaatika põhimõtete algõpetuse teostamist;
lao ja logistika eriala spetsialistide koolitamisel kasutada lao-, logistikalaborit erialaste praktiliste tööde sooritamiseks (laoarvestus, kaupade komplekteerimine, ladustamine, kaupade markeerimine ja liikumine);
tööstustehnoloogia osakonna erialade valikainete raames õpetatavate moodulite praktiliste tööde läbiviimiseks kasutada autoõppekeskuse laboreid ja tööruume;
Autoeriala õppijate soovijate arv on oluliselt suurenenud viimase kolme aastaga. Senini on õppima pääsenud vaid iga kolmas soovija. Eriti suur on huvi Tartu linna ja maakonna noorte hulgas, kellest paljud on sunnitud suunduma õpingutele teiste maakodade kutseõppeasutustesse. Tartu KHK hea maine ja autoerialade väljaõppe kõrge kvaliteet on tuntud tööjõuturul ja seetõttu populaarne noorte hulgas. Viimasel aastal on suurenenud põhjapoolsete regioonide noorte õppimaasumine meie kooli. Jätkuvalt suur huvi on Võru, Valga, Põlva, Viljandi maakonna üldhariduskoolide lõpetanute hulgas.
Autode arvu suurenemine ja kvalifitseeritud erialaspetsialistide nõudluse suurenemine tööjõuturul, autoerialade väljaõppe kvaliteedi tõus ja uute erialade avamine (autoplekksepp, automaaler, väikeliikurmasinate tehnik), toob enesega kaasa õpilaste arvu kolmekordistumise aastaks 2013.
Tartu Kutsehariduskeskusel on Toyota koolitus- ja väljaõppekeskus. Perspektiivis on käivitada Scania täiendkoolitus, värvi maaletoojate koolitus- ja eksamikeskus ning tehnoülevaatajate koolitus.
Projekteerimisest
I etapina on kavas alustada õppetöökoja projekteerimisega. Hetkel on koostamisel õppetöökoja eskiis, mille baasil läbi viia projekteerimise riigihange. Ehitusprojekti valmimise lõpptähtajaks on kavandatud veebruar 2010. a, pärast mida on võimalus alustada õppetöökoju ehitustöö hanke ettevalmistamisega. Projekteerimistöö maksumuseks oleme prognoosinud kuni 3 miljonit krooni (koos km-ga).
3. Rahastamisest
Projekti rahastajad:
Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (100% projekti abikõlblikest kulutustest);
Haridus- ja Teadusministeerium tasub abikõlbmatu kulu, milleks on käibemaks.
Projekti finantseerimine ERDF panuse osas toimub järelfinantseerimisena ehk taotleja peab eelnevalt tasuma tööde teostajate poolt esitatud arved ning esitama seejärel väljamaksetaotluse tehtud kulutuste osas vastavalt rahastaja poolt heakskiidetud väljamaksete graafikule.
Alusdokumendid:
1. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korraldus nr 507 - Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2008. a korralduse nr 281 ««Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» meetme «Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine» investeeringute kava 2007–2015 kinnitamine» muutmine
