Õigusakti eelnõu: Korraldus nr.LV-K-0193 Tartu medali andmine

EELNÕU

TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS

Tartu	11. veebruar 2009. a. nr LV-K-0193
Tartu medali andmine

Võttes aluseks Tartu linna põhimääruse § 5 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 18. oktoobri 2001. a määruse nr 87 "Tartu linna tunnustuste avaldamise kord" punktid 3.1 ja 3.2, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Anda Tartu medal Mare Tommingasele.

2. Korraldus jõustub 4. märtsil 2009. a.

Linnapea
	Linnasekretär

Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Tartu medali andmine " juurde

Tartu linna põhimääruse § 5 lg 4 ja Tartu linna tunnustuse avaldamise korra punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt antakse Tartu linna aumärk - Tartu medal - füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab linnavalitsus.

Mare Tommingas töötab Vanemuise teatris aastast 1978

Sündinud:

6. november 1959, Tallinn

Haridustee:

- 1978 lõpetas Tallinna Koreograafiakooli
- 1990 pälvis stipendiumi Goethe Instituudilt Saksamaal ja täiendas end moderntantsu alal Kölnis

Lavatee:

- 1978 – 1989 Vanemuise teatri balletiartist
- 1989 – 1998 Vanemuise teatri balletisolist ja koreograaf
- 1992 asutas Tartu Ülikooli tudengite baasil teatri juurde moderntantsustuudio
- alates 1998 Vanemuise teatri balletijuht
- on Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli asutajaliige ning kaasaegse tantsu pedagoog
- teinud kostüüme ja lavakujundusi enamusele oma tantsu- ja balletilavastustest, samuti muusikali-, ooperi- ja draamalavastustele, lavastanud kontsertprogramme
- aastast 2000 - 2006 korraldas I.D.A. (International Dance Activity) tantsufestivali, mis oli pühendatud Vanemuise balleti asutajale Ida Urbelile

Praegused lavastused Vanemuises:

- „Sugar” (2008)

Varasemad lavastused Vanemuises:

- kolm lühiballetti Vivaldi, Kreisleri ja Sumera muusikale “Kevadised manuskriptid” (1989)
- “Koit” ja “Valge öö” Elleri muusikale (1989)
- Orffi “Carmina burana” (1991)
- Volkonski “Väike prints” (1991)
- “African Sanctus. Barcelona” Fanshawe’i, Mercury ja Morani muusikale (1992)
- Prokofjevi “Romeo ja Julia” (1993)
- Bartoki “Imeline Mandariin” (1994)
- Tšaikovski “Pähklipureja” (1994)
- Leigh’ “Mees La Manchast” (1995)
- “Pildi sisse minek” (1997)
- Stravinski “Pühitsetud kevad” (1997)
- “Kadunud naine minus” (1998)
- “Wolfgang AMADE Mozart” (2000)
- “Öö Veneetsias”
- “Gypsy”

- „Nahkhiir” (2006)

- „Peer Gynt” (2006)

Loonud koreograafia ja assisteerinud lavastuste juures:

- „Mowgli” (lav. A. Dvinjaninov)
- „Inetu” (lav. A. Mäeots)
- „Xerxes” (lav. J. Herz)
- „Suveöö unenägu” (lav. F. Poulsen)
- „Maskeraad” (lav. F. Poulsen)
- „Talvemuinasjutt” (lav. T. Noor)
- „Koidula” (lav. A. Tommingas; kaaslavastaja ja kujundaja)

Varasemad rollid Vanemuises:

- Õhtu perenaine – “Tantsu sünd: Lõks” (Wakemani muusika, 1982)
- Saarepiiga – E. Kapi “Kalevipoeg” (1985)
- Tütarlaps – “Montecchi ja Capuletti” (P. Tšaikovski muusika, 1986)
- Orav – L. Austeri “Bambi” (1987)
- solist – “Su öid ma tean…” (L.Beethoveni, M. Raveli, R. Wagneri jt muusika, 1987)
- Venla, Emarebane – Ojaneni “Seitse venda” (1988)
- solist – „African Sanctus. Barcelona” (Fanshawe’i, Mercury ja Morani muusikale, 1992)
- Naine – B. Bartoki „Imeline Mandariin” (1994)

Tunnustus:

- 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse „Koit” ja „Valge öö” eest
- 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse „African Sanctus”, „Barcelona” eest
- 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali „Mees La Manchast” eest
- 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali
korraldamise eest
- 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden
- 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse „Peer Gynt” eest

- 2007 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamisel

Mare Tommingas - balletijuht aastast 1998

Mare Tomminga vaim ja vaist on „Vanemuise“ truppi kujundanud aastast 1998. Tema ise on teatri lava ära proovinud varvaskingades, kunstnikutööd tehes ning koreograafina tantsuteoseid vormides. Tommingase jaoks on balletitrupi juhtimise märksõnadeks olnud aktiivne tegutsemine huvitava repertuaaripildi loomisel, trupi ressursside kaine hindamine, täpse arengukava tekitamine, järjepidevus, avatus ja uudsuseiha. Vaist koos kaine loogika ja reaalse hetketajuga. Täna on balletitrupp selle naise nägu – oma võimalusi teadvustav, oma juuri hindav ja uuendusaldis – maailmatuultele valla. Tartu kui rahuliku ülikoolilinna oreool ei ole tänu Tommingasele sealsel tantsuelul soona soikuda lasknud. Iga hooaeg toob midagi põnevat ja avastamisväärset.

Mare Tommingase lavastajakarjäär algas aastaga 1989 - “Kevadised manuskriptid” F. Kreisleri, A. Vivaldi ja L. Sumera muusikale ja „Koit”. „Valge öö” H. Elleri muusikale. 1991 suurvorm solistidele, koorile ja balletile “Carmina Burana” kus tegid kaasa ka Tartu Lasteteatri näitlejad ja Aivar Kallastest inspireeritud “Väike prints” P. Volkonski muusikale.

1991 aasta sügisel sai Mare Tommingas hakkama teoga, mis on ühe riigiteatri tantsija ja lavastaja kohta võrdlemisi tavatu – soov lavastada D. Fanshawe muusikale “African Sanctust” ja Mercury, Morani muusikale “Barcelonat” sundis teatri tantsijatele lisa otsima.

Lisajõuks tulid Tartu Ülikooli tudengid ja ühendus sai nimeks M. Tomminga tudengite tantsustuudio. Pidagem silmas, et tantsimisega, eriti laval tantsimisega, ei olnud neist noortest peaaegu keegi tegelenud. “Värske veri” ja tohutu töö õigustasid end täiel määral – balletil oli võimalik ka edaspidi teha lavastusi, mida trupi väiksuse tõttu olnuks keeruline teostada.

1994. aastal ilmus Mare Tommingas Vanemuise lavale kaksikrollis – tantsijana ja koreograafina lavastuses „Imeline mandariin“. Tema tollane lavastus oli võrreldes kuulsa „Estonia“ Mai Murdmaa loodud analoogiga dekoratiivne ja efektne.

Vahepealsed lavastused, mis sillutasid tee 2000. aastal esietendunud „Wolfgang Amadé Mozartini“ olid otsingumärgilised. 1997. aastal lavale jõudnud „Pildi sisse minek“ ja 1998 „Kadunud naine minus“ jätkasid moderniklassika joont naise maailma erilisusest klassikalise ja modernse piirkeeles kõneledes.

Mozarti tõlgendus oli senini kõige suurem Tommingase ande demonstratsioon – selles ühinesid koreograaf ja kunstnik luues mitmetasandilise postmodernse tantsuteatri teose.

Uus kvaliteet sündis aastal 2006, kui jõudis lavale üks senise loometee vaieldamatuid tipplavastusi „Peer Gynt”. Selle lavastuse eest pälvis Mare Tommingas ka Eesti Teatriliidu aastapreemia.

Täna on Tommingas balletijuhi, koreograafi ja kunstnikuna loomas „Vanemuise“ balletitrupi lugu – et selle kõik liikmed end motiveerituna ja oluliste arenguspiraali keerdudena tunneksid.

Medal antakse üle 4. märtsil, Vanemuise balleti 70. sünnipäeval

Akti väljaandja:	Tartu Linnavalitsus
Akti liik:	Korraldus
Teema:	Tartu medali andmine
Reg. number:	LV-K-0193
Seisund:	Lõpetatud
Koostamise kp:	11.02.2009
Koostaja:	Marili Kotsulim
Ettekandja:	Jüri Sasi
Õigusakt:	Tartu medali andmine

Õigusakti eelnõu: Tartu medali andmine