TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu |
19. veebruar 2009. a. nr LV-K-0253 |
Turu tn 56 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lepingu sõlmimine |
Tartu Linnavolikogu algatas 25. septembri 2008. a otsusega nr 419 Turu tn 56 krundi detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks avavangla rajamiseks. Planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Justiitsministeerium (Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn), koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda, 50089 Tartu), detailplaneeringu kehtestaja Tartu Linnavolikogu (Raekoda, 51003 Tartu), koostaja Justiitsministeeriumi poolt määratud planeeringu koostamise õigust omav isik.
Tartumaa Keskkonnateenistus on esitanud 13. novembri 2008. a kirjas nr 41-11-4/49306-2 järgnevad seisukohad avavangla rajamise keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta:
1. keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine saab tulla kaalutlusotsuse tulemusena, lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 § 13 lg 2. Kaalutleda tuleb, milline on oluline keskkonnamõju seoses avavangla rajamisega;
2. lähim keskkonnaregistris (EELIS) registreeritud kaitsealune liik Emaputk jääb planeeritavast alast ca 10 m kaugusele idasse. Leitud on taim 1999. aastal, enne vangla ehitamist ning seoses ehitustöödega eeldatavalt hävinenud. Järgmised leiukohad jäävad ca 600 m kaugusele kirdesse (ahtaleheline ängelhein, emaputk). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala - Ropka-Ihaste linnu ja loodusala jääb 0,5 km kaugusele kagusse. Piiride ja leiukohtadega on võimalik tutvuda Maa-ameti avaliku teenuse kaudu;
3. lähim piiranguid põhjustav keskkonnaobjekt on AS Tartu Veevärk peapumpla, mille 300 m kujas ei tohi paikneda hooned (alus: Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 § 3 ja § 5 p 1);
4. keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korral tuleb mõju hindamine läbi viia vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele. Programm peab vastama seaduse § 36 ulatusele ning selle koostamise käigus tuleb selgitada kõik olulised keskkonnamõjud, mida hindama hakatakse. Aruanne peab vastama § 40 nõutule, kuid hindamise ulatus sõltub programmis kokkulepitust. Keskkonna strateegilise hindamise käigus tuleb keskenduda eelkõige olulisele keskkonnamõjule.
Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu1" § 13 punkti 2 kohaselt tuleb vangla rajamise korral kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.
Tartu Linnavolikogu 25. septembri 2008. a otsuses nr 419 on Tartu linn asunud seisukohale, et kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõju, sh mõju inimeste heaolule, väljaselgitamiseks ning leevendavate meetmete väljatöötamiseks on planeeringu koostamisega samaaegselt vaja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Justiitsministeerium saatis linnavalitsusele 15. detsembril 2008. a kirja nr 5.2-2/11935, milles tegi ettepaneku mitte läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist, vaid näha kuritegevuse riskide analüüsimine ette detailplaneeringu koosseisus selle valdkonna pädeva eksperdi poolt.
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu reostumist, samuti ei ulatu kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Detailplaneeringu rakendamine võib aga kaasa tuua mõjutusi Tartu linna elanike elukeskkonnale, sh heaolule, mis seisnevad võimalikes kuritegevuse riskides, sest avavangla üldtingimuste kohaselt on kinnipeetaval vangla loal lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Praegu on Tartu Vanglas 924 vanglakohta, pidevalt töötab väljaspool vanglat umbes 20 kinnipeetavat. Avavangla ehitamisega lisandub 60 vanglakohta.
Arvestades Tartumaa keskkonnateenistuse seisukohti ja asjaolu, et detailplaneeringu rakendamisega ei ehitata vanglat uude kohta, vaid ehitatakse tegutseva Tartu Vangla juurde avavangla hoone, on Tartu Linnavalitsus seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju, seega ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine vajalik ning detailplaneeringu rakendamisel tekkivaid võimalike kuritegevuse riske on võimalik hinnata detailplaneeringu koosseisus selle valdkonna pädeva eksperdi poolt.
Planeerimisseaduse § 10 lg-st 6 juhindudes sõlmib linn Justiitsministeeriumiga lepingu Turu tn 56 krundi detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta, millega antakse Justiitsministeeriumile õigus korraldada ja rahastada Turu tn 56 krundi detailplaneeringu koostamist.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p-d 2 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 1 p 3, lg 3, § 34 lg 1, § 35 lg-d 4, 5 ja 6, planeerimisseaduse § 10 lg 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust täpsustatud loetelu" § 13 p 2, Tartu linna ehitusmääruse § 8 lg 2, § 36 lg 1 ja arvestades Tartumaa keskkonnateenistuse 13. novembri 2008. a kirja nr 41-11-4/49306-2, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Mitte algatada Turu tn 56 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu rakendamisel tekkivaid võimalikke kuritegevuse riske hinnata detailplaneeringu koosseisus selle valdkonna pädeva eksperdi poolt.
2. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal teatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees ning Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas Raekoja plats 3, Tartu.
3. Volitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhatajat Urmas Ahvenat sõlmima leping Justiitsministeeriumiga Turu tn 56 krundi detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise kohta.
4. Korraldus jõustub 4. märtsil 2009. a.
5. Korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Linnapea | |
Linnasekretär |
Arvestades Tartumaa keskonnateenistuse seisukohti ja asjaolu, et detailplaneeringu rakendamisega ei ehitata vanglat uude kohta, vaid ehitatakse tegutseva Tartu Vangla juurde avavangla hoone, on võimalik detailplaneeringu rakendamisel tekkivaid võimalike kuritegevuse riske hinnata detailplaneeringu koosseisus selle valdkonna pädeva eksperdi poolt.
Eeltoodust tulenevalt on Tartu Linnavalitsus seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju, seega ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine vajalik.
Tartu Linnavalitsus otsustas ..... veebruari 2009. a korraldusega nr ....... mitte algatada Turu tn 56 krundi detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Detailplaneeringu koostamise ja KSH mittealgatamise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel www.tartu.ee ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas Raekoja plats 3."
Planeerimisseaduse § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta, millega määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused planeeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. Tartu linna ehitusmääruse § 8 lg 2 järgi võib linnavalitsus sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta.
Käesolevas eelnõus tehakse ettepanek sõlmida leping, millega linn annab planeeringu koostamisest huvitatud isikule Justiitsministeeriumile üle detailplaneeringu koostamise õiguse.