EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
23. oktoober 2008. a. nr LV-M-0021 |
| Tartu linna omandis olevatele eluruumidele üüri määramine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, võlaõigusseaduse § 271 ning Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" § 5 lg 3 alusel.
§ 1. Tartu linna omandis olevatele keskküttega eluruumides on üür 20 krooni ühe üldpinna ruutmeetri kohta ja ahiküttega eluruumides 14 krooni ühe üldpinna ruutmeetri kohta kuus.
§ 2. Tartu Linnavalitsuse 16. oktoobri 2003.a määrus nr 11 "Üüri ja majandamiskulude määramine" tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määrus jõustub 1. juulist 2009.a
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu linna omandis olevatele eluruumidele üüri määramine " juurde
Võlaõigusseaduse § 271 sätete kohaselt kohustub üürileandja andma üürilepinguga üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste või tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Tartu linna omandis olevate eluruumide üürnikud pole eluruumi kasutamise eest käesoleva ajani võlaõigusseaduse tähenduses üüri maksnud. Linnavalitsus on küll arvestades Tartu Linnavalitsuse 16. oktoobri 2003. a määrust nr 11 "Üüri ja majanduskulude määramine" kehtestatud eluruumidele üüritariifid, mis on aga sisuliselt koosnenud tasust kõrvalkulude eest. Pikaajaliselt väljakujunenud praktika kohaselt on eluruumi üürnik tasunud tavaeluruumi ja sotsiaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava eluruumi eest ainult haldus - ja hooldustasu, mis kuuluvad kõrvalkulude hulka ning mida seni nimetati üüriks.
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" § 5 sätete kohaselt peab üürnik tasuma tavaüürileping alusel kasutatava eluruumi kasutamise eest üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud ning sotsiaaleluruumi üürilepingu puhul peab üürnik tasuma ainult eluruumiga seotud kõrvalkulud. Kuna sotsiaaleluruumi üüri moodustanud haldus - ja hoolduskulud lähevad edaspidi kõrvalkulude hulka, siis sotsiaaleluruumi üürniku maksukoormus sisuliselt ei muutu. Küll aga suurenevad tavaüürilepingute alusel eluruumi kasutajate rahalised kohustused linna ees. Samuti on linna eluruumide üürnikel võimalik taotleda toimetuleku toetust eluasemekulude katteks 40 kr/m2 kohta.
Vastavalt korra § 5 lg-le 3 kehtestab üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus linnavalitsus.
Tartu linnal on 635 eluruumi, millest 506 on sotsiaaleluruumi ja 129 tavaeluruumi.
Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 "Tartu linna omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord" § 16 rakendussätete kohaselt antakse neile isikutele, kelle kasutuses olnud eluruum muudeti üürilepingu kehtivuse ajal sotsiaaleluruumiks ja kellel on 01. jaanuaril 2009. a kehtiv sotsiaaleluruumi üürileping, võimalus sõlmida uueks tähtajaks tavaüürileping. Kui palju isikuid seda võimalust kasutavad on raske ette prognoosida, kuid kindlasti sõltub see linna poolt kehtestatava üüri suurusest.
Võlaõigusseaduse § 301 lg 2 kohaselt ei ole üüri suurus ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Eluruumi üürimisest ei või saada ebamõistlikku kasu.
Linnavarade osakond analüüsis kinnisvara üürituru ja statistikaameti andmeid üüri suuruse kohta. Üürituru olukorrast nähtub, et keskmine minimaalselt heakorrastatud keskküttega eluruumi üür on 80 kr/m2 ja ahiküttega eluruumi üür 60 kr/m2. Heakorrastatud eluruumide üür on eelnimetatust kõrgem.
Tartu linna omandis olevad eluruumid on valdavalt ühe - ja kahetoalised ning remonditud (osaliselt möbleeritud eelmise üürniku poolt jäetud mööbliga). Eeltoodu alusel ja lähtudes turuüüri suurusest on mõistlik määrata linna omandis olevatele keskküttega eluruumidele üür suurusega 20 kr/m2 ja ahiküttega eluruumidele 14 kr/m2 kohta. Antud juhul on tegemist kaalutlusotsusega. Kuna linna eluruumidele kehtestatud üüri suurus on tunduvalt väiksem turuüürist, siis pole alust väita, et tegemist on ebamõistlikult suure üüriga, millest linn saab ülemäärast kasu.
Lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma korra § 5 lg 4 kohaselt kõrvalkulud, mille suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud linna või kolmandate isikute poolt osutatud teenuste tegelikust maksumusest, samuti vajalikest kuludest eluruumi hoolduseks ja remondiks. Kõrvalkulude alla kuuluvad seega näiteks eluruumi haldamise kulud, eluruumi ja selle tehnosüsteemide hooldus- ja remonditööde kulud, elektrienergia, soojavarustuse, kanalisatsiooni - ja veevarustuse, kindlustusmaksed, maamaks, eluruumi krundil ja heakorratööde tegemise kulud ja tugiteenuste osutamise kulud (valveteenus vm.).
Üüritulu kogub ja peab arvestust majade lõikes Tartu linnale kuuluv Tartu Elamuhalduse AS. Elamuhalduse AS korraldab üürist laekunud vahenditest koostöös linnavarade osakonnaga elamute ja eluruumide remonti. Üürist laekuvad rahasummasid kasumina välja ei võeta ja kasutatakse linna elamufondi parendamiseks.
Tartu linna omandis olevatele eluruumidele üüri määramine