EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
03. detsember 2008. a. nr LV-IP-0409 |
| Informatsioon ankeetküsitluse "Tartu ja tartlased 2008" tulemustest | |
| KUULATI: | LPMKO juhataja Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon ankeetküsitluse "Tartu ja tartlased 2008" tulemustest " juurde
- Arvamusuuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Lisaks käsitleti tartlaste elu-olu puudutavaid teemasid. Küsitleti 1718 tartlast, vanuses 16-70 aastat. Tegu oli kordusuuringuga, olles oma järjestuselt neljas. Andmete kogumisel kasutati sotsioloogilist küsitlust. Küsitlustulemusi võrreldi 1998. ja 2003. aasta samanimelise uuringutulemustega. Elanike küsitlemise, andmesisestuse ja tabelaruande koostamine telliti Tartu Ülikoolilt. Küsitluse korraldas ja aruande koostas linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arenguteenistus.
Tulemused
Töötavate või õppivate tartlaste osatähtsus ülejäänud elanikkonnast on aasta-aastalt veidi kasvanud. 81% tartlastest töötas või õppis, neist 82% Tartus. Tartlaste hinnangul on nende majanduslik olukord aastatega tunduvalt paranenud ning ka oma tulevikku nähti majanduslanguse eel sotsiaal-majanduslikult kaitstuna ja kindlustatuna.
Tartlaste eluaseme suurus on veidi kasvanud, paranenud on ka varustatus olmemugavustega, seda eriti külma ja sooja vee ning pesemisvõimaluste osas. Tartlased olid oma elamistingimustega rahul. Keskmisest rahulolevamad olid Tähtvere ja Ihaste elanikud (Ihastes oli keskmisest suuremad elamispinnad, kuid varustatus olmemugavustega oli madal) ning rahulolematumad Karlova ja Supilinna elanikud, kus olid ka keskmisest kasinamad olmemugavused.
¾ tartlastest elas endale või oma leibkonna liikmele kuuluval elamispinnal, kellest üle poolte oli selle endale ostnud või erastanud. Sarnaselt 2003. aasta küsitlustulemustele oli elamu haldajaks enamasti ühistu. Suurimad korteriühistute probleemid oli haldussuutlikkus, raha- ja remondiga seotud küsimused.
Perioodil 2003-2007 oli elukohta vahetanud 39% elanikest, kellest 2/3 oli elukohta vahetanud Tartu piires ning 1/3 olid sisserändajad. Sisserännete põhjused olid tavaliselt seotud õpingutega. Lähiaastatel soovis elukohta vahetada 40% tartlastest, kellest 2/3 plaanis vahetada elukohta Tartu piires, kuid 1/3 Tartust lahkuda. Elukohta kavatsesid lähiaastatel vahetada eelkõige üürikorteris elavad noored tartlased, kes olid viimastel aastatel niigi juba elukohta vahetanud ja kel oli oma linnaosa identiteeditunnetus madal. Elukohta sooviti vahetada eelkõige elamistingimuste parandamise eesmärgil.
Igapäevaselt liiklesid tartlased tavaliselt jalgsi. Populaarsemad transpordivahendid olid auto ja ühistransport. Võrreldes 2003. aastaga on autokasutajate osatähtsus kasvanud. Autot kasutati eelkõige kiiruse ja mugavuse tõttu. Kuigi kesklinna kättesaadavus ühistranspordiga on aasta-aastalt paranenud, on tartlaste rahulolu ühistranspordi teenusega võrreldes 2003. aastaga langenud, kuid olles siiski kõrgem 1998. aasta rahulolu tasemest. Kõige enam häiris tartlasi bussiliikluse sagedus elukohas.
Aasta-aastalt on Tartu elukeskkonna kvaliteet (eluaseme ja selle lähiümbruse seisukord, hooldus, tehnilise infrastruktuuri piisavus ning liikluse olukord) elanike hinnangul muutunud järjest paremaks. Elanike rahulolu on tunduvalt suurenenud elamute välisilme, rohealade ning tänavate talvise hoolduse ja kvaliteediga. Kõige vähem oldi rahul valdkondadega, mis puudutasid jalgratturite ja erivajadustega inimeste liiklemisvõimalusi. Aastaid on parim elukeskkonna kvaliteet olnud Tähtveres ning halvim Jaamamõisas, Varikul ja Supilinnas.
Aastate lõikes on sotsiaalsed ja lemmikloomadega seotud probleemid olnud teravamad 2003. aastal ning 2008. aastaks on need langenud 1998. aasta tasemele. Ligi pooltele tartlastele oli oma eluaseme lähiümbruses probleemiks „prügikastiinimesed” ning öösiti ringi liikuvad noortekambad. Tunduvalt on vähenenud hulkuvate loomade, aga ka „prügikastiinimeste” ja kodutute probleem. Ülejäänud sotsiaalsete (narkomaanid, purjus inimesed vms) ja koertega (koeraomanike käitumine vms) seotud olukordade probleemsus on püsinud muutumatuna. Sotsiaalsed probleemid olid teravamad Supilinnas ning praktiliselt puudusid Varikul, Ihastes, Tammelinnas ja Tähtveres.
Kui vaadata erinevaid teenuseid Tartu linnas, siis aastate jooksul ei ole teenustega rahulolu pingerida muutunud, st teatud teenused on aastaid olnud väga hästi korraldatud, mõned aga väga halvasti. Rahulolu oli suurem nende valdkondadega, mis puudutasid postiteenindust, kultuurisündmusi, politsei ning perearsti tööd ning madalam erinevate tervishoiuteenuste (narkomaania ja alkoholismi ravi ja rehabilitatsioon vms), sotsiaalhoolduse (vanurite hooldus kodudes ja hooldekodused vms) ning lasteaiakoha saamise võimaluse suhtes. Samas ei ole ka teenuste kättesaadavus (sh kaugus kodust) ja kvaliteet viimase viie aasta jooksul oluliselt paranenud ega halvenenud. On vaid kolm erandit, kus tartlaste rahulolu on oluliselt kasvanud: ühiskondliku korra kaitse (Tartu on aastate jooksul tunduvalt turvalisemaks muutunud), huvitegevus ning laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalused. Suurem teenustega rahulolu oli Tähtveres ja Kesklinnas ning madalam Jaamamõisas, Annelinnas ja Raadi-Kruusamäel.
Samuti ei ole aastatega tartlaste hinnang Tartu linnavalitsuse tööle ega ka teadlikkus linnavalituse töödest-tegemistest muutunud. Tartlased hindasid Tartu linnavalituse tööd rahuldavaks ning võimalusi osaleda arengukavade ja planeeringute koostamisel ja menetlemisel halvaks. Tartu linnavalitsuse töid-tegemisi puudutava info kättesaadavuses ei ole samuti muutusi toimunud. Endiselt saadi infot peamiselt ajakirjandusest ja Tartu kodulehelt (viimastel aastatel küll ajakirjandusest vähem ja internetist rohkem).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tartus on mõnus ja turvaline elu- ja töökeskkond, kus on mõeldud ka lastele ja noortele ning kus pakutakse piisavalt haridus- ja õppimisvõimalusi. Probleeme on küll erialase töö saamise võimalusega, kuid tartlaste hinnangul on aastatega selles vallas olukord muutunud paremaks.
Ettepanekud ja järeldused
27% küsitletutest soovis oma korteriühistu probleemide lahendamisel Tartu linnavalitsuse abi. Sagedamini nimetatud valdkonnad, kus abi vajati, olid: majaümbruse asfalteerimine ja autode parkimistingimuste parandamine, materiaalne toetus elamu rekonstrueerimiseks ja renoveerimiseks (seda eelkõige miljööväärtuslikel aladel asuvad elamuelanikud), juriidiline abi ja nõustamine ning prügimajandus.
Võrreldes 2003. aasta uuringu andmetega on tartlasi hakanud ühe või teise linnaosa eelistust elukohana mõjutama eelkõige elukeskkonna kvaliteet (korras teed-tänavad, rikkalik haljastus, elamute heakord, madal müratase) ning linnaosa areng. Linnaosasid võiks arendada ühtlasemalt, et vältida mõne linnaosa mahajäämust.
Aastaid ei ole oldud rahul lasteaiakoha saamise võimalusega, millega rahulolu on võrreldes teiste teenuste või võimalustega olnud madalaim. Probleemi püsimisel võib Tartu oma elanikke kaotada.
Senisest rohkem võiks tähelepanu pöörata kogu pere ning lastele ja noortele suunatud kultuurisündmuste toimumisele.
Auto kasutamine igapäevasõitudel võib Tartus pigem kasvada kui kahaneda, kuna Tartus on töö- ja õppekohad kontsentreerunud üksikutesse keskustesse (kesklinnas asub 1/3 Tartu töö- ja õppekohtadest), lisaks luuakse juurde häid autoühendusi (Vabaduse autosild), teede ja liikluse olukord autojuhi seisukohast on parem kui jalgratturite seisukohast ning ühistransporditeenuses on mõningaid puudujääke.
Võrreldes varasemate aastatega on oluliseks muutunud transpordi arendamise vajalikkus. Tartlased märkisid, et liikluskorraldus võiks olla läbimõeldum, ühistransporditeenus võiks olla efektiivsem ja kvaliteetsem, vaja oleks välja ehitada kergliiklusteed, asfalteerida kõik sõiduteed, luua paremad ühendused erinevate linnaosade vahel (nt Ropka silla rajamise vajadus). Transpordi arendamisel arvestada ka puuetega inimeste ja jalgratturitega, sest aastaid on elukeskkonna kvaliteedi nõrgemad lülid olnud valdkonnad, mis puudutasid jalgratturite ja erivajadustega inimeste liiklemisvõimalusi. Kvaliteetsete kergliiklusteede olemasolu võib suurendada igapäevaselt jalgrattaga liiklevate tartlaste arvu näiteks autokasutajate osatähtsuse arvelt.
1/3 tartlastest on siiani saanud ebapiisavalt infot Tartu linnavalitsuse töödest-tegemistest. Seega võiks oma tegemistest tartlastele rohkem teada anda. Suur puudus oli venekeelsest infost. Näiteks Jaamamõisa ja Annelinna elanikud (neis linnaosades elab oluline osa Tartu mitte-eestlaskonnast) saavad infot Tartu linnavalitsuse kohta peamiselt teiste inimeste käest ning nimetatud linnaosade elanikel oli kõige madalam teadlikkus linnavalitsuse poolt korraldatud kahest linnakujundlikust kampaaniast. Lisaks tegid tartlased kampaaniaid kommenteerides järgmiseid ettepanekuid: (1) kampaaniaid võiks rohkem olla, näiteks „Korteriühistute parklad korda” või „Korteriühistute haljasalad korda”, (2) kampaaniate tulemustest võiks rohkem rääkida, siis on elanikel ka suurem innustus oma elamuid ja piirdeaedasid korda teha ja (3) kampaanias osaleda soovijail võiks asjaajamine lihtsamaks teha, võiks olla suuremad preemiad ning linnapoolne rahaline toetus.
Kuna tartlaste hinnang Tartu linnavalitsuse tööle ega ka teadlikkus linnavalituse töödest-tegemistest ei ole muutunud, siis tuleb mõelda välja uusi võimalusi või viise, kuidas linnaelanikke senisest paremini teenindada ning neid rohkem linnaarengu temaatikasse kaasata.
Uurimuse terviktekstiga on võimalik tutvuda Tartu linna kodulehel uurimistööde registris. Kui mõni teema või valdkond vajab täpsemat ja põhjalikumat uurimist, siis andke sellest palun märku. Ka on teada, et üks Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna tudeng soovib selle küsitluse baasil teha oma bakalaureusetööd.