Protokoll: Hariduskomisjoni koosolek

TARTU LINNAVOLIKOGU HARIDUSKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tartu	26. november 2008. a. nr 41

Päevakord:
1. Määruse eelnõu „Tartu linna 2009. a eelarve kinnitamine“
2. Informatsioon:
2.1. Prognoositavad muutused Tartu linna haridusruumis aastatel 2009-2013.
2.2. Huviharidus Tartu linnas.
2.3. Tartu kooliõpilaste tervis.

1. Määruse eelnõu „Tartu linna 2009. a eelarve kinnitamine“
Kuulati Karin Jaansoni ettekannet.
Karin Jaanson ja Jüri Sasi vastasid komisjoni liikmete küsimustele.

Otsustati määruse eelnõu saata volikogu istungile I lugemisele.

2. Informatsioon:
2.1. Prognoositavad muutused Tartu linna haridusruumis aastatel 2009-2013.
2.2. Huviharidus Tartu linnas.
2.3. Tartu kooliõpilaste tervis.
Kuulati Jüri Sasi selgitusi kirjaliku materjali kohta ning vastuseid komisjoni liikmete küsimustele.

Otsustati informatsioon teadmiseks võtta.

Komisjonile esitatud kirjalik materjal:
1. Prognoositavad muutused Tartu linna haridusruumis aastatel 2009-2013
“Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2008 – 2013” ning tegevuskava, on alljärgnevate analüüsi ja tegevuste aluseks

1.1. Õpilaste arv

Põhikooli ja gümnaasiumi lõikes on õpilaste arvu muutus erinev. Põhikooliastmes õpilaste arv suureneb ning gümnaasiumiastmes väheneb.

Joonis 1. Prognoositav õpilaste arvu muutus

Õpilaste arvu prognoos näitab, et gümnaasiumi õpilaskohtade nõudlus väheneb ning lähitulevikus ei saavuta praegust taset.

Põhikoolis õppijate arv kokku on väikseim 2009/2010. õppeaastal – 8688 õpilast – ja gümnaasiumiastmes 2015/2016. õppeaastal – 2255 õpilast, kahanedes ca 30% . Samas tuleb arvestada, et Tartu koolides õpib lapsi teistest omavalitsusüksustest, peaasjalikult Tartu linna lähivaldadest – Ülenurme, Luunja, Tähtvere ja Tartu vallast. Viimasel 4 õppeaastal moodustavad õpilased teistest omavalitsusüksustest ca 16% õpilaste koguarvust. Samuti õpib Tartu linna lastest väike osa teiste omavalitsusüksuste koolides, neist enamik Luunja ja Kambja vallas ning Elva linnas.
Joonis 2. I , IX ja X klasside õpilaste arvu prognoos

X klasside õpilaskohtade vajadusel on arvestatud 85% eesti õppekeelega põhikoolilõpetajate arvust ( kuna varasematel õppeaastatel on munitsipaalkoolide põhikoolilõpetajatest õpinguid jätkanud gümnaasiumis ca 80% lõpetajatest, seega 85% sisse on jäetud ka kohad teiste omavalitsuse lastele), vene õppekeelega õpilastele on arvestatud 75% lõpetajate arvust ( kuna varasematel õppeaastatel on põhikooli lõpetajatest õpingud jätkanud ca 72% gümnaasiumites), lisaks on juurde arvestatud veel 15 kohta erivajadustega õpilastele Herbert Masingu Koolis.

Viimasel 4 aastal on eesti õppekeelega gümnaasiumides avatud 29 kümnendate klasside klassikomplekti, so. maksimaalselt 1044 õpilaskohaga. 2009/10 õppeaastal on plaanis vähendada X klassides õpilaskohti. Lubades avades 27 klassikomplekti, klassi täituvuse maksimaalne piirnorm 36 on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses. Arvestades eelarvelisi võimalusi, näitab finantskalkulatsioon, on gümnaasiumis võimalik pearahast üleval pidada klassi, kus on vähemalt 30 õpilast (aluseks: riigieelarvest eraldatud vahendite jaotus).

Tabel 1. 2009/10 õppeaastaks kinnitatud eesti õppekeelega X klasside arvud.

Kool	lubatud X kl komplekteerimine
	klassikomplektidmax õpilaskohtade arvmin õpilaskohtade arv
Hugo Treffneri Gümnaasium	kuni 5180150
Miina Härma Gümnaasium	kuni 310890
Descartes'I Lütseum	kuni 27260
Forseliuse Gümnaasium	kuni 13630
Karlova Gümnaasium	kuni 27260
Kivilinna Gümnaasium	kuni 5180150
Kommertsgümnaasium	kuni 27260
Kunstigümnaasium	kuni 13630
Mart Reiniku Gümnaasium	kuni 310890
Raatuse Gümnaasium	kuni 13630
Tamme Gümnaasium	kuni 27260
Kokku	kuni 27972810

Vene õppekeelega koolidel on 2009/10 õppeaastal luba avada X klasse kuni 4 klassikomplekti, maksimaalselt 144 õpilaskohaga, aga minimaalselt täituvuse piiri sellel õppeaastal ees ei ole, kuna Tartu Annelinna Gümnaasium soovib alustada üleminekut eestikeelsele keskharidusele ning seetõttu õpetada lapsi väiksemates klassides. Täiendavad rahalised vahendid taotletakse Integratsiooni Sihtasutuselt. Samad tingimused võimaldatakse ka Tartu Vene Lütseumile, juhul kui ta soovib koostöös Integratsiooni Sihtasutusega korraldada gümnaasiumis õpetamist. Tartu linna eelarves täiendavaid vahendeid ette ei nähta, seega peab kool leidma väiksema õpilaste arvu puhul oma eelarvest või koostööpartnerite kaudu võimaluseid õppetöö korraldamiseks.

Lisaks on tagatud õpilaskohad hariduslike erivajadustega noortele kümnendas klassis õppimiseks Tartu Herbert Masingu Koolis. Õhtuses õppevormis tagatakse isikutele õppimisvõimalused Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õpilaste arv sõltub sooviavaldajate arvust.

Õpilaste arvu prognoos näitab, et gümnaasiumi õpilaskohtade nõudlus väheneb ning lähitulevikus ei saavuta praegust taset. Gümnaasiumis väheneb õpilaste arv 2013/14 õppeaastaks ca 835 õpilase võrra ( st. 24 klassikomplekti võrra, kui klassitäituvus on 36 õpilast).

Seega tuleb veel vähendada gümnaasiumis õpilaskohtade arvu. Edaspidine tegevus sõltub hetkel suurel määral Haridus- ja Teadusministeeriumi seaduse muudatustest. Kuna hetkel kehtiv rahastamismudel ei ole piisav motivaator eraldamaks põhikoole gümnaasiumitest. Gümnaasiumi säilitamine põhikooli arvelt ei ole hariduse kvaliteeti silmas pidades otstarbekas, aga kehtiv rahastamise mudel sunnib seda tegema.


Rahvastikuregistri andmete põhjal tehtud prognoosi kohaselt kasvab aastaks 2013 Tartu linnas esimesse klassi astujate arv võrreldes 2009. aastaga 1,2 korda. Seega kasvab ka vajadus suurendada klassikomplektide arvu ca 11 võrra.

Joonis 3. Prognoositav I klasside klassikomplektide arv klassitäituvusega 24 õpilast.

Põhikooli õpilaste arv suureneb 2013/14 õppeaastaks ca 1050 õpilase võrra, mis toob endaga kaasa vastavate kooliastmete klassikomplektide arvu kasu ca 50 võrra (klassitäituvusega 24 õpilast ning erivajadustega laste puhul vastavalt kehtestatud normidele).

Kohalikku omavalitsusel on kohustus tagada kõikidele koolikohustuslikele õpilastele koolikoht. Üheks lahenduseks on lubada koolil hoolekogu ettepanekul suurendada klassitäituvuse piirnormi põhikooli astmetes kuni 4 õpilase võrra. Siis 2011/12 õppeaastal tuleks I klasse avada 50 klassikomplekti asemel 43 klassikomplekti, 2012/13 ja 2013/14 õppeaastal 48 klassikomplekti. Sellisejuhul ei toimuks põhikooli osas nii suurt klassikomplektide tõusu, see tõus jääks ca 20 klassikomplekti juurde.

Põhikooliõpilaste arvu suurenemine ning gümnaasiumiastme õpilaste arvu vähenemine tekitab vajaduse optimaalselt ära kasutada olemasolevaid koolimaju ning õppeaastaks 2013/14 ehitada üks uus koolimaja.

1.2. Õppesuundade areng

Tartu munitsipaalüldhariduskoolides õpetatakse põhikooli osas süvendatult ja/või kohustuslikule õppekavale lisanduvate ainetundide-praktikate kaudu keeli (inglise, saksa, prantsuse ja eesti keelt võõrkeelena), muusikat, kirjandust, majandust, kunsti, looduse- ja keskkonna teemat, tantsimist ja arvutiõpetust.

Gümnaasiumiastmes on humanitaar-, reaal-, looduse-, keskkonna- ning tehnika ja tehnoloogia õppesuunad.

Enim on esindatud reaalsuund (5 koolis) ja humanitaarsuund (4 koolis).

Järgnevatel aastatel pööratakse suuremat tähelepanu säästva arengu, loodus- ja keskkonnahariduse ning tehnika- ja tehnoloogia õppekavade ja –õppesuundade toetamisele. Nimetatud õppesuunad omavad suurt potentsiaali koostöös kõrgkoolide ja kutseõppeasutustega.

18.novembril 2008.a.kiitis linnavalitsus heaks juba kolm aastat kestnud telekommunikatsiooniprojekti jätkamise Tartu Kivilinna Gümnaasiumis, et äratada noortes varakult huvi telekommunikatsiooniala vastu.

Tartu Linnavalitsuse, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi, Elion Ettevõtted ASi ja AS EMT koostöös läbi viidava projekti eesmärgiks on toetada õpilaste tehnilise mõtlemise arengut ja tekitada noortes huvi sidetehnika vastu. Ülesandeks on läbi võimalikult laia sideteenuste ja -tehniliste põhimõtete spektri tutvustamise juhtida õpilased praktiliste ülesannete lahendamiseni.

1.3. Õpilaste toetamine

Kuigi põhihariduse omandamine on Eestis kohustuslik, näitab statistika, et kõik lapsed ei omanda põhiharidust. Mõned lapsed jätavad koolikohustuse täitmise pooleli ning kustutatakse 17-aastaseks saamisel õpilaste nimekirjast. Teised õpilased täidavad küll koolikohustust, kuid nad ei jõua põhikooli lõputunnistuseni. Tavaliselt on selle põhjuseks ebapiisav õppeedukus.

Koolikohustuse mittetäitmisel ja ebapiisaval õppeedukusel on omakorda põhjused. Uuringud näitavad, et koolikohustuse mittetäitmine võib saada alguse lapse elus toimuvast traagilisest sündmusest, konfliktist kooli pedagoogidega või ebapiisavast tähelepanust temale. Õppeedutuse võivad tingida õpimotivatsiooni puudumine või lapse erinemine normist, millest lähtuvalt riiklik õppekava on koostatud.

Põhikoolid annavad tänapäeval õpilastele põhiharidust peamiselt õppetunni kaudu, kus õpilastele õpetatakse õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi. Nagu eelpoolöeldud, ei suuda kõik lapsed õppetundide kaudu omandada põhiharidust. Seepärast on hakatud lisaks õppetunnile pakkuma lastele tugiteenuseid, mis aitavad lapsel põhihariduse omandamist. Sellisteks tugiteenusteks on logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline ja karjäärinõustamine.

Tartu linnas on välja kujunemas kahetasandiline õpilaste tugiteenuste süsteem. Esimesel tasandil osutatakse tugiteenuseid koolides. Koolides osutatavaid tugiteenuseid arendati projekti “Õpilase individuaalsuse toetamine” kaudu eelmise arengukava perioodil. Projekti koolitustel osalejatele õpetati koolimeeskonnatöö põhimõtteid. Projekti raames viidi kolme kooli karjäärikoordinaatorid. Enne projekti käivitamist viidi koolidesse logopeedid, koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid.

Üldjuhul on praegu esimese tasandi võrgustiku liikmetena koolis olemas logopeed, psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Koolisisese võrgustiku koostöö vajab järgmistel aastatel tihendamist ja koordineerimist. Vastav tegevus on esimese tasandi tugiteenuste arendustegevuseks käesoleva arengukava perioodil.

Teise tasandi õpilastele suunatud tugiteenused on liikide lõikes kattuvad kooli tugiteenustega, kuid nad peavad tagama nende õpilaste toetamise, kellele ei piisa kooli tugiteenustest. Seega on teenuste vajavate õpilaste arv küll väiksem, kuid teenus ise eeldab kõrgemat taset ja rohkem erialaseid oskusi teenust osutavalt spetsialistilt.

Teise tasandi tugiteenuseid osutatakse piirkondliku keskuse kaudu. Praegu on selliseks keskuseks Tartu Kroonuaia Kooli struktuuriüksusena tegutseva Tartu Nõustamis- ja Õpiabikeskus.

Seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi õppenõustamisteenuse arendamise alase tegevusega, peab Nõustamis- ja Õpiabikeskus kujunema iseseisvaks piirkondlikuks keskuseks, kes osutab teisel tasandil tugiteenuseid ning koordineerib esimese tasandi tugiteenuseid nõustamise ja oskusteabe vahendamise kaudu. Nõustamis- ja Õpiabikeskuse funktsioonide ümbervaatamine ja teenuste arendamine on teiseks tugiteenustega seotud arendustegevuseks käesoleva arengukava perioodil.

Uudse teenusena lisatakse piirkondliku keskuse teenuste hulka koolieelses eas olevate laste nõustamine. Kuna paljud põhikoolis süvenenud probleemid õpiedukuse või käitumisega on alguse saanud koolieelses eas, tuleb varajase märkamise ja sekkumise põhimõtetest lähtuvalt hakata tegelema laste toetamisega juba koolieelses eas. Senini pole koolieelses eas olevatele lastele peale logopeedilise teenuse muud teenused kätte saadavad. Käesoleva arengukava perioodi lõpuks on ka koolieelses eas olevatele lastele tugiteenused piirkondliku keskuse kaudu tagatud. Seejuures on tugiteenused kätte saadavad nii lasteaias käivatele lastele kui ka nö kodustele lastele.

Lisaks moodustavad teise tasandi tugiteenuste uue sihtgrupi pedagoogid ja muud lastega tegelevad spetsialistid. Eesmärgiks on läbi nõustamise ja õpetamise vahendada Tartu linna pedagoogidele ühesuguseid teadmisi erinevate õppetunnis või koolis ettetulevate juhtumite lahendamiseks või õpilaste erivajadustega arvestamiseks.

Tugiteenused toetavad last põhihariduse omandamisel lisaks õppetunnis läbiviidavale õppetööle ja on seega täiendavaks õppetöö läbiviimise viisiks õppetunni kõrval. Eestis on kaua oldud harjutud mõttega, et laps omandab hariduse õppetunnis, kuid vajadused näitavad, et hariduse andmiseks tuleb kasutata ka teistsuguseid viise. Eriti kui seada endale eesmärgiks, et kõik lapsed omandavad põhihariduse ning osalevad hiljem tööjõuturul kvalifitseeritud tööjõuna. Põhihariduse omandamine on edasiõppimiseks tingimata vajalik. Ilma põhihariduseta on inimese võimalused edaspidises elus kutset või eriala omandada väga piiratud. Selle tulemusena ei pruugi põhihariduseta isikul olla töökohta ning kasvada võib kuritegevus, sest kõik isikud vajavad oma ülalpidamiseks vahendeid.

Tartu linna eesmärgiks praegu kehtiva arengukava järgi on, et kõik õpilased omandavad põhihariduse. Selleks on vaja arendada erinevaid õpetamise vorme ja viise ning toetada õpilast.

2. Ülevaade huviharidusest Tartu linnas

2.1. Huviharidus
Linnale kuulub kolm huvikooli Tartu I Muusikakool, Tartu II Muusikakool ja Tartu Lastekunstikool. Asutuste põhiülesanne on 795-le õpilasele muusika- ja kunstialase huvihariduse andmine, laia silmaringiga muusikat ja kunsti armastavate inimeste kasvatamine ning andekamate õpilaste suunamine muusika ja kunstiga seotud elukutse valikule.

Vastavalt Huvikooliseadusele olid kõigi kolme kooli õppekavad 01. septembriks 2008. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud. See ongi kooli eripära, võrreldes huviklubiga, et kooli õppekava kinnitab Haridus-ja Teadusministeerium.

Enam huvipakkuvad erialad muusikakoolides on pop-jazz kitarr ja löökpillid, kunstikoolis keraamika ja valikainena tegevuskunst.
Koolide juures tegutsevad ettevalmistus- ja vabaklassid, õpilaste arv stabiilne, 140 - 150 õpilase ringis.
2008. a koolide eelarve 16,2 miljonit krooni. Õppetasu muusikakoolides 2700 krooni ja lastekunstikoolis 1350 krooni aastas õpilase kohta. Lastevanemate poolt tasutud õppetasu (aastas kokku 1 524 tuh krooni) katab täna 9,2 % koolide kuludest. Eesmärk viia õppetasude osatähtsus kogu kuludes 10%-ni.

2.2. Erahuvikoolid
Tartu linna eelarvest toetatakse 2008. aastal 7 erahuvikooli: 2 balleti, 3 muusikakooli, 2 muud huvikooli.
Linnavolikogu 16.01.2003. a määruse nr 14 „Tartu linnas tegutsevatele erahuvikoolidele toetuse andmise kord” alusel arvestatakse erahuvialakoolidele antava toetuse suurus. Kinnitatud juhendi alusel toetatakse kunsti-, balleti- ja muusikaharidust omandava õpilase õpinguid 2300 krooniga ja teistel erialadel õppijaid 1820 krooniga aastas vanuses 7-19 aastat (balleti eriala õpilased alates 5. eluaastast). Toetust saavate õpilaste arvu hulka arvatakse ainult Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu sissekirjutust omavad õpilased.
2009. aastal finantseeritakse 8 ( lisandub üks erahuvikool “Huvitera”, mis tegutseb Tartu Erahariduse Seltsi juures) erahuvikooli.

Lähtudes toetusest õpilase kohta , on koolidele eraldatavad toetussummad alljärgnevad:

2007 2008 2009 2008

Toetust saavate õpilaste arv Toetus tuh krooni
Ida Tantsukool 38 39 39 89,7
Vanemuise Tantsu- ja Balletikool 78 86 98 197,8
Arsise Kellade Kool 115 112 112 203,8
Eramuusikakool Ardente 75 56 66 128,8
Puhkpilliorkester Tartu 41 39 27 89,7
Tartu Loodusmaja 519 541 534 984,6
Jakobi Mäe Kultuurikoda 56 44 101,9
Huvikool Huvitera 119 -
Kokku 866 929 1039 1 796,3

Vastavalt lepingule eraldatakse täiendavalt Keskkonnahariduse Keskuse erakoolile Tartu Loodusmaja majandamiskuludeks 675 tuh krooni ja Keskkonnahariduse Keskusele ülalpidamiskuludeks 552 tuh krooni.
Kuni 2002. aastani toimus loodusalane huvihariduse andmine linna hallatavas asutuses Tartu Noorte Loodusmaja. Peale asutuse likvideerimist ja vastava sihtasutuse loomist (Tartu linn on üks sihtasutuse asutajaliige) lepiti kokku asutajate poolt uue asutuse finantseerimise põhimõtted.
Tartu linna poolne toetus on fikseeritud notariaalselt tõestatud sihtasutuse asutamisotsuses, milles Tartu linn deklareerib, et toetab sihtasutuse poolt korraldatavat vastavat huvihariduse andmist lastele ja noortele samas mahus nagu toimus linnavalitsuse hallatava asutuse Tartu Noorte Loodusmaja rahastamine: (kulud õppetöö korraldamiseks ja hoonete majandamiseks).


3. Ülevaade Tartu kooliõpilaste tervisest
3.1. tervislik toitumine
Tagamaks kvaliteetset, vaheldusrikast ja tervislikku koolitoitu, rakendab Fazer Amica Eesti AS alates 1. septembrist koolides ühtset menüüd ning lähtub alates 01. 09.2008 lasteasutuste menüü koostamisel sotsiaalministri 15.01.2008 määrusest nr 8.
Toiduvalmistamisel kasutatakse võimalikult värsket toorainet. Toitu ei küpsetata rohkes rasvas
Lastele ei pakuta suitsutatud ja tugevalt maitsestatud toitu
Iga päev pakutakse lastele leiba
Makaronitooted on põhitoidu lisandina menüüs mitte rohkem kui kaks korda nädalas
Köögivilju pakutakse iga päev ja värsket köögivilja vähemalt kaks korda nädalas
Värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas
Kalaroad on menüüs vähemalt üks kord nädalas
Liha- (linnuliha)toidud on menüüs vähemalt kaks korda nädalas, vorstitoodetest valmistatud toitu pakutakse üldjuhul vaid üks kord kuus ning maksast valmistatud toitu mitte üle kahe korra kuus
Toiduvalmistamisel kasutatakse küpsetamisel rasvainena taimeõli
Majoneesi ja majoneesil põhinevaid kastmeid kasutatakse vähesel määral ja mitte sagedamini kui kolm korda kuus
Magustoiduks ei pakuta närimiskummi, müslitahvleid ega komme
Joogiks ei pakuta energia- ja spordijooke, morssi valmistatakse naturaalsetest siirupitest, mis ei sisalda toiduvärve
Menüü koostamisel on arvestatud vastavalt lapse vanusele ettenähtud toiduenergia- ja toitainetevajadusega
Koolipuhvetites müüakse värskeid puu- ja juurvilju ning ei müüda energia- ja spordijooke ning coca-cola-laadseid karastusjooke

Näidismenüü	24.-28.11.2008
Esmaspäev
Bolognese kaste	150g
Spagetid, tatar	150g
Toorsalat	70g
Leib, sai	40/20g
Piim	200g
Teisipäev
Köögiviljasupp, hapukoor	250g/20g
Kakaokissell keedisega	180/20g
Leib, sai	40/20g
Puuvili	50g
Mahlajook	200g
Piim	200g
Kolmapäev
Kala-köögiviljakaste	125g
Keedukartul, riis	150g
Toorsalat	70g
Praetud kaerahelbed	50g
Leib, sai	40/20g
Puuvili	50g
Piim	200g
Neljapäev
Minestrone supp	250g/20g
Muffin	45g
puuvili	50g
Leib, sai	40/20g
Kakao	200g
Piim	200g
Reede
Broilerikiusatus	300g
Hautatud juurviljad	70g
Mahlajook	200g
Puuvili	50g
Leib, sai	40/20g
Piim	200g

liikumine

3.2.1. Vahetund on mõeldud kahe pingelise õppetunni vahel puhkamiseks. Koostöös Tartu LV tervishoiuosakonnaga on koolides 2006 a. algatatud võistlus „Aktiivne vahetund”. Tänu võistlusel saadud auhindadele on koolid mitmekesistanud võimalusi veeta vahetund aktiivselt ja loominguliselt.
Tartu LV tervishoiuosakond on korraldanud õpilasalgatusel põhinevat "Aktiivse vahetunni" konkurssi alates aastast 2006. Aktiivne vahetund toetab õpilase vaimset ja füüsilist tervist ning on traumasid ennetav.

"Aktiivne vahetund" 2006.a. Sihtrühm 1.-6.klassi õpilased.
Kolm auhinda a 3500 krooni : Kroonuaia Kool (mängunurgad); Karlova Gümnaasium (sportlikud tegevused spordisaalis), Kunstigümnaasium (põrandamale).
Konkurssi toetas Tervise Arengu Instituut.

"Aktiivne vahetund II" 2007.a. Sihtrühm 1.-6.klassi õpilased.
Neli auhinda a 3500 krooni: Vene Lütseum (mängunurgad, spotlikud tegevused);
Kroonuaia Kool (mängunurkade edasiarendamine); Herbert Masingu Kool (tervisenurgad, erineva temaatikaga vahetunnid); Kivilinna Gümnaasium (traumade ennetus läbi tegevuste)
Konkurssi toetasid Tervise Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa.

"Aktiivne vahetund III" 2008.a.Sihtrühm 5.-9.klassi õpilased
Neli auhinda a 3500 krooni ja eriauhind 1500 krooni jätkuprojekti eest: Tamme Gümnaasium (sportlikud tegevused, koostöö Ahhaa keskusega); Kivilinna Gümnaasium (erinevate valikutega vahetunnid filmid, sportlikud tegevused, mängud jt); Vene Lütseum (temaatilised vahetunnid, kooliraadio kaasamine); Forseliuse Gümnaasium (traumaennetuse raames esmaabivõistlus "Parim sõber", loovtegevuste korraldamine, erinevad turniirid); Järjepidevuse eriauhind Kroonuaia Kool.
Konkurssi toetasid Tervise Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa.

3.2.2. Peale tunde on õpilaste käsutuses huviringide tegutsemiseks kuni kella 20:00 kooli aulad, võimlad ja staadionid.
Huviringide valik munitsipaalkoolides on mitmekesine – keeleringid, sõnakunsti-, väitlus-, foto- ja videoring, käsitöö, klaasimaal, koor, ansambel, bänd, draamaring, pallimängud, loodusõpetus, judo, ujumine, peotants, seltskonnatants, hip-hop, astronoomia-, matemaatika-, zooloogiaring, kooli ajaleht, kodutütred, arvutiring jne. Tegutsevaid huviringe on 2008/2009. õppeaastal kokku ca 300 ja nädalas toimub kokku ca 650 huviringi tundi. Huviringide nimekirjas on kokku 7128 last, neist 2376 poissi ja 4752 tüdrukut.

Tabel. Huviringid

Huviringi valdkonnad	ringide arv
draama	27
keeleõpetus	12
käsitöö ja kunst	40
loodusteadus	4
meediaõpetus	4
muusika	75
reaalained	17
sotsiaalteadus	17
sport	66
tants	38
Kokku	300

Kõige rohkem huviringe on seotud muusikaga, kõige vähem teadusega ja õpioskuste arendamisega. Muusikaringides on ka osalejate arv kõige suurem – kokku 2637, so 37%. Tüdrukuid on neis enam kui poisse. Liikumisega - sport ja tantsimine - oli seotud ca 1/3 huviringidest. Spordiringides on 1283 ning tantsimises 10692 osalejat, mis moodustas ringides osalejate koguarvust vastavalt 18% ja 15%. Spordiringides osaleb poisse enam kui tüdrukuid.

3.2.3. Samuti kasutavad kooli ruume ka pikapäevarühmades tegutsevad õpilased.
Pikapäevarühmad Tartu linna koolides 2007/2008:

Annelinna Gümnaasium - 119 õpilast
TDL - 162 õpilast
Forseliuse Gümnaasium - 95 õpilast
Herbert Masingu Kool - 24 õpilast
Kesklinna Kool - 48 õpilast
Kivilinna Gümnaasium - 265 õpilast
Kommertsgümnaasium - 69 õpilast
Kroonuaia Kool - 19 õpilast
Kunstigümnaasium - 40 õpilast
Raatuse Gümnaasium - 221 õpilast
Veeriku Kool - 22 õpilast
Vene Lütseum - 118 õpilast
Kokku: 1202 õpilast


Tabel 3.2. Tartu linna spordirajatised noortele 2008. a (* - põhilised spordirajatise kasutajad, ** - spordiklubi põhiline treeningpaik)

Jrk	Spordirajatis	Spordialad*	Klubid**	Klubides noori 7-19 a
1.	A.LeCoq Spordimaja	judo, sulgpall, võimlemine, võrkpall	6 klubi	1033
2.	Turu tn spordihoone	korvpall, võrkpall, võimlemine vehklemine male,	9 klubi	965
3.	VISA hall	tennis, sulgpall, poks	3 klubi	156
4.	Tamme staadion	jalgpall, kergejõustik, jalgratas, maadlus, karate, tennis	8 klubi	622
5.	Annemõisa jalgpallistaadion	jalgpall	5 klubi	488
6.	Sepa tn staadion	jalgpall	1 klubi	89
7.	Aura Keskus	ujumine, moodne viievõistlus	3 klubi	425
8.	Sõudmise ja Aerutamise Keskus	sõudmine, aerutamine	1 klubi	126
	Muud spordirajatised Tartus
9.	TÜ Spordihall	kergejõustik, korvpall, poks, käsipall, sulgpall, lauatennis, võimlemine, sõudmine, tõstmine	1 klubi	470
10.	TÜ Jakobi tn spordisaal	maadlus, jalgratas, akrobaatika	2 klubi	73
11.	EMÜ spordihoone	maadlus, saalihoki	1 klubi	34
12.	Tähtvere spordikeskus	tennis, karate, poks, jalgratas, kick-boxing	5 klubi	519
13.	Lõunajää uisuväljak	jäähoki, iluuisutamine	5 klubi	170
14.	Tervisespordikeskus Arena	ujumine, võimlemine, tõstmine	1 klubi	169
15.	Tartu "Kalev" Veemotoklubi	vee-motosport	1 klubi	17
16.	Liivimaa Ratsaspordikeskus	ratsutamine	1 klubi	39
17.	Tähtvere Spordipark	suusatamine	2 klubi	128
18.	Lõuna-Kõrgepingevõrgud saal	võistlustants	1 klubi	95
19.	Aardla 23 saal	võistlustants	1 klubi	124
20.	Tarbuse spordisaal	korvpall	1 klubi	37
21.	"Kalevi" Jahtklubi	purjetamine	1 klubi	25
		KOKKU	59 klubi	5804

3.2.4. Tartu linna tervishoiuosakond jälgib, et kõikides koolides oleks olemas nii õe kui arsti poolt osutatav koolitervishoiuteenus - ja nii see Tartu linnas ka on - sellega saame olla uhked, sest osades koolides Eestis pole üldse koolitervishoiuteenust, sest ei leita teenuseosutajad.
Koolitervishoiuteenuse osutajad esitavad regulaarselt aruanded (läbivaadatud õpilaste arv, probleemid, ettepanekud jne) koolijuhtidele. Koolitervishoiu aruannete Tartu linna koond on kättesaadav Eesti Haigekassa kodulehel (2007. a. I ja II poolaasta) . Samuti kasutab linnaarst Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidavate noorte tervisekäitumist käsitlevate uuringute tulemusi.
Koolitervishoiuteenuse aruannete põhjal saab väita, et kooliõpilaste terviseteadlikkus on tõusnud, seda hinnatakse koolimeedikute poolt läbiviidavate terviseküsitlustega. 2008.a. läbiviidud kontrollide põhjal võib väita, et õpilaste kehaline aktiivsus õppekava väliselt on tõusnud ning kooliõpilaste rüht on paranenud. Tähelepanu on endiselt vaja rohkem pöörata õpilaste nägemisele, algklassides õpilaste ülekaalu probleemidele ja vanemas kooliastmes alakaalu probleemidele.

Hele Everaus
Koosoleku juhataja	Urve Auling Protokollija