Õigusakti eelnõu: Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused
Reg. number: LV-K-1238
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 20.10.2008
Koostaja: Ingrid Perner
Ettekandja: Urmas Ahven
Õigusakt: Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused
Failid: FORTUUNA 08.10.2008.pdf ( 1773 kb )
4_fortuuna_p6hikaart.pdf ( 5332 kb )
EELNÕU





Lisa
Tartu Linnavalitsuse
korralduse eelnõu nr LV-K-1238 juurde

    Ettepaneku esitaja/kuupäevEttepanekud ja vastuväitedTartu Linnavalitsuse seisukoht
    Rove Digital OÜ
    juhatuse liige Vladimir Tšaštšin/ 09.04.08
    1. Määrata võrdsed brutopinnad Pos-dele 10-15. Mitte arvestada, kuna kruntide pindalad varieeruvad ning tegemist on arhitektuurse terviklahendusega.
    2. Pos 19 planeerida 4-korruseline hoonestus ja Pos 11 planeerida 5-korruseline hoonestus.Mitte arvestada, kuna pos 19 suurendamine muutuks liiga domineerivaks Tartu Vanausuliste Koguduse hoone kõrval. Pos 11 puhul on tegemist arhitektuurse terviklahendusega.
    Silver Pihlakas/02.05.081. Põik tänavale mitte planeerida üle kahekorruselisi hooneid.Mitte arvestada. Planeeritavate hoonete kõrgused Põik tn ääres vastavad linna üldplaneeringule.
    2. Kavandatavad 6-korruselised hooned ja ärihooned on alale sobimatud.Mitte arvestada. 6-korruseliste hoonemahtude sobivust ja paiknemist on analüüsitud arhitektuurivõistluse toimumise käigus ja arvestatud on Raatuse tn asuva 6-korruselise ühiselamuga. Seetõttu on Raatuse tn. ja Pikk tn. nurgale kavandatud kuni 6- korruseline hoonestus.
    Margus Lentsius
    E-post:margus@lentsius.ee.05.05.08
    1. Detailplaneeringu elluviimine on ebareaalne.
    Tänases olukorras, kus Fortuuna kvartali iseloomustab lisaks keerulistele ehitustehnilistele tingimustele ja kinnisvaraturu langusele ka äärmiselt suur omanikehulk ja kinnistute ajalooline tükeldatus (väiksed kinnistud), ei ole avalikuks väljapanekuks esitatud Detailplaneering kinnistute omanikele vastuvõetav. Liiati on „Õnneloomuse” idee realiseerimine Tartu kesklinnas absurdne.
    Lisaks tuleb seletuskirjas sisustada mõisted "hoonestaja" ja "arendaja".
    Mitte arvestada. Linnavolikogu on planeeringu lähteülesande kinnitamisel sõnastanud põhimõtte, kus arhitektuurikonkursi võidutöö on planeeringulahenduse aluseks.
    Nimetatut on arvestatud planeeringu põhilahenduse väljatöötamisel. Võidutööd ei ole "kopeeritud" planeeringuna, vaid järgitud on selle üldkontseptsiooni. Kõik kruntide omanikud saavad oma seisukohad ja vastuväited esitada avaliku väljapaneku käigus, mida nad on ka teinud.
    Arvestada-sisustada mõisted "hoonestaja" ja "arendaja".
    2. Vastuväide
    Fortuuna kvartali hoonestuskava arhitektuurivõistluse võidutööle „Õnneloomus” on omistatud ebamõistlikult suur tähendus.
    Detailplaneeringu menetlemisel ei ole võetud arvesse asjaolu, et arhitektuurikonkurss, mille võidutööks kuulutati „Õnneloomus” viidi läbi 2004.a. Võrreldes nimetatud ajaga on faktiline olukord nii kinnisvarasektoris kui Tartu kesklinna ehitusmahtudes kardinaalselt muutunud. Tol hetkel ei olnud ei Tallinna Kaubamaja hoonet, Raatuse ühiselamut ega olnud alustatud Tasku ehitamist. Tänasel hetkel valitseb võrreldamatult teine olukord, mistõttu ei ole objektiivselt võimalik „Õnneloomus” võidutööst lähtuda. Liiati ei ole arhitektuurikonkursi võidutöö „Õnneloomus” ühelegi Fortuuna kvartali kinnistu omanikule juriidiliselt siduv ega detailplaneeringu menetlemisel õiguslikuks alusdokumendiks.
    Ettepanek:
    Detailplaneeringu edasisel menetlemisel tuleb eraldada viimane ja arhitektuurilise konkurssi võidutöö „Õnneloomus”. Loominguliselt ja arhitektuurselt võib töö „Õnneloomus” omada endas arhitektuurset väärtust, kuid ideelahenduses väljapakutava hoonestuse rajamine erainvestorite poolt Fortuuna kvartalisse ei ole reaalne. Võidutöö „Õnneloomus“ ei ole õiguslikult siduv dokument Detailplaneeringu koostamisel ning selles toodud ideekavand saab omada üksnes soovituslikku iseloomu.
    Vt. vastuväitele nr 1 esitatud linnavalitsuse seisukohta.
    Linnavolikogu on planeeringu lähteülesande kinnitamisel sõnastanud põhimõtte, kus arhitektuurikonkursi võidutöö on planeeringulahenduse aluseks.
    Ala hoonestamise üldpõhimõtted on ette nähtud linna üldplaneeringuga, mis näeb alal ette 3-5 korruselise hoonestuse. Lisaks on järgitud arhitektuurse võidutöö üldkontseptsiooni, mis näeb alal ette ka 6-korruselisi hooneid põhimõttel, et ala hoonestuse kõrgus on üleminekuks suurema korruselisuse suunas areneva kesklinna ning madalama hoonestusega Ülejõe linnaosa vahel.
    3. Vastuväite esitaja leiab, et Detailplaneeringu kehtestamine on ebaseaduslik, kuna detailplaneeringuga ei saa kinnisasja omanikele seada eeltingimusena liikluskorralduse teatud osa väljaehitamist. Teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, mille üleandmiseks võib küll sõlmida vastava lepingu, kuid millised kohustusi ei saa panna kinnisasja omanikule detailplaneeringuga. PlanS § 30 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga a) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või b) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Allakirjutanu leiab, et antud juhul esinevad mõlemad alused, mistõttu on asjakohatud väited, mille kohaselt on Detailplaneeringu elluviimise eeldusteks Pos 22 krundi ning selle juurdepääsude munitsipaalomandisse üleandmine.
    Ettepanek: Detailplaneeringust tuleb kõrvaldada ilmselgelt ebaseaduslikud ja kinnistute omanike omandiõigusi rikkuvad eeltingimused. Detailplaneering ei tohi endas mingil juhul sisaldada sellised kohustuslikke eeltingimusi nagu tasuta või üldmaa maksustamishinna eest kinnistu omanike poolt teatud krundi osa üleandmist Tartu linnale. Juhul, kui Tartu linn soovib rajada Fortuuna kvartali sisemusse avaliku linnaruumi kasutamiseks kõigile Tartu linna kodanikele ja külalistele, peab Tartu linn määratlema üheselt enda omandisse soovitava maa-ala ja alustama vastavate kinnistute omanikega läbirääkimisi maa-ala võõrandamiseks kohese ja õiglase hüvitise eest.
    Mitte arvestada. Ehitusseaduse § 13 kohaselt tagab detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kohalik omavalitsus kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
    Seetõttu arvestades linna võimalusi ja asjaolu, et piirkonna väljaarendamine ei ole linna prioriteet (tegu on peamiselt elu- ja äri hoonestusega, ühiskondlik funktsioon puudub), on mõistlik praegu seletuskirjas fikseeritud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lahendus. Ehitusseaduse § 13 toodud kokkulepete põhimõtted fikseeritakse detailplaneeringus, et hilisemalt, juba objektide väljaehitamise õigusi ja kohustusi käsitlevate lepingute juures ei oleks põhimõtete üle vaidlusi.
    Arvestada haljasala (Pos 22) osas. Linnavolikogu on planeeringu vastuvõtmise otsuses väljendanud seisukohta, et kavandatav haljasala peab jääma hoonestatavate kruntide koosseisu.
    4. Vastuväide
    Emajõe keskmist veetaset arvestades ja planeeritava ala kõrgust võrreldes on ebareaalne, et planeeritaval alal võiks mõnigi kasutatav hoone osa asuda allpool tänast kinnistute pinda. Allakirjutanuna ei pea tõsiseltvõetavaks seletuskirja alapunktis 4.4.3. märgitut, mille kohaselt saaks parkimist lahendada maa-aluste parklatega, isegi juhul, kui viimase eesmärgiks on avaliku üldkasutatava linnaruumi säästmine. Leian, et puudub vajadus analüüsida ja näha Detailplaneeringus ette lahendusviise, mille realiseerimine on kas objektiivselt võimatu või osutuks saavutatava eesmärgiga võrreldes ebamõistlikult kulukaks.
    Ettepanek: Detailplaneeringus tuleb välistada maa-aluste parklate rajamine planeeritavale maa-alale, kuna viimane ei ole tavapäraste kulutustega teostatav ning osutuks ebamõisliku kalliduse tõttu illusiooniks. Kogu parkimine tuleb korralda kas maapealsena või hoonealusena. Juhul, kui jäädakse siiski maa-aluste parklate idee juurde, tuleb planeerimismenetluse käigus viia läbi põhjalikud teostatavus- ja tasuvusuuringud, sh geodeetilised mõõdistused ning lahendada tehnilised ja arhitektuurilised küsimused enne planeeringu kehtestamist.
    Mitte arvestada põhjusel, et kruntidel, kus parkimine on viidud maa alla, ei ole omanikud lahendust vaidlustanud. Selline lahendus on leitud enne planeeringu avalikku väljapanekut krundiomanikega. Fortuuna tänaval on parkimine lahendatud hoonealusena (mitte maa-alusena).
    5. Oluliselt tuleb suurendada kruntide lõikes nii täisehitusprotsenti kui ka kõrgust. Arvestades Fortuuna kvartali lähiümbrust (Raatuse ühiselamu, Fortuuna 1, Plasku, Tallinna Kaubamaja, Tigutorn jne) tuleb lubada igale kinnistule vähemalt 9-korruselist hoonestust. Mitte arvestada. Olemasolevate kruntide pindalad ei võimalda kruntide täisehituse ja korruselisuse suurendamist. Samuti ei näe Tartu linna üldplaneering alal ette 9-korruselisi hooneid.
    6. Parkimist puudutavalt tuleb jätta välja mõistetamatu Tartu linnavalitsuse kaalutlusotsus ning lähtudes EVS parkimisnormatiivist, tuleb tagada vähemalt 2 parkimiskohta ühe korteri kohta. Lisaks tuleb Detailplaneeringus üheselt määratleda, kuidas korraldatakse planeeritavale alale visioonis ettenähtavate kohvikute ja muude vaba aja veetmise kohtade klientide ja teenindava transpordi (prügivedu, kaubavedu jne) parkimine. Seda liiati olukorras, kus seletuskirja kohaselt Pikk tn sõiduteeäärne parkimine likvideeritakse.








    Vastupidiselt seletuskirjas (lk 22) märgitule, tuleb soodustada tõkkepuude kasutamist parkimisalade piiritlemisel, eesmärgiga tagada korrapärane parkimiskorraldus Fortuuna kvartalis.
    Mitte arvestada. Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad näeb ette parkimisnormatiivid erinevate parkimistsoonide jaoks erinevalt. Standardis on fikseeritud suurim või vähim lubatav väärtus, millest erinevusi standard ei reguleeri. Et fikseerida, milline on põhjendatud parkimisnorm konkreetse ala kohta, on linnavalitsus teinud kaalutlusotsuse. Tehnilise normi ja standardi seaduse §2 lg 3 sätestab, et standardite kasutamine on vabatahtlik.
    Pikk tänavale kavandatavate äripindade teenindamine ja klientide parkimine on ette nähtud lahendada nendel kruntidel hoonestuse mahus või hoonetest vabal alal. Tegu on kesklinna piirkonnaga. Sellest tingitult on ka planeerimise üks põhimõtteid, et kesklinna alal ei ole põhjendatud suurt parkimismahtu vajavate lahenduste kavandamine.

    Mitte arvestada tõkkepuude osas. Juurdepääsud reguleeritakse vastavate liiklusmärkidega.
    Kalle Kulbok
    E-post: kalle@eenet.ee
    06.05.08
    1. Teen ettepaneku piirduda üldplaneeringus määratletud hoonemahtudega ja
    vähendada ehitusõigusega antavaid hoonekõrgusi.
    Mitte arvestada. Hoonemahud on antud põhimõttel, kus tänavafrondis on planeeritud kõrgemad hooned ja edasi mahud vähenevad.




Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused " juurde