Linnavolikogu liige Avo Rosenvald on koostanud 16.10.2008. a linnavolikogu otsuse eelnõu LVK-O-0485 "Ettepaneku tegemine liiklusseaduse muutmiseks".
Ettepaneku kohaselt soovitakse Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule teha ettepanek liiklusseaduse muutmise kohta järgmiselt:
1) muuta § 4 lõiget 4 ning sõnastada see: "Kõnnitee on jalakäija ja jalgratturi liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee";
2) lisada §-le 10 lõige 6 järgmises sõnastuses: "Jalgrattatee puudumisel võib jalgrattur sõita kõnniteel, ohustamata jalakäijaid".
Nimetatud eelnõu on koostatud lähtuvalt põhjendustest, et hetkel ei ole teeomanikud suutnud lühikese ajaga piisavalt reageerida autoliikluse kiirele kasvule ega tagada turvalist liikluskeskkonda sõiduteedel suure liikluskoormuse tingimustes; autojuhid ei ole harjunud arvestama aeglasemate liiklejatega ning paljudel jalgratturitel puuduvad sõiduteel sõitmise kogemused suurenenud autoliikluse tingimustes. Samuti tuuakse välja, et seadusemuudatuse tegemine on vajalik ja võimalik, kuna aeglaselt sõites ei ohustaks ratturid jalakäijaid, enamasti on kõnniteedel vähe jalakäijaid, ratturitel on puudulik ettevalmistus sõiduteedel tihedas liikluses liiklemiseks, sõidukijutide liikluskultuuri puudumise tõttu ei julge ratturid sõita sõiduteedel, tingimused kõnniteedel ning segaliiklusega kergliiklusteedel on liiga sarnased, et ühel sõitmist keelata ja teisel lubada ning et kui jalgrattur käitub teed ületades nagu jalakäija, siis ei ole ohutuse mõttes vahet, kas ta teeb seda jalgrattal sõites või jalgratta kõrval. Sage jalgrattalt mahatulek ja uuesti pealeronimine on raske, eriti vanematel inimestel, raskete kottidega matkajatel ja lapsi transportivatel jalgratturitel.
Linnavalitsus leiab, et kehtiv seadusandlus tagab kõnniteedel liiklemise ohutuse.
Liikluseeskirja kohaselt lubatakse kõnniteedel liigelda kuni 10-aastastel jalgratturitel. Samas on laste jalgrattad üldjuhul väiksemate gabariitidega ning liikumiskiirus on üldjuhul väiksem. Samuti on kõnniteed erineva laiusega ning problemaatiliseks võib kujuneda lapsevankri ja normaalmõõtmetega jalgratta kohtumine kitsal või piiratud nähtavusega kõnniteel.
Samuti on jalgrataste liikumiskiirused erinevad. Tavaline linnasõiduks kohandatud jalgratas võimaldab liikumist ligikaudu 25 km/h. Veelgi ohtlikumaks muutub olukord sportrataste puhul.
Jalgratturite jaoks võivad probleemseks kujuneda kõnniteede äärekivid, mille kõrgus on standardiga paika pandud. Samuti on vastavalt Eesti Standard EVS 843:2003 "Linnatänavad" kõnni- ja kergliiklusteedele ette antud ohutud laiused:
1,2 m (erandlik);
1,5 m (rahuldav);
2,0 m (hea).
Kergliiklusteede laiused:
2,5 m (erandlik);
3,0 m (rahuldav);
3,5 m (hea).
Lähtuvalt liiklusohutusest ei ole antud muudatused otstarbekad.