EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
29. mai 2008. a. nr LVK-O-0414 |
| Loa andmine sotsiaalteenuste osutamiseks vajalike hangete korraldamiseks |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2 ja Tartu linnavara eeskirja § 6 lg 1 p 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b :
1. Lubada linnavalitsusel korraldada järgmised hanked:
1.1. eakatele valmistoidu kojuveo teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.01.2009.-31.12.2010;
1.2. isikliku abistaja teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.01.2009.-31.12.2010;
1.3. eakatele häirenupu teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2010;
1.4. tugiisiku teenuse osutamiseks puudega lastele ajavahemikul 01.01.2009-31.12.2010;
1.5. ajutise hoideteenuse osutamiseks intellektipuudega lastele ajavahemikul 01.01.2009- 31.12.2010;
1.6. transporditeenuse osutamiseks puudega laste transpordiks koolieelsesse lasteasutussse ja kooli ajavahemikul 01.01.2009 - 31.12.2012.
2. Otsus jõustub 16. juunil 2008. a
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Loa andmine sotsiaalteenuste osutamiseks vajalike hangete korraldamiseks " juurde
Eakatele valmistoidu kojuveo teenus
Tartu linna sotsiaalhoolekande tegevuskava ülesannetest tulenevalt ja lähtudes abivajavate eakate soovidest algatas sotsiaalabi osakond valmistoidu kojuveo teenuse eakatele. Alates 2006. aastast käesolevani osutab teenust aastaste lepingute alusel OÜ Creole. Teenuse ostu raames kaetakse linna poolt toidu transpordi ja pakendamise kulud ning osaliselt toidu maksumus. Kompenseerimine tagab ühtsed hinnad Tartu linna asutuse Päevakeskus Tähtvere poolt koju viidava toidu hinnaga. OÜ Creole'ga sõlmitud lepingu eelarve 2008. a on 200 000 krooni.
Teenuse saajate hulk on kasvanud 60 kliendini. Teenuse keskmine maksumus kuus sõltub oluliselt klientide lisandumisest. Sissetöötatud transpordiringiga seoses on teenindamisele kulunud aeg vähenenud ja sellega seoses ka Tartu linna kulud teenusele. Uusi kliente on teenusele suunatud kogu 2008. a vältel. Teenust kasutavad eakad, kes ise enam sooja toidu valmistamisega hakkama ei saa või kellel on toidu valmistamisega tõsiseid raskusi.
Teenuse ostmisel 2009. a planeerib sotsiaalabi osakond suurendada teenuse klientide arvu kuni 120 kliendini ja alustada täiendava teenusena piiratud nimekirja alusel koju viidavate esmavajalike toiduainete müüki eakatele. Näiteks leib, sai, kohv, tee jmt. Toiduainete müüki planeeritakse eakatele, kes ostavad sooja toitu, kes võetakse uute klientidena koduhooldusteenusele, kellel on liikumisraskusi ja kes iseseisvalt poest toiduainete kojutoomisega hakkama ei saa.
Hankega ostetaval teenusel tasume alates 2009. a toidu pakendi, transpordi ja klienditeenindusele kuluva aja eest. Toidu maksumust alates 2009. a enam doteerida plaanis ei ole. Toiduainete kojuveoga seonduvad kulutused tuleb osaliselt kanda eakal juurdehindlusena. Sotsiaalabi osakond tasub transpordi ja teenindusaja eest. 2010. a on plaanis toiduainete kojuviimine koduhooldustöötajate poolt asendada täielikult eraldi teenusega. Teenuse klientuuri laiendamine ja uue teenuse osutamine võimaldab oluliselt muuta koduhoolduse teenust. Koduhooldustöötajate senine põhiteenus - toiduainete kojutoomine - asendatakse eaka abistamisega igapäevatoimingutes. Teenuse klientuuri suurendamisega seotud kulutused 2010. a kaetakse klientide omaosaluse suurendamisest.
Isikliku abistaja teenus
Isikliku abistaja teenust ostetakse hetkel kahe-aastase hankelepingu alusel. Isikliku abistaja teenust ostetakse 2008. a 840,0 tuh krooni eest. Teenuse ostmisel on põhieesmärgiks iseseisva elamise võimaldamine puudega inimestele. Teenust osutatakse 36 inimesele, kellest 14 on liikumispuudega ja 22 nägemispuudega.
Teenustunni maksumus 2008. a on Tartu linnale 42 krooni, inimene tasub ise 2 krooni. Keskmiselt osutatakse 2008. a liikumispuudega inimestele teenust 75 tundi kuus. Teenustundide arv sõltub konkreetse inimese abivajadusest ja on 60 teenustundi kuni 495 teenustundi ühe inimese kohta veerandaastal. Nägemispuudega inimestele osutatakse teenust keskmiselt 22,5 tundi kuus. Konkreetsest abivajadusest lähtuvalt on 30 teenustundi kuni 75 teenustundi ühe inimese kohta veerandaastal. Kokku ostetakse 2008. a 20 000 tundi isikliku abistaja teenust.
Sotsiaalabi osakond planeerib klientide teenuse vajaduse rahuldamiseks suurendada teenustundide arvu alates 2009. a 26 000 tunnini. Keskmine teenustundide arv päevas liikumispuudega inimesele suureneks sellega seniselt 2,5 keskmiselt kuni 3,3 teenustunnini ja nägemispuudega inimesele keskmiselt 1 teenustunnini päevas. Mahu suurendamisega seotud kulutuste kattena planeerib sotsiaalabi osakond vähendada hooldajatoetuse eelarvet ja asendada hooldajatoetust koduhooldusteenusega, mida pakuvad SA Vaimse Tervise Hooldekeskus ja Päevakeskus Kalda.
Uue teenuse ost: eakatele häirenupu teenus
Tartu linna sotsiaalhoolekande arengukavas määratletud eesmärgi, eakate hädaabi väljakutse süsteemi loomise täitmiseks, on sotsiaalabi osakond tutvunud erinevate teenuse pakkumise võimalustega.
Eakate häirenupp võeti Eestis esmakordselt kasutusele 2007. a Tallinnas ja kujutab endast mehitatud järelevalvesüsteemi, mis reageerib kliendi käsutuses olevalt nupult laekunud abisignaalile. Häirenupp tagab eaka turvalisuse ja kindluse kukkumiste või muude ootamatute ohuolukordade korral. Tallinna linn on asunud looma iseseisvat häiresüsteemi, mille kulud 2008. a on üle 2 miljoni krooni.
Sotsiaalabi osakond on pidanud läbirääkimisi võimalike teenuse pakkujatega sh turvafirmad, SA Tartu Kiirabi ja Päästeamet. Läbirääkimiste käigus on selgunud, et iseseisva süsteemi rajamine on väga kulukas ja teenuse osutamise algetapis, kui kliente on vähe, ebaotstarbekas. SA Tartu Kiirabilt või Päästeametilt teenuse ostmine kujuneb kalliks, sest valmidust teenuse osutamiseks olemasoleva ressursi baasil ei ole. SA Tartu Kiirabi pakkus omalt poolt võimalusi häiretele vastava meeskonna koolitamiseks.
Teenuse maksumus olemasolevate turvasüsteemide baasil kujuneb kahest komponendist: turvanupu järelmaksuga väljaostmise kuludest ja väljakutsete kuutasust. Seade ostetakse välja kuni nelja aasta jooksul. Teenuse vajaduse kaardistamise käigus oleme saanud informatsiooni, mille kohaselt teenuse käivitamisel on klientide arvuks kuni 50 klienti, mis edaspidi suureneb. Teenuse osutamisel on sotsiaalabi osakond planeerinud katta väljakutsetega seotud kulud, teenuse klient tasub seadme väljaostu kuutasu. Teenusega tagatakse eaka poolt tehtud väljakutse põhjuse väljaselgitamine, loetletud abistamistoimingud ja kiirabi, lähedaste või koduhooldustöötajate teavitamine.
Uue teenuse käivitamiseks planeerib sotsiaalabi osakond küsida täiendavat rahastust hasartmängumaksu nõukogult, Norra finantsmeetmetest või struktuurfondidest. Hankega planeerime 2009. a teenuse ostu 50 kliendile ja 2010. a kuni 100 kliendile.
Tugiisiku teenus puudega lastele
Tugiisiku teenust puudega lastele ostetakse hetkel kahe-aastase hankelepingu alusel. Teenuse rahaline maht on kahel aastal kokku 440 600 krooni. 2007. aastal osutati 5700 teenustundi 20 lapsele. 2008. aastal on planeeritud teenustundide arv samas suurusjärgus. Lisaks koolitatakse mõlemal aastal 15 tugiisikut. Teenuse põhieesmärgiks on puudega lapse toetamine igapäevaelu toimingutes, sotsiaalsete suhete loomisel ning perele võimaluse andmine puhkuseks.
Teenustunni maksumus 2008. a on Tartu linnale 46,60 krooni, lapse vanemad maksavad väljaspool kooliruume teenustunnile lisaks 2 krooni.
Lisaks tugiisiku teenusele saavad puudega laste vanemad hooldajatoetust (vanemad, kes ei tööta puudega lapse kasvatamise tõttu 240-400 krooni) ning raske ja sügava puudega lapsed riiklikku sotsiaaltoetust, summas kuni 1260 krooni, mis on suunatud puudest tulenevate lisakulutuste katteks. Sotsiaalministeeriumi kava kohaselt antakse puuetega laste eest määratav hooldajatoetus üle omavalitsustele ning seoses sellega tekib omavalitsusel suurem kohustus abistada peresid puudega lapse eest hoolitsemisel.
Lähtudes lastevanemate taotlustest on vajadus suurendada teenustundide mahtu alates 2009. a kuni kahekordseks ehk 12 000 tunnini. Keskmine teenustundide arv päevas puudega lapsele suureneks seniselt 2,5 tunnilt 6 teenustunnini. Osaliselt planeeritakse kasv katta vanema omaosalusest 2 krooni tunnis ja riikliku hoideteenuse vahenditest.
Ajutine hoideteenus intellektipuudega lastele
Ajutist hoideteenust intellektipuudega lastele ostetakse hetkel ühe-aastase hankelepingu alusel. Teenuse rahaline maht on 2008. aastal 230 000 krooni. 2007. aastal osutati hoideteenust 26 lapsele. 2009-2010. aastal on planeeritud teenusemaht samas suurusjärgus.
Teenuse põhieesmärgiks puudega lapsele iseseisva toimetuleku õpetamine väljaspool kodukeskkonda, teenus võimaldab vanemale töötamist ja nädalavahetustel vajadusel puhkust.
Teenustunni maksumus 2008. a on Tartu linnale 55 krooni, lapsevanemal tuleb katta toidukulu, kui laps jääb kauemaks kui 4 tundi hoideteenusele. Uue riigihanke korraldamisel ei planeerita muudatusi teenuse osutamisel. Teenuse osutaja on aastatega välja kujunenud, seetõttu ei ole otstarbekas iga-aastaste hangete läbiviimine.
Transporditeenus puudega laste transpordiks koolieelsesse lasteasutusse ja kooli
Transpordieenust puudega lastele ostetakse kahe-aastase hankelepingu alusel. Teenuse rahaline maht on kahel aastal kokku 1 222 200 krooni, selle eest osutatakse teenust keskmiselt 35 lapsele. 2008. a oli teenuse eelarve 640 tuh krooni. Teenuse põhieesmärgiks on puudega lapse turvaline transport koolieelsesse lasteasutusse või kooli ja seeläbi võrdsete võimaluste loomine puudega lastele lasteaias ja koolis käimiseks ning nende toetamiseks igapäevaelus.
Kilomeetri maksumuseks 2008. aastal on 15 krooni ning ootetunni maksumuseks on 240 krooni. Teenus on puudega lastele tasuta ning Tartu linn tasub teenuse osutajale kogu mahus. Uue riigihanke korraldamisel on sotsiaalabi osakond plaaninud suurendada teenuse saajate arvu 50 lapseni lähtuvalt vajadusest. Samuti planeerib sotsiaalabi osakond pikendada hanke tähtaega neljale aastale, tagamaks transpordiettevõtete huvi investeeringute tegemiseks sõiduvahendite kohandamisel puuetega laste transpordiks ning pakkujate paljususe tagamiseks.
Indrek Sooniste
Eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse juhataja- hooldusala peaspetsialist
Sirli Peterson
Lastekaitseteenistuse juhataja- lastekaitse peaspetsialist
Martin Joel Bachmann
peaspetsialist
