EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
30. mai 2008. a. nr LV-IP-0194 |
| Tartu Linnavolikogu otsuse "Loa andmine osalemiseks "Linnaliste piirkondade arendamise" meetme raames esitatavates projektides" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Urmas Kruuse ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Esitada linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava koostamiseks 7 ettepanekut, millega taotletakse kokku 177 005 000 krooni.
2. Kiita heaks ja esitada Tartu Linnavolikogule otsuse "Loa andmine osalemiseks linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatavates projektides" eelnõu.
3. Määrata linnavolikogus ettekandjaks Urmas Kruuse |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0194 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja Tartu Linnavolikogu 20.aprilli 2006. a määruse nr 20 „Välisprojektides osalemise kord“ § 1 lg 2 p 1, § 3 lg 2 p 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada Tartu Linnavalitsusel osaleda juhtpartnerina järgmistes projektides, mis esitatakse rahastamiseks Linnaliste piirkondade arendamise meetme raames:
1.1 Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale;
1.2 Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine;
1.3 Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine;
1.4 Võru suunalise kergliiklustee ehitamine;
1.5 Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine;
1.6 Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine;
1.7 Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks.
2. Projekti "Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale" maksumuse heakskiitmisel summas 47 063 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 7 063 000 krooni ulatuses.
3. Projekti "Tamme staadioni ehitamine" maksumuse heakskiitmisel summas 47 371 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 7 371 000 krooni ulatuses.
4. Projekti "Tartu ühistranspordi arendamine" maksumuse heakskiitmisel summas 52 950 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 7 950 000 krooni ulatuses.
5. Projekti "Võru suunalise kergliiklustee ehitamine" maksumuse heakskiitmisel summas
9 000 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 1 350 000 krooni ulatuses.
6. Projekti "Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine" maksumuse heakskiitmisel summas
9 300 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 1 395 000 krooni ulatuses.
7. Projekti "Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine" maksumuse heakskiitmisel summas 28 000 000 krooni, omafinantseerida projekti kuni 6 000 000 krooni ulatuses.
8. Projekti "Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks" maksumuse heakskiitmisel summas 17 000 000 omafinantseerida projekti kuni 2 550 000 krooni ulatuses.
9. Otsus jõustub .... 2008.a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu otsuse "Loa andmine osalemiseks "Linnaliste piirkondade arendamise" meetme raames esitatavates projektides" eelnõu esitamine " juurde
| Meetme "Linnaliste piirkondade arendamine" tingimused ja investeeringute kava koostamine |
- Toetusmeetme raames toetatakse järgmisi valdkondi:
1) säästva linnatranspordisüsteemi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms);
2) lapsehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
3) sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja -rajatised jms);
4) avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad jms);
5) avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine.
- Punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele eraldatakse vähemalt 50% meetme toetusmahust. Kava koostamisel peab iga piirkonna kavaga kinnitatavate projektide toetusmahust vähemalt 50% olema suunatud nimetatud valdkondadele.
- Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
- Meetme vahendite indikatiivne jaotus Tartu linnale on 161 miljonit krooni.
- Eeltaotlused esitatakse Siseministeeriumile hiljemalt 4. juuli 2008.a.
1. Uue 120-kohalise lasteaia rajamine Kummeli tänavale
Probleem
2008/2009. õppeaastal on prognooside kohaselt Tartu linnas puudu ligikaudu 530 lasteaiakohta. Puudu olevate lasteaiakohtade arv suureneb järgnevatel aastatel veelgi ning jõuab 2013/2014. õppeaastal praeguse lasteaiakohtade arvu korral ligikaudu 1000ni.
Lühikokkuvõte
Uus 120-kohaline lasteaed rajatakse Raadi-Kruusamäe linnaossa Kummeli 5 krundile. Krunt suurusega 5330m2 on hoonestamata ja heakorrastatud. Krundile on kehtestatud detailplaneering. Lasteaia projekteerimiseks on sõlmitud leping ASiga RTG Projektbüroo. Põhiprojekt valmib 2008. aasta augustis. Ehitustöödega alustatakse 2008. aasta lõpus. Lasteaed avatakse uutele kasvandikele 2009. aasta oktoobris.
Tulemused
Projekti tulemusel avatakse 2009. aasta sügisel Tartu Raadi-Kruusamäe linnaosas aadressil Kummeli tänav 5 uus lasteaed, kus on tagatud kvaliteetne lasteaiateenus 120 lapsele
Projekti koordinaator Linnavarade osakonna juhataja Kunnnar Jürgenson
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| Lasteaia projekteerimine | aprill 2008 | august 2008 |
| Ehitushanke korraldamine ja lepingu sõlmimine | september 2008 | detsember 2008 |
| Lasteaia ehitamine | detsember 2008 | september 2009 |
| Liitumised kommunikatsioonivõrkudega | detsember 2008 | september 2009 |
| Tänavate ja platside ehitamine | detsember 2008 | september 2009 |
| Järelevalve | detsember 2008 | september 2009 |
| Lasteaia sisustamine | september 2009 | oktoober 2009 |
| Haljastamine ja heakorrastamine, mänguväljakute rajamine | juuni 2009 | oktoober 2009 |
| Lasteaia avamine | oktoober 2009 | oktoober 2009 |
2. Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine
Probleem
Tartu linna esindusstaadionil puudub tribüünihoone, mistõttu ei saa Tamme staadionil pidada võistlusi, millest saaksid osa ka pealtvaatajad. Istekohtadega tribüünihoone puudumine takistab Tamme staadionil ka rahvusvaheliste spordivõistluste läbiviimist, kuna nõuded näevad ette vähemalt 1500 istekohaga pealtvaataja tribüüni olemasolu.
Lühikokkuvõte
Tamme staadioni tribüünihoone rajamisega saab staadion terviklikult valmis ja Tartus saab selle tulemusel hakata korraldama nii kohaliku, vabariikliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega spordivõistlusi. Käesoleva projekti tulemusel valmiv Tamme staadioni tribüünihoone paikneb ajaloolisel A. Matteuse poolt kavandatud ja nüüdseks tules hävinud staadionihoone asukohas.
Hoone soklikorrusel paiknevad ruumid treeninguteks ja sportlaste riietuseks. Samuti paiknevad seal tehnilised- ja laopinnad. Esimesel korrusel paiknevad üldkasutatavad ruumid- publiku WC-d, arsti kabinet ja sissepääs tribüünile. Teisel korrusel paiknevad ruumid administratsioonile ja pressile ning publikut mahutav tribüünirõdu. Tribüünil on istekohti 1500 pealtvaatajale.
Tulemused
Projekti tulemusel on valminud rahvusvahelistele nõuetele vastav Tamme staadioni 1500-kohaline tribüünihoone, mille alumistel korrustel on võistlejate ja kohtunike riietus- ja pesemisruumid, inventari hoiuruumid, 80m 3-realine jooksurada ja kaugushüppekast, jõusaal ja aeroobika/iluvõimlemissaal.
Projekti koordinaator on Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| Põhiprojekti arhitektuurse osa korrektuur | august 2008 | august 2008 |
| Ehituse riigihanke läbiviimine | jaanuar 2009 | märts 2009 |
| Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine | aprill 2009 | mai 2010 |
| Autorijärelevalve | aprill 2009 | mai 2010 |
| Omanikujärelevalve | aprill 2009 | mai 2010 |
| Sisustushanke läbiviimine | jaanuar 2010 | märts 2010 |
| Tribüünihoone sisustuse tarnimine ja paigaldamine | aprill 2010 | mai 2010 |
| Territooriumi korrastus ja haljastus | aprill 2010 | mai 2010 |
| Tribüünihoone avamine | juuni 2010 | juuni 2010 |
3. Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine
Probleem
Tartu linna reisijateveo statistika põhineb hetkel piletimüügil ning aruanded koostatakse kord kvartalis, mis ei võimalda analüüsida busside täituvust liini, kuupäeva ja kellaaja lõikes. Bussigraafikud koostatakse vedaja ettevõtte arvutustele ja analüüsile tuginedes, mitte tõenduspõhiselt. Bussiinfo on peatustes trükitud graafikutena ning konkreetse bussi tegelikku saabumist/väljumist ei ole võimalik tuvastada. Liinivedude tegeliku mahu üle puudub tellijal (linnal) järelevalve võimalus. Bussidel on raske püsida graafikus kuna graafikud ei saa piisavalt arvestada reaalse liiklussituatsiooniga konkreetses ajahetkes. Valgusfooridega reguleeritud ristmikud ei arvesta ühistranspordiga. Bussid on tihti üle- või alatäitunud. Seetõttu ei ole võimalik tõenduspõhiselt hinnata ja planeerida liinide optimaalset pikkust, busside suurust ja graafiku tiheduse vastavust tegelikule vajadusele.
Lühikokkuvõte
Enne projekti algust on ekspertide kaasabil välja töötatud telemaatika- ja piletisüsteem, mis arvestab Tartu linna ühistranspordi eripärasid ja vajadusi. Seejärel hangitakse ja paigaldatakse bussipeatusesse ühistranspordi telemaatikasüsteemi jaoks vajalikud seadmed sh infotablood. Bussidesse paigaldatakse telemaatikasüsteemi ja reisijate loendamise jaoks vajalikud seadmed (bussikontroller, infotabalood, bussijuhi infomonitor, andmete vastuvõtu ja edastamise seade nt GPRS, Wifi, asukoha määraja, reisijate loendurid). Suurematesse keskustesse ning bussidesse paigaldatakse piletimüügi ja pileti registreerimise aparaadid. Samuti soetatakse pileti kontrollimise seadmed piletikontrolöridele. Fooridele ja bussidesse paigaldatakse seadmed, mis annavad bussidele eelise foorreguleeritud ristmikel.
Kõik seadmed hangitakse ühe hankelepinguga, et tagada seadmete ühtsus ning ühilduvus loodava süsteemiga. Pärast hanke läbiviimist paigaldatakse olulisemate liinide bussidesse seadmed testperioodiks, eesmärgiga teha selgeks seadmete ja süsteemidega seotud head ja vead.
Tulemused
- Teenuse pakkumine vastab reisijate tegelikule vajadusele. Reisijad on paremini informeeritud busside liikumisest.
- Paranenud on linna liiklusvoog
- Ühistransport on keskkonnasäästlikum tulenevalt graafikute ja tegelike liiklustingimuste omavahelisest kohaldamisest vastavalt liinile, nädalapäevale, kellaajale (liikumiskiirus, kütusekulu, bussi suurus).
- Osutatud teenuse maht on läbipaistvam, kuna kogu ühistranspordiliiklus on reaalajas ja tagantjärele kontrollitav ning olemas on usaldusväärne info piletite müügi kohta.
- Projekti tulemusena on võimalik koostada täpsemad graafikud ning kajastada igas peatuses (ja internetis) täpselt järgmise väljumise aega vastavalt konkreetse bussi asukohale peatuse suhtes (125 000 potentsiaalset reisijat saavad reaalajas informatsiooni busside graafikust kinnipidamise/hälbimise kohta).
- Projekti tulemusel on loodud infosüsteem, mille kaudu saadakse andmed, mille alusel saab ühistransporti suunatavaid ressursse efektiivsemalt kasutada (vedude maksumus, keskkonnasääst, veoteenuse kvaliteet).
- Paranenud on Tartu linnas pakutava ühistransporditeenuse kvaliteet, mistõttu tõuseb ühistranspordi kasutajate arv.
Projekti koordinaator Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| Ühistranspordisüsteemi arendamine sh | 2009 II kv | 2011 I kv |
Telemaatika ja piletisüsteem loomine | 2009 II kv | 2009 IV kv |
Bussipeatusesse ühistranspordi telemaatikasüsteemi jaoks vajalike seadmete paigaldamine ja testimine | 2010 I kv | 2011 I kv |
Bussidesse ühistranspordi telemaatikasüsteemi jaoks vajalike seadmete paigaldamine ja testimine | 2010 I kv | 2011 I kv |
Foorikontrolleri juhtimissüsteemi paigaldamine ja testimine | 2010 I kv | 2011 I kv |
Piletisüsteemi jaoks vajalike seadmete muretsemine ja testimine | 2010 I kv | 2011 I kv |
Projektijuhtimine | 2009 II kv | 2011 II kv |
4. Võru suunalise kergliiklustee ehitamine
Probleem
Tartus puudub korralikult tähistatud, sõiduteedest eraldiasetsevate või piiretega eraldatud kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks omavahel kesklinna, erinevad linnaosad ning Tartust väljuvad põhisuunad. Võru suunaline kergliiklustee leevendaks seda probleemi oluliselt, kuna selles suunas on kergliikluseks mõeldud teed ehitatud vaid mõnisada meetrit, ülejäänud osas tuleb kasutada kas tiheda liiklusega autoteid või kitsaid kõnniteid.
Lühikokkuvõte
Projekti käigus valmib kergliiklustee järgnevatel tänavalõikudel:
| Lõik | Kirjeldus |
| Tähe tänav lõigus Riia tänav kuni Koidu tänav | Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud, tähistatud ja valgustatud. |
| Koidu tänav lõigus Tähe tänav kuni Kesk tänav | Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud märgistusega. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud. |
| Kesk tänav algusest kuni Tehase tänavani | Kesk tänava ristmikud on rekonstrueeritud arvestades kergliiklust. Kergliiklusteel on välja ehitatud eraldi suunad, mis on sõiduteest eraldatud märgistusega. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud. |
| Tehasese tänav lõigus Kesk tänav kuni Võru tänav | Kergliiklustee on sõiduteest eraldatud, tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud. |
| Võru tänav lõigus Tehase tänav kuni Aardla tänav | Ristmikud on rekonstrueeritud arvestades kergliiklust. Välja on ehitatud eraldi suunad ning kergliiklustee on sõiduteest eraldatud. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud. |
| Võru tänav lõigus Aardla tänav kuni Sepavälja tänav | Kergliiklustee on käesolevaks hetkeks välja ehitatud ja ei ole projekt objektiks. |
| Võru tänav lõigus Sepavälja tänav kuni linna piir | Ristmikud on rekonstrueeritud arvestades kergliiklust. Välja on ehitatud eraldi suunad ning kergliiklustee on sõiduteest eraldatud. Tee on tähistatud eraldi värvikatendiga ja valgustatud. |
Tulemused
Projekti tulemusel on valminud 3,3 km pikkune Võru suunaline kergliiklustee, mis ühendab kesklinnaga Karlova, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad. Valminud on kergliiklustee sobiv lahendus koos ülekäikude, märgistuse ja tänavavalgustusega, ristmikele on rajatud kergliiklust arvestavad lahendused. Projekti tulemusel tagatakse liiklejatele turvaline teekond rattal, rulluiskudel või jalgsi kesklinnast kuni linna piirini Võru tänaval.
Projekti koordinaator on Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| Projekteerimistingimuste koostamine marsruudil Riia ja Tähe tänava ristmikust mööda Tähe tänavat Koidu tänavani, Koidu tänavat pidi Kesk tänavani, Kesk tänavat pidi Tehase tänavani, Tehase tänavat pidi Võru tänavani ja Võru tänavat pidi kuni Võru ja Aardla tänava ristmikuni | Juuni 2008 | Juuli 2008 |
| Projekteerimine | Oktoober 2008 | Märts 2009 |
| Võru suunalise kergliiklustee ehitamine | Juuli 2009 | Oktoober 2009 |
| Omanikujärelevalve teostamine | Juuli 2009 | Oktoober 2009 |
5. Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine
Probleem
Tartus puudub korralikult tähistatud, sõiduteedest eraldiasetsevate või piiretega eraldatud kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks omavahel kesklinna, erinevad linnaosad ning Tartust väljuvad põhisuunad. Käesoleva projektiga kavandatav Ihaste suunaline kergliiklustee toob sellele probleemile leevendust, kuna kesklinnaga ühendatakse Tartu suurim, Annelinna linnosa (28 304 elanikku 01.01.2008 seisuga)ja Ihaste linnaosa (1967 elanikku 01.01.2008 seisuga). Tee valmimine parandab oluliselt senist olukorda, kus Ihaste ja Annelinna elanikud peavad jalgrattal või rulluiskudel liiklemiseks kasutama selleks otseselt mitte ette nähtud kõnniteid või sõiduteid, seades sellest tulenevalt ohtu oma ja kaasliiklejate ohutu liiklemise. Lisaks parandab tee ka jalgsi liiklejate turvalisust ning on atraktiivseks kohaks tervisesportlastele.
Lühikokkuvõte
Projekti käigus valmib kergliiklustee järgnevatel lõikudel:
| Lõik | Kirjeldus |
| Turu sild – Sõpruse sild | Tee kulgeb Anne kanali ja Emajõe vahel eraldiseisva kergliiklusteena, mis on pimedal ajal täies pikkuses valgustatud. Teele on paigaldatud vastav märgistus. |
| Sõpruse sild – Ihaste tee | Antud lõik ehitatakse välja Eedeni põik tänava rajamise käigus 2008.a suvel ja ei ole käesoleva projekti objektiks. |
| Ihaste tee kuni Salutähe tänav | Tee kulgeb eraldiseisva kergliiklusteena paralleelselt Ihaste teega. Tee on täies pikkuses valgustatud ning teele on paigaldatud vastav märgistus. |
Tulemused
Projekti tulemuseks on valminud 3,7 km pikkune Ihaste suunaline kergliiklustee, mis ühendab kesklinnaga Annelinna ja Ihaste linnaosad. Tee on täies pikkuses valgustatud ning kulgeb kas täiesti eraldiseisva kergliiklusteena või lõiguti piiretega sõiduteest eraldatud kergliiklusteena. Teele on paigaldatud täies pikkuses vastav märgistus.
Projekti koordinaator on Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| Projekteerimistingimuste koostamine lõigus Turu sild - Ihaste tee |
| Juuni 2008 |
| Projekteerimishanke läbiviimine | Juuli 2008 | September 2008 |
| Projekteerimine | Oktoober 2008 | Märts 2009 |
| Ehitushanke läbiviimine | Aprill 2009 | Juuni 2009 |
| Ihaste suunalise kergliiklustee ehitamine | Juuli 2009 | November 2009 |
| Omanikujärelevalve teostamine | Juuli 2009 | November 2009 |
6. Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine
Probleem
Jõeäärsed teed ning jõekaldad on Tartu kesklinna piirkonnas lõiguti väga halvas seisukorras, ebamugavad ning sageli ka ohtlikud seal liikuvatele jalakäijatele, jalgratturitele. Sageli on raskendatud ka hooldustehnikaga liikumine. Kaldaalade mittekindlustamine põhjustab pikemas perspektiivis jõe voolusängi muutusi ning kujutab seetõttu ohtu jõe kallastel asuvatele rajatistele.
Lühikokkuvõte
Emajõeäärsete kaldakindlustuste renoveerimine ja promenaadide rajamine teostatakse kokku neljal jõelõigul:
1. Emajõe tänav - tänava kõnniteede rajamine ja korrastamine.
2. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani - jõe parema kalda kaldakindlustuste rajamine ja kõnnitee korrastamine.
3. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani - jõe vasaku kalda kaldakindlustuse rajamine, kõnnitee renoveerimine.
3. Võidu sillast Turu sillani - jõe vasaku kalda kaldakindlustuste rajamine ja kõnnitee korrastamine.
Tulemused
Projekti tulemusel suureneb oluliselt Emajõe äärsete liikumisteede kvaliteet. Ohtlikuks muutunud kaldaalad kindlustatakse ja korrastatakse. Projekti tulemusel suureneb oluliselt linna miljööväärtus, lisanduvad hästi valgustatud ja korrastatud kõnniteed. Tingimused liiklemiseks jalgsi ja kergliiklusvahenditega paranevad ning muutuvad linnaelanike ja linna külastajate seas enam populaarsemaks.
Projekti koordinaator Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| 1. Emajõe tänav |  | |
| 1.1 Projekteerimine | 2008 IV kv | 2009 I kv |
| 1.2 Ehitustööd sh | 2009 III kv | 2010 II kv |
| Sadeveetorustik | 2009 III kv | 2009 III kv |
| Tänav, kõnnitee, trepid | 2009 III kv | 2009 IV kv |
| Valgustus | 2010 I kv | 2010 I kv |
| Haljastus | 2010 I kv | 2010 II kv |
| 2. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani vasak kallas | | |
| 2.1 Projekteerimine | 2009 I kv | 2009 II kv |
| 2.2 Ehitustööd sh | 2010 I kv | 2010 IV kv |
| Kaldakindlustus sh trepid | 2010 I kv | 2010 III kv |
| Kõnnitee | 2010 III kv | 2010 IV kv |
| Valgustus | 2010 III kv | 2010 IV kv |
| 3. Kroonuaia sillast Vabaduse sillani parem kallas | | |
| 3.1 Projekti korrektuur, kooskõlastamine Vabaduse sillaga | 2009 I kv | 2009 II kv |
| 3.2 Ehitustööd sh | 2010 I | 2010 IV kv |
| Kaldakindlustus | 2010 I kv | 2010 III kv |
| Kaldaäärne jalgrada ja selleni viivad trepid | 2010 III kv | 2010 IV kv |
| Valgustus | 2010 III kv | 2010 IV kv |
| 4. Võidu sillast Turusillani | | |
| 4.1 Olemasoleva projekti korrektuur | 2009 I kv | 2009 II kv |
| 4.2 Ehitustööd sh | 2010 II kv | 2011 I kv |
| Kaldakindlustused | 2010 III kv | 2011 III kv |
| Kaldaäärne jalgrada ja selleni viivad trepid | 2011 II kv | 2011 III kv |
| Kaldapealne kõnnitee | 2011 II kv | 2011 III kv |
| Valgustus | 2011 II kv | 2011 III kv |
| Haljastus | 2011 III kv | 2011 III kv |
7. Küüni tänava ehitamine jalakäijate promenaadiks
Probleem
Küüni Tänav on peamine Tartu linna jalakäijate tänav ühendades Riia tänavat Raekoja platsiga. Hetkel ei ole tegemist mõnusa jalutamise ja promeneerimise kohaga, vaid pigem on tänav ja selle kujundus vananenud ning kontrastiks korrastatud Raekoja platsile ja Rüütli tänavale. Küüni tänaval puudub ühtne, Tartu vanalinna stiili järgiv kujundus, teekate ning väikevormid ja valgustus ei sobi ülejäänud vanalinna jalakäijate alaga.
Lühikokkuvõte
Küüni tänav rekonstrueeritakse järgides kujunduses Rüütli tänaval kasutatud ajaloolise hoonestuse markeerimise põhimõtteid, tänaval märgitakse ära keskaegse linnamüüri asukoht ja II maailmasõja eelne hoonestusjoon. Poe tänava ristmiku lähistele keskaegse linna väravate juurde paigaldatakse vanalinna makett. Uueturu ja Küüni tänava ristmikule rajatakse kohtumispaik. Samuti paigaldatakse vajalikud suunaviidad, liiklusmärgid, linnateabevitriinid ning kaks linnainfokonsooli. Rajatakse koht, kuhu saab iga aasta panna mälestusmärgi (plaat, sammas vms) Tartu "Aasta teole". Lisaks rajatakse küüni tänavale turvaline kergliiklustee ja avalik tualett, korrastatakse tänavaäärne haljastus, paigaldatakse väikevormid ning valgustid ja turvakaamerad. Küüni tänaval saavad kohad ka suve(laada)kaubandus- ja lillemüügipaviljonid.
Tulemused
Projekti tulemusel on Küüni tänav täielikult rekonstrueeritud ja moodustab terviku Tartu vanalinnaga. Küüni tänav suurendab vanalinna atraktiivsust ning sellest kujuneb populaarne jalutamise koht tartlastele ja linna külalistele.
Projekti koordinaator on Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak
Projekti ajakava
| Tegevus | Algus | Lõpp |
| Küüni tänava eskiisprojekti koostamine | Mai 2008 | September 2008 |
| Rekonstrueerimisprojekti hanke läbiviimine | Oktoober 2008 | Detsember 2008 |
| Küüni tänava rekonstrueerimisprojekti koostamine | Jaanuar 2009 | Juuni 2009 |
| Ehitushanke läbiviimine | Juuni 2009 | September 2009 |
| Küüni tänava rekonstrueerimine jalakäijate promenaadiks | Juuni 2009 | Oktoober 2010 |
| Lõik Raekoja platsist Poe tänavani | September 2009 | Oktoober 2009 |
| Lõik Poe tänavast Riia tänavani | Aprill 2010 | Oktoober 2010 |
| Omanikujärelevalve teostamine | September 2009 | Oktoober 2010 |
| Arheoloogilise järelevalve teostamine | September 2009 | Oktoober 2010 |