| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
21. september 2007. a. nr LV-IP-0358 |
| Informatsioon Ranna tee 3 asuvast sõudmise ja aerutamise keskusest | |
| KUULATI: | Kunnar Jürgensoni ettekannet |
| OTSUSTATI: |
Võtta esitatud informatsioon teadmiseks |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon Ranna tee 3 asuvast sõudmise ja aerutamise keskusest " juurde
Tartu linn ehitas sõudmise ja aerutamise treeningute tarbeks Emajõe kaldale ajaloolise Tartu Ülikooli sõudebaasi kõrvale esimese ellingu 1958. aastal. Teine elling valmis 1962. aastal. Riietumine, pesemine ja üldkehaline ettevalmistus toimus TÜ sõudebaasis.Oma riietusruum ja WC valmisid 1998. aastal. Seoses sellega hakkas kasvama ka Tartu linnas sõudmise ja aerutamise vastu huvi tundvate laste arv. Täna külastab sõudebaasi üle 200 noore ja täiskasvanu. Treeneri ametiga on seotud seitse atesteeritud treenerit. Lisaks aerutajatele ja sõudjatele on viimastel aastatel baasi kasutanud ka kõikvõimalike inimjõul liikuvate ja matkamiseks veesõidukite hoidmise ja sildumispaigana.
Tänasel päeval on sõudebaasi olmehoone jäänud kitsaks ning vajab kaasajastamist.Eriti suurt puudust on Tartu aerutajad ja sõudjad tundnud üldkehalise ettevalmistuse ruumidest, mis asuksid samas kompleksis. Aerutamine ja sõudmine on olemuselt jõuvastupidavusalad. Efektiivseid treeninguid ilma kangiharjutuste ja veetreeningute ühendamiseta on treeneritel praktiliselt võimatu läbi viia.
Samuti on Emajõgi ajalooliselt olnud Eesti ja ka lähinaabrite kevadiseks ettevalmistus-laagripaigaks tänu asjaolule, et Emajõgi vabaneb jääkattest teistest treeningpaikadest tunduvalt varem.Viimastel aastatel on see traditsioon katkenud just tänu korralike tingimuste puudumisele.
Tartu Linna Sõudebaas on pea kõigi Emajõel toimuvate veeüritustega seotud. Siit minnakse veele, laenutatakse vajalikku inventari. Võistlused Emajõel saavad alguse ja lõpetamise sõudebaasis.
Läbi aegade on sõudebaas tunnistatud mitmel korral kõige paremini kasutatud spordibaasiks.
Mitmed spordiga mitteseotud, kuid lastega tegelevad ühingud kasutavad sõudebaasi kui ühte võimalust mitmekesistada oma tegevust.
Lähituleviku eeldatavad arengusuunad:
Taru linna sõudebaasi tegevuses võib välja tuua järgmised peasuunad:
1. Regulaarne huvitegevus spordi valdkonnas, sõudmise ja aerutamise propageerimine
Tartu linna noorte hulgas. Seda nii harrastus kui võistlusspordi vallas.
2. Kohalike ja rahvusvaheliste võistluste ja treeningkogunemiste korraldamine, millega kaasneb Tartu kui Emajõe turismi – matkade teadvustamine laiemale maailmale.
3. Looduslähedane tegevus – harjutajate kokkupuude vahetu loodusega, millele lisandub
sobiv kehaline koormus värskes õhus. Tutvumine Emajõe floora ja faunaga.
Linnavarade osakond viis Tartu Sõudekeskuse, Ranna tee 3, eelprojekti projekteerija leidmiseks läbi hanke. AS Tari pakkumine osutus edukaks ning sõlmiti ASiga Tari töövõtuleping summas 231 280 krooni.
Projekti lühitutvustus
Tehnilised andmed: Krundi pindala - 3402 m2
Ehitusalune pind - 1192 m2
Juurdeehituse kasulikpind - 291,3 m2
Juurdeehituse maht - 1578 m3
Paadikuuride netopind - 640 m2
Asendiplaan
Ranna tee 3 krunt on tasane, hoonestatud olmehoone ja kahe paadikuuriga. Kõrged puud kasvavad Lubja tänava ja sellega ristuva tee äärsete krundipiiride kõrval. Juurdeehituse alla jääb kaks paplit, ülejäänud puud hoitakse alles. Olmehoone juurdeehitus on kavandatud olevast hoonest ida poole, detailplaneeringuga lubatud hoonestusalale. Sissesõit krundile on Lubja tänavalt. Olmehoone esine ala kaetakse betoonkividest kattega, sinna on kavandatud parkimiskohad autodele. Paadikuuride vaheline ja kuuridest Emajõe poole jääv ala kaetakse murukividega.
Olmehoonest põhja poole jääva ala haljastus korrastatakse. Vertikaalplaneerimisega tagatakse sadevete valgumine hoonest eemale, veed imbuvad pinnasesse ja valguvad krundi idapiiril asuvasse kraavi.
Krundi Emajõe poolne piire ning osa Lubja tänava äärsest puidust piirdest korrastatakse ja värvitakse, ehitatakse uus värav. Põhjapiirile ja osale Lubja tänava äärsest piirist ehitatakse uus, olemasolevaga sarnane puidust piirdeaed. Territooriumi valgustamiseks paigaldatakse krundi piirile välsvalgustuse mastid ja kaks välisvalgustit olmehoone välisseinale.
- Arhitektuur
Sõudekeskuse kavandamisel on lähtutud hoonete otstarbest ja asukohast.
Olmehoone rekonstrueeritakse, muutes olemasoleva hoone arhitektuurset ilmet ning ehitades juurdeehituse. Olemasolevad paadikuurid remonditakse, vahetades katusekatte, avatäited ning parandades välisseina vooderdust.
Olmehoone on ühekorruseline, kellerdamata, lameda katusega ehitus. Rekonstrueerimise käigus on kavandatud muuta selle hooneosa katus pultkatuseks ja ehitada juurdeehitus, nii et moodustub kahest kõrge katusega mahust ning neid ühendavast madalama katusega osast koosnev hoone.
Olemasoleva hoone plaanilahendusse muudatusi ei tehta: seal asuvad riietus ja pesuruumid, saun ning puhkeruum, kontoriruum, kaks spordiruumi jõuharjutuste tegemiseks ning ergomeetril harjutamiseks, invanõuetele vastav tualettruum, koristusvahendite ruum, riiete kuivatusruum.
Teisel korrusel asub ventilatsioonikamber. Juurdeehitus on olemasoleva hooneosaga ühendatud koridori kaudu.
Välisviimistlus.
Olmehoonel on puitvoodriga välisseinad, mis on hoone ilme elavdamiseks olemasolevas osas vooderdatud rootsipunaseks värvitud püstlaudisega ja juurdeehitusel kaetud hööveldamata, ülekattega paigaldatud horisontaallaudisega, mis värvitakse beežikaks.
Katus on kaetud tumehalli bituumensindliga. Klaasitud metallist välisuksed on sinakashallid, sama tooni on ka plastaknad. Vihmaveetorus on tumehallid.
Paadikuuride välisvooder parandatakse, eterniitplaatidega kaetud seina vooderdus asendatakse puitvoodriga. Seinad värvitakse hallikas-rohekaks. Katusekate tehakse topeltvaltsiga kivihallist plekist.
Karniisid värvitakse helehalliks.
Paadikuuride aknad ja uksed vahetatakse, uued avatäited värvitakse helehalliks
Siseviimistlus
Olmehoone siseviimistlus on lihtne. Siseseinad värvitakse, niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega. Esimese korruse sissepääsuosa ja märgade ruumide põrandad on keraamilistest plaatidest, riietusruumide, kontori ja ventilatsioonikambri põrand kaetakse PVC kattega Spordiruumidel on lakitud betoonpõrandad
Juurdeehituse väljaehitamine, koos olemasoleva olmehoone korrastamise ning haljastusega orienteeruv maksumus on ära toodud Tari AS poolt koostatud taotluseelarves. Olmehoones on kasulikku pinda 391,7 m2 (sh juurdeehitus 291,3 m2), ehitusmaksumus 5 982 821 krooni ehk siis 15 300 kr /m2 (juurdeehituse ehitusmaksumus 16 300 kr/m2). Sellele lisanduvad veel projekteerija autorijärelevalve (14 160kr
) ning omanikujärelevalve tasu (ca 150 000 kr), võimalikud liitumised ning sisustus. Seega hoone ehitus koos sisustusega võib maksta ca 7,5 miljonit krooni. Koostasid:
Tanel Kliiman
Sõudmise ja Aerutamise klubi "Tartu" juhatuse liige,
Märt Mõttus
LVO Ehitusteenistuse vanemspetsialist