EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
03. september 2007. a. nr LV-IP-0334 |
Informatsioon J. Liivi 4 detailplaneeringu edasisest menetlemisest |
KUULATI: |
Urmas Ahvena ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. Pooldada planeeringu eskiislahenduse kohase J. Liivi 4 krundile kavandatava juurdeehitise ehitusaluse pinna suurendamist erinevalt detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtades kinnitatust.
2. Suunata J. Liivi 4 detailplaneeringu eskiislahendus seisukoha võtmiseks linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni.
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon J. Liivi 4 detailplaneeringu edasisest menetlemisest " juurde
Tartu Linnavolikogu 15. märtsi 2007 otsusega nr 179 algatati J. Liivi 4 krundi detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad. Planeeringu koostamise algatamine toimus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ettepanekul. Detailplaneeringu koostaja on Artes Terrae OÜ ja tellija Tartu linn.
J. Liivi 4 arhiivihoone on riikliku kaitse all olev kinnismälestis. Detailplaneeringu ala paikneb Tartu vanalinna muinsuskaitsealal. Planeeringu eskiislahenduse väljatöötamisel on arvestatud Artes Terrae OÜ poolt koostatud Tartu Arhiivihoone J. Liivi 4 juurdeehitise muinsuskaitse eritingimustega.
Eskiislahenduse kohaselt on juurdeehitisele (olemasolevate hooneosade vahelisel alal) ette nähtud kuni 1000 m² ehitusalust pindala (krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 2410 m², millest 1410 m² on olemasoleva hoone pindala). Juurdeehitise ehitusaluse pinna sisse ei arvestatud klaaskatusega kaetud aatriume, kuid planeeringu edasisel koostamisel tuleb arvestada need ehitusaluse pinna koosseisu ning tuua aatriumite alused pinnad eraldi välja. Planeeringu koostamise algatamise lähteseisukohtades on juurdeehitise pindalaks lubatud kuni 850 m². Muinsuskaitse komisjoni 13. juuni 2007 koosolekul tehti ettepanek juurdeehitise suurendamiseks 1000 m²-ni (protokollitud). Juurdeehitise korruselisuseks on määratud kuni viis, katusekalle määratakse muinsuskaitse eritingimuste või arhitektuurikonkursiga, välisviimistluses punane tellis, puit ja klaas kombineeritult loetletud materjalidega, samuti on lubatud kasutada muid kvaliteetseid esinduslikke materjale. Olemasolev hoone on ette nähtud restaureerimisel/rekonstrueerimisel säilitada täies mahus ja olemasoleva välisilmega (katusekalle 25-35 kraadi, valtsplekk katusekattega ja välisviimistluses punase tellisega). Juurdeehitise arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja piirkonda sobiv. Juurdeehitise parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks on vajalik vähemalt kolme maineka osavõtjaga arhitektuurikonkursi korraldamine. Arhitektuurikonkursi komisjoni liikmetest peavad vähemalt pooled olema arhitektid. Arhitektuurikonkursi tingimused, komisjoni liikmed ja osalejad tuleb kooskõlastada arhitektuuriteenistusega. Komisjonis peab olema vähemalt üks liige arhitektuuriteenistusest, kultuuriväärtuste teenistusest ja muinsuskaitseametist.
Sõidukite parkimine on kavandatud krundisiseselt. Parkimiskorraldus tuleb lahendada juurdeehitise projekteerimise käigus juurdeehitise mahus, v.a neli kohta ala kirdenurgas. Parkimisvajadus on analüüsi tulemusel 23 kohta.
Tartu Linnavolikogu 15. märtsi 2007. a otsuse nr 179 punkt 3.9 sätestab, kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteseisukohad muutmisele.