EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
18. juuni 2007. a. nr LVK-M-0068 |
| Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 121 lg 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord (edaspidi kord) reguleerib lapsehoiuteenuse osutamisega seotud isikute ringi, lapsehoiuteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid, lapsehoiuteenuse rahastamise tingimusi, taotlemist, rahastamise korraldust, aruandlust ja järelevalvet.
(2) Käesolev kord ei reguleeri riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahastamist.
§ 2. Lapsehoiuteenuse otstarve
Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja (edaspidi vanem) toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.
2. peatükk
Lapsehoiuteenuse osutamisega seotud isikud
§ 3. Lapsehoiuteenuse osutaja
Lapsehoiuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsusüksuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on Tartu maavanema antud kehtiv tegevusluba.
§ 4. Lapsehoidja
(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema lapsehoidja kutsetunnistus.
(2) Lapsehoidja peab olema täieliku teovõimega ning lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega ning:
1) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
2) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta;
3) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
4) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
5) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.
§ 5. Lapsehoiuteenuse saaja
Tartu linna eelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse saajaks on laps, kelle enda ja lapsehoiuteenuse osutajaga lepingu sõlminud vanema elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tartu linn ja laps on eas, mil vanemal puudub õigus saada vanemahüvitist.
3. peatükk
Lapsehoiuteenuse osutamisele esitatavad nõuded
§ 6. Lapsehoiuteenuse osutamine
(1) Lapsehoidja lähtub oma töös lapse huvidest, vanema juhistest, lapsehoiuteenuse osutaja ja vanema vahel sõlmitud lepingust ning õigusaktidest. Lapsehoiuteenuse osutaja ja vanema vahel sõlmitud leping peab muuhulgas sisaldama kokkulepet lapsehoiuteenuse kestvuse kohta päevas, kas lapsehoiuteenust osutatakse päevas kuni neli tundi või üle nelja tunni. Ühe kalendrikuu vältel saab lapsehoiuteenuse kestvus olla ainult kas kuni neli tundi või üle nelja tunni päevas.
(2) Lapsehoiuteenust võib osutada lapse või lapsehoidja eluruumis või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides.
§ 7. Tervisekontroll
Lapsehoidja, samuti muu isik, kes viibib perioodiliselt ruumides, kus osutatakse lapsehoiuteenust, peab läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja neil peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) nõudmisel esitama enda ja muu isiku eelnimetatud tervisetõendi.
§ 8. Lapsehoidja hoiul olevate laste arv
(1) Lapse eluruumides võib lapsehoidja korraga hoida kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. Väljaspool lapse eluruume võib lapsehoidja hoida korraga kuni 10 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.
(2) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse igat lapsehoiuteenusel viibivat raske või sügava puudega last, alla kolmeaastast last ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavat raske või sügava puudega isikut ja alla kolmeaastast last kahe lapse eest.
§ 9. Lapse toitlustamine
Kui lapsehoiuteenuse osutatakse rohkem kui neli tundi päevas, tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenuse osutaja ja vanema vahelisele lepingule. Lapsehoiuteenuse osutaja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule.
§ 10. Ruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded
(1) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama lapsehoiuteenusele kehtestatud tervisekaitsenõuetele.
(2) Kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides ning lapsehoiuteenust osutatakse rohkem kui neli tundi päevas, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenuse osutaja ja vanema vahelisele lepingule.
§ 11. Nõuded lapsehoiuteenuse osutamise juures viibivatele isikutele
Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peab muu seda eluruumi kasutav täieliku teovõimega isik olema lastega koosolemiseks vajaliku vaimse tervisega ning vastama järgmistele nõuetele:
1) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta;
2) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
3) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
4) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.
4. peatükk
Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused
§ 12. Lapsehoiuteenuse rahastamise eeldused
Tartu linna eelarvest rahastatakse lapsehoiuteenust eeldusel, et:
1) lapsehoiuteenuse osutaja, lapsehoidja, lapsehoiuteenuse saaja vastab käesoleva korra 2. peatükis lapsehoiuteenuse osutamisega seotud isikutele esitatud nõuetele;
2) lapsehoiuteenuse osutaja ja vanema vahel on sõlmitud leping;
3) lapsehoiuteenuse osutaja kannab korrektselt ja õigeaegselt andmed riiklikesse registritesse;
4) osutatav lapsehoiuteenus vastab käesoleva korra 3. peatükis ja teistes õigusaktides esitatud nõuetele;
5) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega, sh riigi rahastatava lapsehoiuteenusega;
6) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.
§ 13. Lapsehoiuteenuse rahastamise taotlemine
(1) Lapsehoiuteenuse osutaja esitab haridusosakonnale Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise taotlemiseks vormikohase kirjaliku taotluse koos nõutavate dokumentidega.
(2) Taotluse vormi ja nõutavate dokumentide loetelu kinnitab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
§ 14. Lapsehoiuteenuse rahastamise otsustamine
(1) Haridusosakond teeb otsuse lapsehoiuteenuse rahastamise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates.
(2) Taotlus rahuldatakse ja lapsehoiuteenuse osutajaga sõlmitakse vormikohane lapsehoiuteenuse rahastamise leping, kui on täidetud käesoleva korra paragrahvis 12 sätestatud eeldused.
(3) Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu vormi kinnitab linnavalitsus.
(4) Taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse lapsehoiuteenuse osutajat kirjalikult.
5. peatükk
Lapsehoiuteenuse rahastamise korraldus
§ 15. Lapsehoiuteenuse toetus ja selle suurus
(1) Lapsehoiuteenuse rahastamise taotluse rahuldamisel eraldatakse lapsehoiuteenuse osutajale toetus (edaspidi lapsehoiuteenuse toetus) iga lapsehoiuteenuse saaja kohta kuus. Kui lapsehoiuteenuse saaja hakkab lapsehoiuteenust kasutama kalendrikuu kestel, siis eraldatakse toetus alates järgmisest kalendrikuust.
(2) Linnavalitsus kinnitab toetuse suuruse eelarveaastaks ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve kinnitamist. Linnavalitsusel on õigus diferentseerida toetuse suurust lähtuvalt lapsehoiuteenuse kasutamise ajast ning lapse vanusest.
§ 16. Lapsehoiuteenuse toetuse ülekandmine
(1) Lapsehoiuteenuse toetus kantakse lapsehoiuteenuse osutaja pangakontole üks kord kvartalis vastava kvartali eest 25. jaanuariks, 25. aprilliks, 25. juuliks ja 25. oktoobriks. Kvartaliks on ajavahemik aastas:
1) 01. jaanuar – 31. märts;
2) 01. aprill – 30. juuni;
3) 01. juuli – 30. september;
4) 01. oktoober – 31. detsember.
(2) Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu esmasel sõlmisel kantakse lapsehoiuteenuse toetus lapsehoiuteenuse osutaja pangakontole lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu sõlmimisest 30 kalendripäeva jooksul ajavahemiku eest, mis jääb lapsehoiuteenuse toetuse eraldamise ja sellele järgneva kvartali alguse vahele.
§ 17. Lapsehoiuteenuse toetuse kasutamine
Lapsehoiuteenuse osutaja võib lapsehoiuteenuse toetust kasutada personali- ja majandamiskulude katteks.
§ 18. Lapsehoiuteenuse osutaja teavitamiskohustus
(1) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud haridusosakonda kirjalikult teavitama lapsehoiuteenuse osutamise lõppemisest iga lapsehoiuteenuse saaja puhul viie tööpäeva jooksul.
(2) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud haridusosakonda teavitama kõikidest muutustest, mis tingivad või võivad tingida lapsehoiuteenuse toetuse eraldamise lõpetamise. Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamatult teavitama haridusosakonda järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest.
§ 19. Lapsehoiuteenuse toetuse eraldamise lõpetamine
(1) Lapsehoiuteenuse toetuse eraldamine lõpetatakse lapsehoiuteenuse saajale lapsehoiuteenuse osutamise lõppemisest. Kui lapsehoiuteenuse saaja lõpetab lapsehoiuteenuse kasutamise kalendrikuu kestel, siis lõpetatakse toetuse eraldamine alates järgmisest kalendrikuust.
(2) Lapsehoiuteenuse toetuse eraldamine lõpetatakse, kui lapsehoiuteenuse osutaja ei täida käesoleva korra paragrahvis 12 sätestatud eeldusi.
(3) Ettemaksuna saadud toetus arveldatakse tasa uue lapsehoiuteenuse saaja eest eraldatava toetusega või lapsehoiuteenuse osutaja peab selle tagastama esitatud arve alusel hariduskonnale.
§ 20. Lapsehoiuteenuse toetuse eraldamise peatamine
(1) Haridusosakond peatab lapsehoiuteenuse toetuse eraldamise, kui on oht, et lapsehoiuteenuse osutaja ei täida käesoleva korra paragrahvis 12 sätestatud eeldusi. Peatamise ajal selgitatakse asjaolusid ning otsustatakse, kas toetuse eraldamist jätkatakse, toetuse eraldamine lõpetatakse ja üle kantud toetus nõutakse tagasi.
(2) Lapsehoiuteenuse toetuse eraldamine peatatakse, kui lapsehoiuteenuse osutaja ei luba haridusosakonna esindajat lapsehoiuteenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse kontrolli teostamiseks või ei esita tähtaegselt nõutud andmeid ja dokumente.
§ 21. Lapsehoiuteenuse toetuse tagasinõudmine
Kui lapsehoiuteenuse osutamisel ei täideta käesoleva korra paragrahvis 12 sätestatud eeldusi, riiklikes registrites, taotluses või lisatud dokumentides on esitatud valeandmeid, lapsehoiuteenuse osutajal on maksuvõlgnevus, ta ei kasuta toetust sihipäraselt, on haridusosakonnal õigus nõuda alates eelnevalt loetletud asjaolude esinemisest eraldatud toetus tagasi.
6. peatükk
Lapsehoiuteenuse aruandlus ja järelevalve
§ 22. Lapsehoiuteenuse aruandlus
(1) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama haridusosakonnale statistilised kvartaliaruanded osutatud lapsehoiuteenuse kohta vastavale kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks ja aastaaruande seaduses sätestatud tähtpäevaks.
(2) Statistilise kvartaliaruande vormi kinnitab linnavalitsus.
(3) Lapsehoiuteenuse osutaja esitab haridusosakonnale kinnitatud majandusaasta aruande ühe kuu jooksul selle kinnitamisest õigusaktides ettenähtud korras.
§ 23. Lapsehoiuteenuse järelevalve
(1) Lapsehoiuteenuse rahastamisel kontrollitakse käesoleva korra paragrahvis 12 sätestatud eelduste täitmist taotluse saamisel ja iga aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.
(2) Haridusosakond võib nõuda lapsehoiuteenuse osutajalt igal ajal lapsehoiuteenuse osutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamist. Lapsehoiuteenuse osutaja peab lubama haridusosakonna esindaja lapsehoiuteenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse lapsehoiuteenuse osutamisega seotud asjaolude kontrollimiseks.
7. peatükk
Lõppsätted
§ 24. Korra rakendamine 2007. aastal
Linnavalitsus kinnitab 2007. aastal eraldatava toetuse suuruse 01. septembriks 2007. a.
§ 25. Korra jõustumine
Käesolev kord jõustub 01. augustil 2007. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord " juurde
Käesolevaga esitatakse Tartu Linnavolikogule õigusakti eelnõu, mille sisuks on luua regulatsioon Tartu linna eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamisele.
01. jaanuarist 2007. a muudeti sotsiaalhoolekande seadust ning sellesse lisati ühe sotsiaalteenusena lapsehoiuteenus. Seaduse kohaselt võib lapsehoiuteenuse olla riigi rahastamisel või täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsusüksuse rahastamisel. Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal.
Kohalikule omavalitsusüksuse pädevusse on jäetud otsuse tegemine, kas lapsehoiuteenust hakatakse rahastama kohalikust eelarvest või mitte ning kui hakatakse rahastama, kas seda tehakse täielikult või osaliselt.
Tartu linnas valitseb seis, kui lasteaias pole lastele piisavalt kohti. 2007. a eelarves nägi linnavolikogu ette vahendid lasteaiale alternatiivse lapsehoiu rahastamiseks. Seega on esialgne otsus selle kohta, et linnavolikogu soovib alternatiivset lapsehoiuteenust rahastada, juba tehtud.
Lapsehoiuteenuse rahastamise korraldamine on aga vaja veel reguleerida. Käesolevas eelnõus toodud regulatsioon hakkab reguleerima ainult linnaeelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse rahastamist. Selle korra reguleerimisalas ei ole riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahastamine, kuigi vastavad eraldised jõuavad toetuse saajani linnaeelarve kaudu. Raha eraldamise korraldus on erinevate finantseerimisallikate puhul väga erinev, samuti nõuded ja tingimused ning järelevalve.
Tartu linna eelarvest hakatakse toetust eraldama lapsehoiuteenuse osutajale. Lapsehoiuteenuse osutajal peab olema tegevusluba. Tegevuslubadega tegeleb aga maavalitsus. Maavalitsuse ja riigi tasandil oli lapsehoiuteenuse süsteemi rakendamise alguseks määratud juuli 2007. a. Käesoleva eelnõu kohaselt hakatakse seda rakendama 01. septembrist. Tegemist on kaalutletud kuupäevaga. Kuna suvel on vanematel puhkuste periood ja lasteaedade praktika näitab, et teenust kasutatakse vähe, siis on mõistlik hakata linnal teenust rahastama septembrist. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et enne tegevuse alustamist peab lapsehoiuteenuse osutaja olema korda saanud formaalsused maavalitsusega.
Rahastamise korraldus iseenesest peaks toimima järgmise skeemi järgi. Pärast maavalitsuselt tegevusloa saamist otsib lapsehoiuteenuse osutaja lapsed, keda ta hakkab hoidma. Selleks sõlmib ta vanematega lepingu, kus nad lepivad omavahel kokku kõikides olulistes punktides. Käesolevas korras on juhitud vanema ja lapsehoiuteenuse osutaja tähelepanu mõnele asjaolule, milles oleks mõistlik kokku leppida. Nt toitlustamise ja magamise korraldamine. Kuid ühel juhul on esitatud ka nõue, et vastav kokkulepe peab lepingus sisalduma, so kas last hoitakse kuni 4 tundi päevas või üle 4 tunni päevas. Sellest sõltub eraldatava toetuse suurus. Kohustuslikuks on tehtud lepingu sõlmimine vanema ja lapsehoiuteenuse osutaja vahel. Kuna võib eeldada (praktika näitab), et tekib vaidlusi, siis tuleb nii vanema kui teenuse osutaja õiguste kaitse eesmärgil nõuda lepingu sõlmimist. Sellisel juhul on nende omavaheline õigussuhe selgem ja kindlam.
Kui kõik dokumendid on korras, esitab lapsehoiuteenuse osutaja taotluse haridusosakonnale, kes kontrollib andmed ja dokumendid ning langetab otsuse rahastamise kohta. Kui see otsus on positiivne, kantakse kohe lepingu sõlmimisel üle esimene eraldatud toetusest, mis eraldatakse lapsehoiuteenuse osutamisest kuni esimese kvartalini. Nt kui lapse hoidmine algas 1. septembril, siis kantakse raha üle ajavahemiku 01. september kuni 01. oktoober eest.
Edaspidi kannab haridusosakond toetuse üle kvartaalselt. Toetus eraldatakse ettemaksuna, st kvartali alguses tehakse ülekanne vastavasse kvartalitesse jäävate kuude osas. Nt 25. jaanuariks kantakse üle toetus jaanuari, veebruari ja märtsi eest.
Lapsehoiuteenuse osutaja peab haridusosakonda koheselt teavitama, kui ta lõpetab teenuse osutamise. Sel juhul lõpetatakse toetuse eraldamine. Kuna toetuse eraldamine toimub kuupõhiselt, siis ei nõuta toetust pooleli jäänud kuu eest tagasi. Olukorra tasakaalustab asjaolu, et kui teine laps alustab teenuse kasutamisega kuu kestel, siis tema eest eraldatakse toetus alles järgmisest kalendrikuust.
Kui selgub, et lapsehoiuteenuse osutaja rikub korras esitatud nõudeid, siis lõpetatakse toetuse eraldamine ja haridusosakonnal on õigus nõuda rikkumisest alates eraldatud toetus tagasi.
Eeldame, et tekivad püsivad lapsehoiuteenuse osutajad, kes hoiavad kindlal arvul lapsi. Kui üks lahkub, siis teine tuleb asemele. Kui uut last ei tule asemele, siis peab ta tagastama toetuse, mille ta on rohkem saanud (kuude lõikes). Nt kui laps lahkub 29. jaanuar ja tema asemele ei tule ühtegi last enne 01. aprilli, siis peab lapsehoiuteenuse osutaja tagastama veebruari ja märtsi toetuse, sest hiljemalt 25. jaanuaril kandis haridusosakond talle nii jaanuari, veebruari kui ka märtsi toetuse. Siiski eeldame, et tagasimaksmine hakkab olema erand. Pigem rakendub tasaarveldamine. Lihtsalt järgmises kvartalis kantakse lapsehoiuteenuse osutajale sellevõrra väiksem summa üle.
Korras on sätestatud ka üldised nõuded lapsehoiuteenusele. Tegemist on elementaarsete tingimustega, mida teenuse osutaja peab täitma. Kuna eralasteaedadega ja lastehoiuasutustega seotud praktika näitab, et haridusosakonnale esitatakse nende tegevuse, eelkõige teenuse kvaliteediga seotud kaebusi, siis peavad olemas olema vähemalt miinimumnõuded, mida kontrollib haridusosakond ennekõike. Seaduse tasandil on teenuse kvaliteediga seotud kontroll antud ka maavalitsusele. Linn peab endale jätma kontrollivõimaluse, sest täiesti nõuetele mittevastavat teenust ei peaks toetama.
Kord annab linnavalitsusele pädevuse kinnitada:
1) taotluse vormi;
2) nõutavate dokumentide loetelu;
3) lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu vormi:
4) statistilise kvartaliaruande vormi;
5) toetuse suuruse ning diferentseerida seda.
Linnavalitsusel tuleb oma otsused teha enne 01. septembrit 2007. a.
Lapsehoiuteenuse rahastamise korra oluliseks peatükiks on 2. peatükk, sest see sätestab piirangud nii osutajale, hoidjale kui ka teenuse saajale. Kasutusele on võetud iseseisev termin "lapsehoiuteenuse saaja". Termini kasutusele võtmise eesmärgiks oli piiritleda isikute ring, kellele osutatavat teenust rahastatakse. Eelnõu järgi peab toetuse saamiseks:
1) lapse elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel olema Tartu linn;
2) teenuse osutajaga lepingu sõlminud vanema elukohaks Tartu linn;
3) lapse ei või olla eas, mil vanem saab vanemahüvitist.
Kõik need tingimused peavad olema üheaegselt täidetud. Vältimaks segaduste tekkimist, siis elukohanõue sai kehtestatud vanemale, kes on lepingulises suhtes.
Vahemärkusena olgu öeldud, et terve korra ulatuses käsitletakse vanemana lapse seaduslikku esindajat, st ka lapse eestkostjat.
Lapsehoiuteenuse osutamisega seotud isikute ringi määramisega on seatud esimesed nõuded, mille täitmine on eelduseks, et lapsehoiuteenuse toetus eraldatakse.
Järgmised nõuded on sätestatud paragrahvis 12. Kõik need eeldused peavad samuti täidetud olema, et lapsehoiuteenuse rahastamise kasuks otsustatakse.
