Arutelul planeeringu tellijaga on üles kerkinud järgmised küsimused:
1. Linnamajanduse osakond on planeeringulahenduse ülevaatamisel teinud märkuse, et planeeringu realiseerimise eelduseks on Pika tn väljaehitamine. Pika tn koridori jäävad peale arendaja kruntide veel krundid Pikk 49, 51 ja 53. Kahel nendest on peal ka majad, mis jäävad koridori. Arendaja ettepanek oli, et linn ostaks 49 ära 5 miljoni krooniga ja krundile jääv planeeritud ehitusõigus oleks tulevikus müügiks.
Osakond on seisukohal, et krundi omandamine saab tulla kõne alla perioodil, mil Pikk tänavat hakatakse reaalselt laiendama. Nimetatud tänava laiendamist linna arengukava ette ei näe ja seega on see kaugema tuleviku küsimus.
2. Põik 10 krunt (kiriku krunt). Kirik on nõus loobuma krundi tagumisest osast ja lubama läbi krundi jalgtee, kuid planeeritust erineva konfiguratsiooniga. Vastu soovitakse, et linn ehitaks krundi piirile raudaia (ca 500 tuhat) ja vesikäimla õue (ca 200 tuhat). Praegu on kuivkäimla väljas. Osakond on seisukohal, et nimetatud ettepanek on vastuvõetav kui krundi omanik on nõus krundi võõrandamisega kuni planeeritud piirdeni (roheline värv).
3. Kvartalisisene haljasala. Linnavalitsus on teinud vaheotsuse, kus linnale jääks kvartalisisene kõnnitee ning haljasala jaotuks erakruntide vahel. Osakond on ka seisukohal, et enne ei tohiks ühelegi krundile, mille piiresse jääb haljasala, anda hoonete ehitusluba, kui haljasala ei ole välja ehitatud. Tellija ettepanek on, et linn võõrandaks haljasala alla jäävad krundi osad sümboolse hinnaga ( 200-300 krooni ruutmeeter) ning projekteeriks ja ehitaks haljasala välja omavahenditest. Osakond on seisukohal, et tegemist ei ole ülelinnalise tähtsusega haljasalaga , vaid kvartalisisese puhkealaga. Ülelinnalist tähtsust omab vaid kvartalisisese jalgtee tagamine. Seega ei ole põhjendatud maade ost. Kõne alla saab tulla variant, kus maa antakse tasuta üle ning seejärel linn haljastab selle.
4. Fortuuna tn äärse hoonsetusfrondi parkimistsooni ja selle kohal oleva katuse väljaehitamine. Planeering näeb ette parkimislahenduse, kus parklatsooni juurdepääsutee on ühiskasutuses ning parklate kohal oleks katusetasandil puhkeala. On selge, et ehitussoovid ei pruugi kõikidel krundiomanikel üheaegsed. Seetõttu on arhitektuurse kavandi elluviimine komplitseeritud. Osakond praegusel hetkel lahendust välja pakkuda ei oska.
5. Riigile kuuluva krundi Raatuse 35 munitsipaliseerimine ning selle vahetamine tellija omandis olevate krundi osadega, mis jäävad Pikk tänava koridori alla. Osakond on seisukohal, et maadevahetamine sellisel kujul ei ole linnale vastuvõetav, kuna Raatuse 35 krundile on planeeringuga ette nähtud ehitusõigus. Seega on nimetatud maa müügist saadav tulu suurem, kui maade vahetusest tulenev.
Eelnõu koostas:
Jaana Hämarik
LPMKO planeerija