EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
04. detsember 2006. a. nr LV-IP-0459 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Kollektiivlepingu sõlmimine Tartu Haridustöötajate Liiduga" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Boris Goldmani ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule otsuse "Kollektiivlepingu sõlmimine Tartu Haridustöötajate Liiduga" eelnõu;
2. määrata ettekandjaks linnavolikogus abilinnapea Jüri Sasi. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0459 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kollektiivlepingu seaduse § 3 lg 5 ja Tartu linnavara eeskirja § 8 lg 3 p 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada linnavalitsusel sõlmida Tartu Haridustöötajate Liiduga kollektiivleping tähtajaga 01. jaanuar kuni 31. detsember 2007. a.
2. Otsus jõustub detsembril 2006. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Kollektiivlepingu sõlmimine Tartu Haridustöötajate Liiduga" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu abilinnapea Jüri Sasi, Tartu Linnavolikogu esindaja, Tartu Linnavalitsuse ametnike ja Tartu Haridustöötajate Liidu vahel on toimunud 2006. a septembrikuust kuni käesoleva ajani läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks.
Kollektiivlepingu sõlmimisel on põhitähtsusega kollektiivlepingu lisaks oleval palgakokkulepe, millega nähakse ette erinevate Tartu linna haridusasutuste töötajate palga alammäärad. Palga alammäärade kokkuleppimisel on lähtutud Tartu linna võimalustest. Arvestatud on 2007. a eelarves planeeritud vahenditega.
Kuna kollektiivlepinguga võetakse kohustusi rohkemaks kui üheks eelarveaastaks, kusjuures 2007. a aasta eelarve on alles kinnitamise järgus, siis on linnavalitsusel vaja linnavolikogu nõusolekut kollektiivlepinguga rahaliste kohustuste võtmiseks.
Esimene kollektiivleping Tartu Haridustöötajate Liiduga sõlmiti 27. aprillil 2005. a ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2006. a. Praegu kehtiva kollektiivlepingu sõlmimiseks andis 2005. a loa linnavolikogu ja linnavalitsus volitas Georg Aherit lepingut allkirjastama.
Käesoleva eelnõuga esitatav kollektiivlepingu eelnõu on võrreldes 2005. - 2006. aastal kehtiva kollektiivlepinguga muutunud. Seoses eelarveliste võimaluste suurenemisega on muudetud palgakokkuleppe osaks olevaid palga alammäärasid suuremaks ning samm-sammult on püütud läheneda 2005. aastal seatud eesmärgile - koolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palga alammäärade ühtlustuminsele aastaks 2008. Kuid muudetud on ka kollektiivlepingu põhiteksti töötajatele ja töötajate esindajatele soodsamaks.
Samas tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka asjaolule, et vahepeal on õigusruum muutunud. 2005. aastal, kollektiivlepingu läbirääkimistesse asumisel, oli Haridus- ja Teadusministeerium 2004. aastal asunud seisukohale, et riigi tasandil koolide pedagoogide palga alammäärasid enam ei reguleerita. Aastal 2006 muudeti vastavat seisukohta ning Vabariigi Valitsus hakkas taas riigi tasandil palga alammäärasid kehtestama. Vt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12745659. Võib eeldada, et Vabariigi Valitsus muudab vastavaid alammäärasid ka 2007. aasta alguses.
Koolieelse lasteasutuse pedagoogide palga alamäärasid ei reguleeri peale kollektiivlepingu ükski muu dokument, seega on kollektiivlepingu eelnõus sisalduv kokkulepe palga alammäärade kohta võimalus reguleerida linna tasandil lasteasutuste pedagoogide palga alammäärasid ja ühtlustada neid ülelinnaliselt.
Kollektiivlepingule on omapäraks, et kui see on üks kord sõlmitud, jääb see alatiseks sellisel kujul kehtima, nagu viimane kokkulepe oli. Isegi kui lepingu tähtaeg möödub. Kokkulepped kehtivad kuni uute kokkulepete sõlmimise või vanade muutmiseni.
Kollektiivlepingu kehtivust reguleerib kollektiivlepingu seaduse § 11 lg 5:
"Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu."
Alljärgnevalt võrreldakse kollektiivlepingu eelnõud, praegu kehtivat kollektiivlepingut ja seaduses ettenähtud tagatisi:
1. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 5.3.:
"Töötajale võib poolte kokkuleppel eelarveliste võimaluste olemasolul pärast põhipuhkuse lõppemist tööleasumisel maksta üks kord tööaasta eest puhkusetoetust ning jõulude eel jõulutoetust."
2. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 5.4.:
"Töötaja alatisel üleviimisel teisele, vähemtasustatud tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk kahe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast."
Palgaseaduses kõlab vastav regulatsioon järgmiselt:
"Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast."
3. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 7.3.:
"Tööandja võib poolte kokkuleppel lubada töötajal põhipalga säilitamisega ilma puhkusest päevi mahaarvestamiseta viibida eemal tööülesannete ja –kohustuste täitmisest järgmistel põhjustel:
7.3.1. kuni kolm päeva – abiellumise või lähedase isiku surma puhul (vanem, abikaasa, elukaaslane, vend, õde, laps) või isal lapse sünni puhul;
7.3.2. üks päev – esimesest kuni neljandasse klassi mineva lapse vanemal kooliaasta esimesel päeval."
4. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 7.4.:
"Tööandja või poolte kokkuleppel lubada töötajal haigestumise korral viibida üks tööpäev kalendriaastas kodusel ravil ilma haigusleheta koos põhipalga säilimisega."
5. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 7.5.:
"Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja keskmise palga kümneks päevaks ja ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötajal palga vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära ulatuses."
Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 sätestab:
"Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses."
6. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 8.2.:
"Töötajal on õigus enne töölepingule allakirjutamist pöörduda töötajate valitud esindaja poole konsultatsiooni saamiseks."
7. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 8.4.:
"Tööandja maksab vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures üle kümne aasta, hüvitust nelja kuu keskmise palga ulatuses."
Käesolev lepingu punkt on vastavuses seadusega.
8. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 8.5.:
"Asutuse töö reorganiseerimisel, s.h. alluvuse, omaniku või omandivormi muutmisel või ümberkorraldamisel arvatakse pideva tööstaaži hulka vaheaegadeta töötamine asutuses, mille õigusjärglaseks on asutus, kus töötaja enne reorganiseerimist või ümberkorraldamist töötas."
Pideva tööstaaži arvutamise kokkulepped on praegu asutuse juhi pädevuses ning töölepingu sõlmimisel lepitakse töötajaga muuhulgas ka kokku, kunasest pidevat tööstaaži arvutatakse. Teatud mõttes käesolev punkt vähendab asutuse juhtide iseseisvat otsustamise pädevust. Samas on käesoleva punkti puhul piirdutud reorganiseerimise juhtudega ning kuna nendel juhtudel antakse töölepingud üle, siis arvatakse kogu töötatud aeg nagunii pideva tööstaaži hulka. Seega ei tule linnale siit täiendavaid kohustusi.
Pidevast tööstaažist sõltub töölepingu lõpetamisel makstavate hüvitiste suurus.
9. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga muudetud punkti 9.3.:
"Tööandja esindaja lubab Ametiühingu kirjaliku kutse alusel ametiühingu liikmel vähemalt viis päeva aastas töölt puududa, et võimaldada tal osaleda Ametiühingu korraldatavas koolituses või Ametiühingu organite töös. Töötaja teavitab Tööandja esindajat töölt puudumise vajadusest vähemalt viis tööpäeva ette. Töötajale säilitatakse põhipalk kahe puudutud päeva eest aastas."
10. Kollektiivlepingu eelnõusse on võrreldes praegu kehtiva kollektiivlepinguga lisatud punkt 10.4.:
"Läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algavad hiljemalt neli kuud enne kehtiva kollektiivlepingu kehtimisaja lõppu."
Käesoleva punktiga linnale täiendavaid rahalisi kohustusi ei võeta.
Praegu kehtivast kollektiivlepingust on kollektiivlepingu eelnõusse üle võetud ülejäänud tingimused. Seaduses sätestatuga võrreldes soodsamat kohtlemist nähakse ette järgmiselt:
Punktiga 6.2. on laiendatud päevade loetelu, millele eelnevalt võimaldatakse töötajatele 3 tundi lühem tööpäev. Loetelu on võrreldes seadusega täiendatud taasiseseisvumispäevaga (20. august).
Kollektiivlepingu punktiga 8.3. antakse asutuse juhile eelarveliste vahendite olemasolul võimalus kokkuleppel töötajaga viimase koondamisel maksta töötajale eelpensioni, kui töötajal on jäänud vanaduspensionieani 2 aastat.