Õigusakti eelnõu: Informatsioon Ringtee silla kavandamisest

Ringtee silla kavandamisega on algust tehtud 2004. aastal, mil linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond tegi ettepaneku nihutada üldplaneeringuga seni kavandatud teekoridori selleks, et vähendada kahjulikku mõju looduskaitsealale ja puurkaevude kaitsevööndile. Senise ja uue trassi võrdlemiseks ja põhigabariitide paika panemiseks telliti samal aastal töö "Perspektiivset Ringtee silda Nõlvaku tänavaga ühendava tänava eelprojekt", mille koostajaks sai läbi avaliku hanke AS K&H. Töö koostamise käigus koostati eelprojektile TTÜ lektori Tiit Metsvahi poolt teekoridori valiku alane eksperthinnang ning Hendrikson & Ko poolt keskkonnaalane eksperthinnang.

Töö tulemuste põhjal viidi teekoridori asukoha parandused sisse siis koostamisel olnud üldplaneeringusse. Teekoridori paiknemise kohta üldplaneeringu menetlemise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei tehtud. Eesti Roheline Liikumine on muuhulgas teatanud, et Ringtee silla rajamine oleks vastuvõetavam kui Ropka sild.

K.a jaanuarikuus toimunud koosolekul otsustati, et Ringtee teekoridori ja selle Tartu vallas edasi kulgeva osa kavandamisel tehakse koostööd. 21. märtsil toimunud planeerimis- ja projekteerimisalase koostöö koosolekul otsustati, et linnavalitsus edastab Tartu vallavalitsusele seni koostatud tööd ja muud lähtematerjalid Ringtee teekoridori (Võru tänavast - Jaama tänavani) kohta ning vald korraldab töö esialgse maksumuse kalkulatsiooni ja räägib läbi võimalike töö koostajatega ja esitab omapoolse Raadi piirkonna teedeskeemi kooskõlastamiseks. Lähtematerjalid on vallavalitsusele esitatud.

Lähtudes eesmärgist, et objekti ehitamine peab olema abikõlbulik, tuleb selle kavandamisel läbida kõik võimalikud planeerimise ja projekteerimise etapid koos keskkonnamõju hindamistega. Kõige parem ja lihtsam oleks kõik need protseduurid ühendada ja tellida ühe ühise hankena (sellist lahendust on praktiseerinud nii raudteeinspektsioon kui maanteeamet), kuid see tähendaks ühte suurt riigihanget ja plaanide muutumisel väiksemat paindlikkust töö sisu ja korralduse muutmisel.

Et võimalikult optimaalselt määrata detailplaneeringu ala (ja ka näiteks M 1:500 geoaluse tellimise ala) ning juba algstaadiumis lahendada võimalikud vastuolud, on mõttekas koostada kogu Ropka piirkonna sildade trassivalik koos esialgse keskkonnaalase analüüsiga, mille alusel on edasipidi võimalik algatada kas lihtsalt detailplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering koos strateegilise keskkonnamõju hindamisega. Detailplaneeringu põhiliseks ülesandeks oleks siinjuures trassivaliku tutvustamine ja vajalike maa-eralduste reserveerimine.

Pärast detailplaneeringu koostamist ei tohi enam vastuolusid ega probleeme üles jääda ja edasine projekteerimine peaks laabuma kiiremini.

Seni on inseneriteenistus pidanud läbirääkimisi TTÜ-ga, et koostöölepingu raames trassivaliku töö tellida. Tiit Metsvahi on sellega ka tinglikult nõustunud ning selliselt töödega edasiminemise otsuse tegemise järel alustaks ta OÜ-ga Stratum ja OÜ-gaToner Projekt läbirääkimisi töö ühiseks koostamiseks (ilmselt vajalik ka mõne keskkonnaeksperdi kaasamine). Töö projekteerimistingimuste projekt on valmimas ning kui nii edasi otsustatakse minna, asuksime tingimuste täiustamiseks kooskööle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja TTÜ spetsialistidega.

Töö eeldatav maksumus sõltub suuresti tingimuste sisust ning eeldada võib, et töö maksumus võib küündida 600 000 kroonini.

Pille Kamsi andmetel on kõige lähem aeg, millal oleks võimalik silla ehituseks abiraha taotleda 2007. aasta II pool või lõpp. Selleks ajaks on kõige paremal juhul võimalik valmis saada trassivalik ja detailplaneering.

tegevus	aeg	märkused
trassivalik (eelprojekt)	juuli 2006 - detsember 2006
detailplaneering koos strateegilise keskkonnamõju hindamisega	jaanuar 2007 - detsember 2007	võib olla oodata ära Natura 2000 otsus
tööprojekt koos keskkonnamõju hindamisega	jaanuar 2008 - detsember 2008
ehitamine	2009-2011

tingimuste mustand:




Koostas:
Liisa Unt