Õigusakti eelnõu: Lääne 2 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Lääne 2 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine
Reg. number: LV-K-0177
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 26.01.2006
Koostaja: Jaana Hämarik
Ettekandja: Urmas Ahven
Õigusakt: [ | Open link in HCL Notes ()] Lääne 2 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine
EELNÕU





Lisa
Tartu Linnavalitsuse
korralduse eelnõu nr LV-K-0177 juurde

    Lääne 2 krundi detailplaneeringu
    L Ä H T E Ü L E S A N N E
    Töö nr LÜ-014-2006


    1. Ülesande koostamise alus
    OÜ Lampe Invest (esindaja Tõnu Esse) 26.01.2006 esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek.

    2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal oleva krundi kohta ja lähteülesande kehtivusaeg
    Detailplaneeringu eesmärgiks on Tartu Linnavolikogu 04.03.2004 otsusega nr 263 kehtestatud krundi Jaama 72 ja lähiala detailplaneeringu täpsustamine krundi Lääne 2 elamu korterite arvu osas.

    Andmed planeeritava krundi kohta:
    • Lääne 2 (kinnistu nr: 44460) - krundi omanik: seatud on korteriomand; krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve: korruselamumaa; krundi pindala 4458 m².
    Lähteülesanne on kehtiv 18 kuud.

    3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid
    3.1. Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”.
    3.2. Tartu Linnavolikogu 04. märtsi 2004. a otsus nr 263 "Krundi Jaama 72 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine".
    3.3. Lääne 2 korterelamu uusehituse eelprojekt (töö nr 1-04), 2004 ja Lääne tn 2 korterelamu arhitektuurse lahenduse muudatused, 2005.
    Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis ning Tartu linna veebilehel.

    4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
    Planeeringuga esitada:
    4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus:
    • planeeritava ala piir, krundipiirid;
    • krundi kasutamise sihtotstarve;
    • senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;
    • planeeringualal olevad või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;
    • olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed (sh kõik üle 15 cm tüvejämedusega puud).
    4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed:
    • anda lähiümbruse olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad.
    4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: krundipiire mitte muuta.
    4.4. Krundi ehitusõigus:
    4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: korruselamumaa; kasutusotstarbed: kolme ja enama korteriga elamu. Planeeringuga määrata korterite arv;
    4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: üks korterelamu;
    4.4.3. hoone suurim lubatud ehitusalune pindala: 960 m²;
    4.4.4. hoone suurim lubatud kõrgus: 10 m.
    4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: hoonestusala näha ette vastavalt kehtivale detailplaneeringule (p. 3.2). Hoonestusala siduda krundi piiridega.
    4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus:
    Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003 "Linnatänavad":
    4.6.1. tänavamaa, millelt juurdepääsud rajatakse, piirid, elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused ning iseloomulikud kõrgusarvud;
    4.6.2. liikluskorralduse põhimõtted;
    4.6.3. parkimine lahendada krundisiseselt: näidata parkimisalade asukoht ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv, arvestusega minimaalselt üks koht korteri kohta. Kõvakattega pinnad ei tohi ületada haljastatava ala osakaalu. Parkimist mitte ette näha hoonestusalast läände jäävale alale (maja taha);
    4.6.4. krundile pääsu asukoht jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded tänavalt või piiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud (avaliku ruumi analüüs).
    4.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
    4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;
    4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;
    4.7.3. mänguplatsi ja vabaaja veetmise ala(d);
    4.7.4. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp);
    4.7.5. ehitusloa taotlusega esitada krundi heakorrastuse ja haljastuse projekt liikide äranäitamisega. Kasutusloa eeltingimuseks on haljastusprojekti teostamine;
    4.7.5. vertikaalplaneerimine (maapinna kõrguse muutmine, sademete ja pinnase liigvee ärajuhtimine jmt).
    4.8. Ehitistevahelised kujad: vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
    4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad (vastavalt kehtivale detailplaneeringule (p. 3.2):
    4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;
    4.9.2. planeeritava hoone tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad, põhimõtteline lahendus ja asukoht (veevarustus, heitvee ja sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus) kuni liitumiseni olemasoleva tehnovõrguga;
    4.9.3. lubatud lahendused hoonete tehnovarustuse tagamisel;
    4.9.4. tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritavad maa-alad;
    4.9.5. hüdrantide paiknemine;
    4.9.6. tehnovõrkude koondtabel (nende planeeringu algatamise eelne olemasolu ja planeeringuga kavandatud tehnovõrkude ulatus meetrites).
    4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs:
    • lahendada jäätmekäitluse korraldamine, arvestades täiendavate korterite arvu.
    4.11 Arhitektuurinõuded ehitistele:
    • lubatud korruselisus: kolm;
    • arhitektuurne lahendus kaasaegne, keskkonna atraktiivsust tõstev; võimalik olemasoleva keskkonnaga kontrastne lahendus,
    • sätestada: hoone juurdeehituse arhitektuurne eskiis kooskõlastada linnaarhitekiga;
    • katusekalle: 0 kraadi (lamekatus);
    • katusekatte materjalid: määrata planeeringuga;
    • keelatud (imiteerivad materjalid, profiilplekk jmt) ja soovitavad välisviimistluse materjalid; soovitav kasutada sooje materjale, mis tõstaksid keskkonna elamisväärtuslikkust ja sobituksid olemasoleva realiseeritud hooneosaga;
    • kohustuslik ehitusjoon: määrata planeeringuga;
    • ±0.00 sidumine.
    4.12. Servituutide vajaduse määramine.
    4.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: planeeringulahenduse väljatöötamisel tugineda Eesti standardile EVS 809-1:2002.
    4.14. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
    4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
    4.16. Planeeringu rakendamise võimalused: anda vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 1 nõutule.

    Märkus: Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.

    5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised
    5.1. Situatsiooniskeem, M 1:10 000;
    5.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 4.1., M 1:500;
    5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 4.2., M 1: 2000;
    5.4. Planeeringu põhikaart vastavalt p. 4.3.-4.8. ja 4.10., 4.11., M 1:500;
    5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 4.3., 4.12., 4.14., M 1:500;
    5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 4.9., M 1:500;
    5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1:500.

    6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine
    Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 19. juuni 2003.a. määrusega nr 33 "Tartu linna ehitusmäärus" sätestatud korrale.

    Planeering esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 25.11.2003.a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhendile “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.

    Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.

    Detailplaneeringule hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastused:
    • linnamajanduse osakonnalt;
    • arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
    • Tartumaa Päästeteenistuselt;
    • kruntide omanikelt või volitatud esindajalt.





Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Lääne 2 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine " juurde