Korraldus: Seisukoha võtmine Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Seisukoha võtmine Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Reg. number: 495
Seisund: Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp: 30.04.2013
Jõustumise kp: 30.04.2013
Eelnõu: Seisukoha võtmine Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Failid: LVK2013043000495.ddoc ( 88 kb )





LISA
Tartu Linnavalitsuse 30.04.2013
korralduse nr 495 juurde

Ettepaneku/vastuväite
tegija ja kuupäev

Jrk
nr

Ettepanekud ja vastuväited

Tartu Linnavalitsuse
seisukoht

1. Triinu Varik
01.04.2013






1.1









Tartu LV 26.02.2008 korraldusega nr 246 suunati avalikule arutelule kõnealuse planeeringu eskiis. Avalikul arutelul, mis toimus 12.03.2008, palusin/taotlesin enda poolt allolevate punktide sisseviimist. Detailplaneeringus minu eelnimetatud ettepanekutega arvestatud ei ole ning selliselt on minu õigused ja huvid vastuvõetud detailplaneeringus jäetud arvesse võtmata ning kaitsmata.

Taotletud punktid on järgmised:

- et detailplaneeringus nähtaks ette servituudiga Aleksandri 49a krundilt juurdepääs ning kommunikatsioonide ühendamise võimalus Aleksandri 49b krundiga.


Mitte arvestada
Tartu Linnavolikogu 20.06.2002 otsusega nr 589 on kehtestatud krundi Aleksandri 49 detailplaneering, mis määrab Aleksandri tn 49b kinnistule juurdepääsu servituudiga läbi Aleksandri tn 45 kinnistu. Nimetatud servituudiala kaudu toimub ka krundile tehnovõrkude juurdetoomine. Eelnevast tulenevalt käesoleva planeeringuga Aleksandri tn 49b krundi juurdepääsu küsimusi ei käsitleta.


1.2

- et detailplaneeringus nähakse ette 1700 mm kõrgune korraliku metallaia rajamine Aleksandri 49a ja 49b kruntide vahele.
Kohane ja ümbruskonnaga kõige sobilikum on korralik metallaed, mistõttu teen ettepaneku ja taotlen, et detailplaneeringus nähakse ette, et Aleksandri 49a ja 49b kruntide vahele rajatakse 1700 mm kõrgune metallaed.

Mitte arvestada.
Planeering sätestab, et piirdeaedade tüüp ja kõrgus määratakse hoone projektiga (mis tagab piirde sobivuse hoone arhitektuurse lahendusega) ning kooskõlastatakse piirinaabritega. Piirdeaia rajamise osas lepivad piirinaabrid kokku omavahel.


1.3

- et detailplaneeringus nähakse ette, et planeeritavate hoonete katusekalded ei oleks väiksemad kui 30 kraadi ning lamekatusega hooneid mitte rajada.
Vastuvõetud detailplaneering näeb ette katusekalde 0-30 kraadi, mis võimaldaks rajada sinna ka lamekatusega korterelamud. Arvestades, et ümbruskonnas on valdavalt viilkatusega eramud, ei ole lamekatusega kortermajade rajamine arhitektuurselt piirkonda sobiv.

Kohane ja arhitektuurselt piirkonda kõige sobilikum oleks viilkatustega hoonete rajamine. Seetõttu teen ettepaneku ja taotlen, et detailplaneeringus nähakse ette, et rajatavad hooned ei ole lamekatusega ning katuste kalle oleks vähemalt 30 kraadi.

Mitte arvestada
Planeeringu koostamise käigus on kavandatavate hoonete katusekallete küsimus olnud korduvalt arutlusel ja kaalumisel. Piirkonnas esineb ka lamekatusega hoonestust, eriti suuremate hoonemahtude osas ( Jõe tn 9, ning kavandatud 9a ja 11 hooned, , Kalevi tn 52a, Aleksandri tn 35, Turu tn 27 jne ).
Linnaehitusliku analüüsi tulemusel on linnavalitsus jõudnud seisukohale, et planeeringuga pakutud hoonemahud ja arhitektuurne ideelahendus on asukohale sobiv. Hoonete lamekatusega kaasaegse (modernse) lahenduse kasuks räägib suurem võimalus hoonete parima arhitektuurse ja ruumilise lahenduse väljatöötamiseks, eriti hoovi avanevate ja lõuna- ning õhtupäikest püüdva terrasshoonete tüüpi lahenduste puhul.
Uuselamute asukohast tulenevalt (Jõe ja Aleksandri tn nurgal) ei sea olemasolev hoonestus kavandatule miljöölisi ega arhitektuurseid piiranguid, mistõttu on kaasaegne hoonestuslaad asukohale linnaehituslikult sobilik ning haakub Jõe tn 9, 9a ja 11 kruntide kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud naaberhoonestusega. Planeeringus esitatud hoonete mahuline eskiislahendus on illustratiivne materjal ja ei ole aluseks hoonete projekteerimisel. Hoone täpsem arhitektuurne lahendus töötatakse välja projektiga
Katusekalde vahemik 0-30 jätab võimaluse ka kaldkatuse rajamiseks.

2. Jaana Veskimeister
28.03.2013

2.1

Seaduse mittetäitmine planeeringu menetlemisel
Tartu Linnavalitsus võttis 26.02.2013 korraldusega nr 238 vastu ja suunas
avalikule väljapanekule Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala
detailplaneeringu. Planeeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 12.03.2008. Nimetatud arutelul tegin muuhulgas ettepaneku kavandada piirkonda viilkatusega (kaldkatusega) hoonestus, mis oleks ka kooskõlas linnavalitsuse enda poolt planeeringu algatamisel koostatud lähteülesandega (p 5.13. katusekalded: uus hoone viilkatusega, katusekalle anda analoogne naaberhoonestusega). Planeeringu vastuvõtmise korralduses on välja toodud, et minu nimetatud ettepanek (korralduses nr 5) jäeti arvestamata. Arvestades nii planeerimisseadust kui hea tava, oleks pidanud mind kui ettepaneku teinud isikut avalikust väljapanekust kirjalikult teavitama, eriti, kuna linnavalitsus minu ettepanekut ei arvestanud. Seda aga ei tehtud ning nii seati ohtu võimalus mul enda seisukohta kaitsta ja olla kaasatud. Sellega rikuti seadust planeeringu menetlemisel. Asjaolu, et ma 2012 a kevadel kolisin ja minu elukoht muutus, ei muuda minu staatust puudutatud isikuna ega vähenda huvi planeeringulahenduse vastu.

Linnavalitsus selgitab, et
linnavalitsus on kooskõlas planeerimisseadusega detailplaneeringu avalikust väljapanekust informeerinud kirjalikult kõiki planeeritava alaga piirnevaid naabreid ja asjast huvitatud isikuid. Vastav informatsioon on avaldatud seaduses ettenähtud korras nii ajalehes "Postimees" kui ka Tartu linna kodulehel. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu osalejate lehel on Teie aadressiks märgitud Aleksandri tn 44 elamu korter. KÜ Aleksandri 44 Tartu on linnalt saanud kirjaliku teate planeeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast.
Linnavalitsust ei ole Teie elukoha muutusest informeeritud. Arvestame edaspidi Teie soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud.


2.2

Lahenduses kujutletud hoonestus jätab arhitektuurselt nõrga mulje. Ei veena, et
piirkonda võiks sobida lamekatusega liigsuure ehitusaluse pindalaga hoonestus. Illustratsioonil näidatu ei kajasta planeeringus nõutud atraktiivset lahendust (ptk 3.5 Hoonestusala, arhitektuurinõuded ehitistele). Hea arhitektuur ei ole maja üksinda, vaid selle sobivus keskkonda. Sellest tulenevalt on minu seisukoht:
- Jään oma 2008. a eskiislahenduse arutelul tehtud ettepaneku juurde
kavandada viilkatusega hooned, kasvõi osalises mahus.
- Antud lahendust (arvestades illustratsiooni) ei saa pidada heaks
liigendatuse lahenduseks. 2008. a eskiislahenduse arutelul tehti ettepanek
hoonestus liigendada, kuna ehitusalused pindalad olid ka toona antud väga
suured (tegemist oli üldiselt sama lahendusega). Liigendatuse eesmärk oli
visuaalselt vähendada hoone mastaapsust, jättes mulje justkui oleks
tegemist kõrvuti ehitatud väiksemamahuliste hoonetega. Antud lahendus kajastab endiselt liigmastaapset, ühekülgset pika frondiga hoonestust (just Aleksandri tn osas).

Mitte arvestada
Planeeringu koostamise käigus on kavandatavate hoonete katusekallete küsimus olnud korduvalt arutlusel ja kaalumisel, mille tulemusel on linnavalitsus jõudnud seisukohale, et
et hoonete lamekatusega kaasaegse lahenduse kasuks räägib suurem võimalus hoonete parima arhitektuurse ja ruumilise lahenduse väljatöötamiseks, eriti hoovi avanevate ja lõuna- ning õhtupäikest püüdva terrasshoonete tüüpi lahenduste puhul. Uuselamute asukohast tulenevalt (Jõe ja Aleksandri tn nurgal) ei sea olemasolev hoonestus kavandatule miljöölisi ega arhitektuurseid piiranguid, mistõttu on kaasaegne hoonestuslaad asukohale linnaehituslikult sobilik.

Planeering näeb liigendatuse osas ette järgmist: "Planeeritud hoonete arhitektuurne kontseptsioon on üles ehitatud selliselt, et hooned koosnevad nn blokkidest ning neid omavahel ühendavatest trepikodadest. Hooneblokkidel on kindel rütm (liigendatus) seda nii üksikhoonet kui kogu kompleksi silmas pidades."
Põhijoonisel on hoone vertikaalne ja horisontaalne liigendamine selgelt eristuv.
Täiendavalt peab linnavalitsus vajalikuks märkida, et planeeringus esitatud hoonete mahuline eskiislahendus on illustratiivne materjal ja ei ole aluseks hoonete projekteerimisel. Hoone täpsem arhitektuurne lahendus töötatakse välja projektiga ega vaja planeeringu staadiumis täpsemat määratlemist.
Katusekalde vahemik 0-30 jätab võimaluse ka kaldkatuse rajamiseks.

Planeeringut täpsustakse nõudega, et hoonete projektid tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga juba eskiisi staadiumis, mis võimaldab teha paremat koostööd lahenduse väljatöötamisel.


2.3

Planeeringus määrata täpsed tingimused, mida järgides on võimalik projekteerida liigendatud lahendus (nt eri blokkide puhul erineva materjali või värvi/tooni kastutamine, hooneblokkide
eraldatus jne) või anda väiksemad hoonestusalad.

Mitte arvestada
Täpsed arhitektuursed tingimused määratakse hoone projektiga. Vt lisaks 2.2 vastust.


2.4

Aleksandri ja Jõe tn hoonestusele anda täies ulatuses n-ö mahalõigatud
nurk.
Planeeringus on võimaldatud rajada sobimatu lahendus, sh ka ebapraktiline (seda kinnitab ka illustratsioon). Aleksandri ja Jõe tn nurk ei ole just koht, kus hommikukohvi nautida, päevitada või veel sobimatum -
pesu kuivatada. Õhtupäike sinna ei paista. Elanikule ebapraktiline, arhitektuurselt sobimatu.

Mitte arvestada
Planeering sätestab järgmist:
"Maja nr 1 Aleksandri ja Jõe tn nurk peab olema 1. korruse tasandil sisselõikega, mille täpne ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus."
Esitatud nurgalahenduses kajastub linnavalitsuse nõue tagada tänava tasapinnas tänava vaatekolmnurgas nähtavus ja ristmikul ohutu liiklus. Rõdude võimaldamise eeliseks on avanevad vaated Emajõele.

Täpne hoone arhitektuurne lahendus selgub projektiga.


2.5

Ei poolda ega toeta Jõe tn äärse hoonestuse puhul poolkorrusena
parkimiskorrust.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et lahendus ei ole kooskõlas planeeringu seletuskirja punktiga 3.2, milles on välja toodud, et planeeringut koostades tuleb arvestada tingimust, et planeeritav uushoonestus peab sobima nii paigutuselt kui ka arhitektuurselt antud keskkonda.

Mitte arvestada
Linnavalitsus jääb seisukohale, et esitatud lahendus on linnaruumi sobilik, ja vastuolu seletuskirjas esitatuga ei ole. Planeering arvestab tänavate olemasolevate ehitusjoonte ja hoonemahtudega ristmiku piirkonnas.
Parkimise korraldamine hoone mahus on hea lahendus, sest jätab hoonetevahelise ala kogu ulatuses haljastuse, mängu- ning puhkealade rajamiseks.


2.6

Täiendada ptk 3.10 projekteerimisel arvestamiseks osa, et vältida
arhitektuurseid lahendusi, mis soodustavad vandalismi, väärtegusid ja
kuritegevuse ohtu (nt n-ö kangialused ja sellelaadsed sissepääsud).

Arvestatud
Planeering käsitleb punktis 3.10 kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid detailplaneeringuga ettenähtud mahus.
Planeeringuga ei kavandata nn kangialuseid.


2.7

Täiendada ptk 3.12 selliselt, et naaberhoonete omanikud oleksid ehituse algusest teadlikud ja saaksid soovi korral koos arendajaga fikseerida
ehitustehnilise olukorra enne ehituse algust. Antud sõnastus „vajadusel“
on liiga üldine ega väldi võimalikke tekkivaid probleeme.

Arvestada
Täiendada planeeringu rakendamise punkti 3.12 nõudega:
Kahjustuste kindlakstegemiseks tuleb koostada naaberhoonetele eksperthinnang enne ehituse algust ja peale ehituse lõppu. Eksperthinnangud tellib ja finantseerib planeeritava krundi omanik. Juhul kui planeeringu realiseerimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus.


2.8

Linnavalitsusel kaaluda vajadust lahendada kõnesoleva planeeringuga
lasteaed Helika parkimisprobleem, st eelkõige mitte planeerida tulevikku
täiendavat konflikti. Parkla puudumisel lapsevanemad pargivad sinna, kus
saavad ning sellega seoses on juba hetkeolukorras konfliktid Malmi tn
elanike ja lasteaia vahel. Samuti pargitakse Jõe tn äärde ja hetkel ka
sobimatult planeeringualale jääval kinnistul. Planeeringulahenduse
realiseerumisel probleem süveneb.

Mitte arvestada
Käesoleva planeeringuga ei ole võimalik lahendada lasteaia parkimisprobleeme. Planeeritava ala kogu parkimislahendus on lahendatud krundi siseselt ja hoone mahus. Seega ei lisandu planeerigu rakendumisest tulenevalt lisakoormust
lasteaia parkimisprobleemile.
Parkimisprobleemi olemasolul lasteaia ümbruses tuleb see lahendada koostöös liikluskorraldusteenistusega liikluskorralduslike võtetega.

3. Karlova linnaruumi toimkond
Urmas Paul
Aili Saluveer
juhatuse liige
Karlova Selts

3.1

Karlova Seltsi linnaruumi toimkond tutvus Tartus asuva Aleksandri tn 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringuga. Oleme seisukohal, et planeeringuga käsitletava ala hoonestuse mahu ja arhitektuurne käsitlus ei ole sobiv Karlova linnaosa miljööväärtusliku hoonestusala põhiväärtustega.

Mitte arvestada
Planeeritav ala ei asu Karlova miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Uuselamute asukohast tulenevalt (Jõe ja Aleksandri tn nurgal) ei sea olemasolev hoonestus kavandatule miljöölisi ega arhitektuurseid piiranguid, mistõttu peab linnavalitsus kaasaegset hoonestuslaadi asukohale linnaehituslikult sobilikuks.


3.2

Esitame Aleksandri 51, 53 ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringule järgmised muudatusettepanekud, millega palume linnavalitsusel ja planeeringu tellijal arvestada:

Piirkonnale on omane viilkatusega hoonestus. Antud lahendus ei veena, et antud keskkonda võiks sobida lamekatusega hoonestus. Lamekatuste asemel tuleks kavandada viilkatusega hooned, kasvõi osalises mahus.


Mitte arvestada
Planeeringu koostamise käigus on kavandatavate hoonete katusekallete küsimus olnud korduvalt arutlusel ja kaalumisel, mille tulemusel on linnavalitsus jõudnud seisukohale, et
et hoonete lamekatusega lahenduse kasuks räägib suurem võimalus hoonete parima arhitektuurse ja ruumilise lahenduse väljatöötamiseks, eriti hoovi avanevate ja lõuna- ning õhtupäikest püüdva terrasshoonete tüüpi lahenduste puhul. Uuselamute asukohast tulenevalt (Jõe ja Aleksandri tn nurgal) ei sea olemasolev hoonestus kavandatule miljöölisi ega arhitektuurseid piiranguid, mistõttu on kaasaegne hoonestuslaad asukohale linnaehituslikult sobilik.
Esitatud hoone eskiislahendus on illustratiivne. Konkreetne hoone arhitektuurne lahendus selgub projektiga.
Katusekalde vahemik 0-30 jätab võimaluse ka kaldkatuse rajamiseks.


3.3

Suure ehitusaluse pindalaga hoonestuse juures ei saa antud lahendust pidada heaks hoonemahu liigenduse lahenduseks. Liigenduse eesmärk on visuaalselt vähendada hoone mastaapset fassaadi, jättes mulje justkui oleks tegemist kõrvuti ehitatud väiksemahuliste hoonetega. Antud lahendus mõjub mastaapselt ja ühekülgse pika frondina. Planeeringus määrata täpsed tingimused, mida järgides on võimalik projekteerida liigendatud lahendus (nt eri blokkide puhul erineva materjali või värvi/tooni kasutamine, hooneblokkide eraldatus jne) või anda väiksemad hoonestusalad.

Mitte arvestada
Planeering näeb liigendatuse osas ette järgmist: "Planeeritud hoonete arhitektuurne kontseptsioon on üles ehitatud selliselt, et hooned koosnevad nn blokkidest ning neid omavahel ühendavatest trepikodadest. Hooneblokkidel on kindel rütm (liigendatus) seda nii üksikhoonet kui kogu kompleksi silmas pidades."
Põhijoonisel on hoone vertikaalne ja horisontaalne liigendamine selgelt eristuv.
Planeeringus esitatud hoonete mahuline eskiislahendus on illustratiivne materjal ja ei ole aluseks hoonete projekteerimisel. Hoone täpsem arhitektuurne lahendus töötatakse välja projektiga ega vaja planeeringu staadiumis täpsemat määratlemist.
Planeeringut täpsustakse nõudega, et hoonete projektid tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga juba eskiisi staadiumis, mis võimaldab teha paremat koostööd lahenduse väljatöötamisel.


3.4

Täiendada ptk 3.10 projekteerimisel arvestamiseks osa, et vältida arhitektuurseid lahendusi, mis soodustavad vandalismi, väärtegusid ja kuritegevuse ohtu (nt n-ö kangialused ja sellelaadsed sissepääsud).

Arvestatud
Planeering käsitleb punktis 3.10 kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid detailplaneeringuga ettenähtud mahus.
Planeeringuga ei kavandata nn kangialuseid.


3.5

Täiendada ptk 3.12 selliselt, et naaberhoonete omanikud oleksid ehituse algusest teadlikud ja saaksid soovi korral koos arendajaga fikseerida ehitustehnilise olukorra enne ehituse algust. Antud sõnastus „vajadusel“ on liiga üldine ega väldi võimalikke tekkivaid probleeme.

Arvestada
Täiendada planeeringu rakendamise punkti 3.12 nõudega:
Kahjustuste kindlakstegemiseks tuleb koostada naaberhoonetele eksperthinnang enne ehituse algust ja peale ehituse lõppu. Eksperthinnangud tellib ja finantseerib planeeritava krundi omanik. Juhul kui planeeringu realiseerimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus.

Jüri Mölder
Linnasekretär