Ettepaneku
tegija ja
kuupäev |
Ettep.
nr |
Ettepanekud |
Tartu
Linnavalitsuse
seisukoht |
16.04.2010
Riigi
Kinnisvara
AS
Tanel Tiits |
1 |
Detailplaneeringu kohaselt piirneb planeeritav kaubanduskeskus Riigi Kinnisvara ASile kuuluva kinnistuga aadressil Sõpruse pst 4, Tartu, kus asub Maksu- ja Tolliameti poolt kasutatav büroohoone.
Seoses eeltooduga teatab Riigi Kinnisvara AS, et ei saa nimetatud detailplaneeringut kooskõlastada enne, kui on teostatud keskkonna mõjude hindamine võimaliku tekkiva müra osas, kuna planeeritava kaubanduskeskuse ventilatsiooni ja jahutusseadmete väliosadest, kaubaautodest ning kaubalaadimisest võimalik tekkiv müra võib kahjustada töökeskkonda Maksu- ja Tolliameti poolt kasutatavas büroohoones. |
Mitte läbi viia strateegilise keskkonnamõju hindamist.
Planeerijal seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks (vajadusel läbi viia vastav uuring analoogse suurusega kaubanduskeskuse baasil). |
24.04.2010
Selje Seeba
Kuuse tn 2
+30 allkirja
Kuuse,
Remmelga
ja Sarapuu
tn elanikelt |
2 |
1. Planeeringu järgi kuulub likvideerimisele autode müügiplats, tasuline parkla ja autode remonditöökoda, mis omavad siiski kindla iseloomuga teenindavat funktsiooni linnaosas - luues ümbruskonna kortermajade elanikele võimaluse turvaliseks parkimisteenuseks, samas kui autode müügiplats on elurajooni siseselt ilmselt teisejärguline. |
Mitte arvestada.
Planeeringuga on mõlema variandi puhul kavandatud 60 üldkasutatavat parkimiskohta (tasuta ööpäevaringne parkimisala) piirkonna elanike tarbeks senise tasulise parkla asemel. |
|
|
2. Antud piirkonna ja selle lähiümbruse kaubandusvõrgu moodustavad Jaama tänaval asuvad Jaamamõisa Selver ja Kivilinna Konsum, Anne tn Sõpruse puiesteest ühel pool Anne kauplus ja teisel pool piirkonna siseselt Maxima kauplus ning Säästumarket. Seega ei ole mõtet rääkida elanikkonnale paremate võimaluste loomisest kaupluste külastamiseks. Pigem on tegemist kaupluste ülekontsentratsiooniga. Tartus on piirkondi, kus kauplused puuduvad täielikult või asuvad väga suurte vahemaadega. Seega tuleks linna planeerijatel hea seista kaubandusvõrgu tasakaalustatud arengu eest luues võimalused kaupluste külastamiseks erinevate piirkondade elanikele. Antud olukorras jääb mulje , et linnapoolne planeerimistegevus ei toimu elanikkonna, vaid arendajate huvisid arvestades. |
Mitte arvestada.
Tartu linna üldplaneering näeb krundi kasutamise sihtotstarbeks ette väike - ja äriettevõtete maa.
Variant 1 puhul kuulub olemasolev Säästumarketi hoone likvideerimisele ja rajatakse uus jaekaubandusettevõtte suurema müügipinna ja laiema teenusevalikuga, mis kahtlemata pakub piirkonna elanikele rohkem igapäeva elus vajalikku teenust, võrreldes autoremondi töökojaga ja sellest tuleneva tegevuse mõjuga.
Kaupluse asukohast tulenevalt kavandatakse seda eelkõige lähipiirkonna elanikele, mis võimaldab poe külastamist jalgsi liikudes. Asukohast ja kaupluse ehitusalusest pindalast tulenevalt ei kujune poest transiitse (magistraaltänavaid läbivate liiklejate teenindamise) iseloomuga ostukeskust.
Et tagada kaupluse kujunemine lähipiirkonna elanike teenindamiseks mõeldud kaupluseks, näha kavandatavas hoones toidukaupluse, kui ankurkaupluse, suuruseks 1 500-2 500m2.
Eesmärgiga tagada piirkonna elanike rahu jätta ära lubatava ehitise kasutamise otstarve meelelahutushooned. |
|
|
3. Arvestades planeeringuala lähiümbruse hoonestust ning sellest tulenevat elanikkonna arvukust kortermajades on elurajooni siseselt detailplaneeringus heaks kiidetud sedavõrd suure kaubanduskeskuse rajamine täiesti põhjendamatu. Olemasoleva Anne tn 46a krundil asuvat säästumarketit ja Anne tänaval asuva Maxima kauplust võib pidada lähiala elanikkonna vajadusi arvestavaks ja täiesti sobiva suurusega kauplusteks elurajooni sees. Seega ei saa antud detailplaneeringuga kavandatud suure kaubanduskeskuse rajamisega tegu olla pelgalt elurajooni teenindava üksusega, vaid eeldatakse palju laiemat klientuuri üle linna. |
vt. vastus vastuväitele 2. |
|
|
4. Sellise suure kaubanduskeskuse rajamine sügavale elurajooni sisse toob kaasa väga suured negatiivsed muutused lähiala elanikkonna elukeskkonnas:
- kaubanduskeskuse rajamine hävitab täielikult Lõhmuse tänavaga külgneva individuaalelamute normaalse elukeskkonna, seda eelkõige Kadaka, Remmelga, Kuuse ja Sarapuu tänaval. Sisuliselt muutuvad need tänavad kaubanduskeskusele juurdesõiduteeks, tuues kaasa olulise liikluskoormuse kasvu, millega kaasneb müra ja õhu saastatuse kasv aedlinnas. Kaubanduskeskusele on planeeritud juurdepääs Lõhmuse tänavalt , mis soodustab autode läbisõitu aedlinnast.
- Selle asemel oleks vaja, et kogu detailplaneeringu ala oleks Lõhmuse tänavast poolsest ääres individuaalelamute poolsest küljest täielikult eraldatud puudega haljasribaga, mis aitaks elamurajooni eraldada kaubanduskeskusest.
- Sissesõiduteed kaubanduskeskusesse näha ette ainult Anne tänava piirkonnast.
- Detailplaneeringu 2. var puhul on parkla planeeritud rõhuasetusega individuaalelamute poolsele küljele, mis arvestades kaubanduskeskuse pikka lahtiolekuaega ja parkimise intensiivsust on vastuvõetamatu ja lubamatu.
|
Arvestada osaliselt.
Arvestades piirkonna elanike ettepanekuid, korrigeerida detailplaneeringu lahendus ja jätta ära sõidukite juurdepääs Lõhmuse tänavalt. Jalakäijate juurdepääs kuulub säilitamisele.
Planeerimislahendusega säilib olemasolev kõrghaljastus Lõhmuse tänaval ja puuderida täiendatakse. |
|
|
5. On eeldatav, et sellise suure kaubanduskeskuse rajamine toob kaasa piirkonna elanikkonna ja nende vara turvalisusega seotud probleemid. Detailplaneering käsitleb küll planeeritava ala turvalisusega seotud probleeme, kuid kuidas tagatakse turvalisus seoses kuritegevuse riskide tõusuga lähiala elurajoonis? |
Mitte arvestada.
Ei ole põhjust eeldada, et uusehitis suurendaks piirkonna turvariske. Heakorrastatud ja valgustatud ala, millele kaubandus - ja ärihoonete puhul lisandub videovalve vastupidiselt suurendab piirkonna turvalisust. |
|
|
6. Detailplaneeringust ei selgu, kas on eelnevalt uuritud, milliseid tagajärgi võib tuua kaasa ehitustööde teostamine lähiümbruses asuvatele ehitistele, sh eelkõige põhiliselt 1960.-tel aastatel ehitatud individuaalelamutele ja nende juurde kuuluvatele tehnovõrkudele ja rajatistele.
Planeeringus on ette nähtud veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumised Lõhmuse tänava torustikega , mis on rajatud ammu ja millede koormus suureneb. Nendesse torustikesse on ühendatud ka elamute vee ja kanalisatsioonivõrgud. |
Arvestada.
Planeeringu rakendamise punkti täiendada nõudega, kus sätestatakse lubatud /keelatud ehitustehnoloogiate kasutamine piirkonnas (näiteks rammvaiade keelustamine jne).
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on kooskõlastatud kõigi tehnovõrkude valdajatega. Kavandatud tehnovõrgukude dimensioonid on kooskõlas kehtivate projekteerimisnormidega. |
|
|
7. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks ja ei saa nõustuda,
- miks annab Tartu Linnavalitsus arendajale "rohelise tee" -algatab ja kiidab heaks detailplaneeringu, millega antakse arendajale võimalus rajada sedavõrd suur kaubanduskeskus elurajooni siseselt piirkonda, mis juba niigi on väga hästi kauplustega varustatud ja olukorras kus kaubanduskeskusi vajaksid hoopis teised piirkonnad.
- on ilmselge, et elurajooni elanikkond täiendavat kaubanduspinda juurde ei vaja ning selle asemel kahjustatakse elanikkonna elukeskkonda, kus reeglina peaks elanikkonnale olema tagatud miljööväärtuslik elukeskkond.
- Tartu ülikoolilinna puhul eeldaks, et olukorras, kus linnavalitsuse koosseisu kuulub ka mitmeid teaduskraadi omavaid tippjuhte, suunatakse linna arengut ning linna planeerimisel oleks eesmärgiks seatud linnaruumi tasakaalustatud ja igakülgselt põhjendatud arengud, mis arvestaks ka elanikkonna vajadusi ja rahulolu ning ei lähtuks mitte üksnes arendajate soove ja huvisid silmas pidades.
|
Mitte arvestada.
vt. vastuväite 2 vastust
Avalikuks aruteluks anda ülevaade kaupluse pindalast ja asukohast tulenevast poe suunitlusest ja klientuuri kujunemisest.
|
Seisukoha võtmine Anne 46, Anne 48 ja Anne 48a kruntide detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine