Korraldus nr. 355


TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS

Tartu	27. märts 2013. a. nr 355
Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine

Tartu Linnavolikogu 08.02.2007 otsusega nr 176 algatati Marja tn 12 krundi detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus nelja korteriga kolmekorruselise (kaks täiskorrust ja katusekorrus) korterelamu ehitamiseks.

Planeeritav ala suurusega

970 m

asub Supilinna linnaosas Supilinna miljööväärtusega hoonestusalal ning osaliselt arheoloogilises miljööpiirkonnas.

Tartu linna üldplaneering näeb planeeringualal ette väikeelamute maa juhtfunktsiooni, st lubatud on kuni kahekorruseline hoonestus ning olemasoleva hoonestuse vahele on lubatud ka kolmekorruselise korterelamu kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete mahtusid. Planeerimisettepanek vastab linna üldplaneeringule.

Planeeringulahendus näeb Marja tänava äärde ühe maksimaalselt 140 m

suuruse ehitusaluse pindalaga kuni 4 korteriga elamu ehitamise. Hoone lubatud korruselisuseks on 2 täiskorrust ja katusekorrus. Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 45,70 m. Krundile on lubatud rajada ka abihoone. Parkimine on lahendatud krundil.

Tartu Linnavolikogu 24.01.2013 otsusega nr 441 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 12.02─26.02.2013.

Avaliku väljapaneku ajal esitati planeeringulahenduse kohta vastuväited Supilinna Seltsilt. Supilinna Selts arvab, et planeeringulahendus on üldjoontes hea arvestades paljude miljööväärtust soodustavate elementidega, kuid pole täielikult kooskõlas linna üldplaneeringuga (puudub laia laudise nõue) ning

koostamisel oleva

"Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine"

teemaplaneeringuga.

Sellest tulenevalt on Supilinna Selts esitanud vastuväited täpsustamaks planeeringulahendust, et saavutada veelgi parem sobivus keskkonda.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 20 lg 2, § 21 lg-d 1 ja 2 ning Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg-d 1, 2, 3 ja 7, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Võtta seisukohad Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas vastavalt lisale.

2. Planeeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekuid/vastuväiteid tutvustada linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.

3. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avalik arutelu.

4. Avaliku arutelu toimumise ajaks määrata 09.04.2013 kell 15:00 ning kohaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruum Raekoja plats 3.

5. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamise ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel vähemalt nädal aega enne avaliku arutelu algust.

6. Korraldus jõustub 28. märtsil 2013. a.

Urmas Kruuse
Linnapea

Jüri Mölder
Linnasekretär

Lisa
Tartu Linnavalitsuse
27.03.2013 korralduse nr 355 juurde

Supilinna Seltsi poolt 26.02.13 esitatud ettepanekud/vastuväited	Tartu Linnavalitsuse seisukoht
1. Mitte lubada miljööst tuntavalt eristuvat (kontrastset) arhitektuurikeelt uue hoone kujunduses.	Arvestada Uute hoonete arhitektuurse lahenduse eesmärk on piirkonna rikastamine ümbritseva keskkonnaga arvestava kaasaegse arhitektuurikeelega. Planeeringulahendus on koostatud arvestusega, et 19. saj kujunenud Supilinna miljööline omapära säiliks. Linnaehituslikult väldib planeering pseudo-ajaloolist kujundust, kuna see salgab nii ajaloolise kui tänapäevase ruumikäsitluse. Planeeringu seletuskirja täiendada lausega: Kavandatava hoone kujunduses mitte lubada miljööst tuntavalt eristuvat lahendust.
2. Määrata uue hoone põhivärvid lähtuvalt ajaloolistest eeskujudest.	Arvestada Planeeringuga sätestada: Hoonete värvilahenduse kujundamisel järgida traditsioonilisi värvilahendusi.
3. Määrata uue hoone eelistatud konstruktsioonimaterjaliks täispuit põhjusel, et piirkonna hooned on väheste eranditega just täispuitkonstruktsioonid.	Arvestada Planeeringuga täiendavalt sätestada, et konstruktsioonimaterjalina eelistada massiivpuitseinu, kuid lubatud on ka puitsõrestik.
4. Uue hoone räästa laiuseks määrata vähemalt 20 cm.	Mitte arvestada Miljööväärtuslikule hoonestusalale püstitatava hoone puhul on kõige olulisem järgida hoone mahtu, katusetüüpi ja põhimaterjali. Räästaste osas piirangute sätestamine võib sobiva arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel saada pigem takistuseks. Planeeringuga räästa laiust mitte määrata, räästa laius määrata ehitusprojektiga.
5. Katusekattematerjaliks lubada valtsitud plekki.	Arvestatud Planeeringuga määratud katusekattematerjal on valtsplekk.
6. Hoone põhiliseks välisviimistlusmaterjaliks määrata lai rõhtlaudis ning krohvi lubada soklil ning väiksemas mahus dekoratiivsetel eesmärkidel.	Arvestada Planeeringuga on määratud peamised välisviimistlusmaterjalid, milleks on laudis, krohv on lubatud väiksemas mahus. Planeeringut täiendada lausega: viimistlusmaterjalina kasutada eelistatult profileeritud ja laia (min 18 cm) rõhtlaudist.
7. Keelata ripprõdud, kuid lubada (lahtise) veranda ehitamist.	Arvestada Planeeringuga sätestada, et hoonete tänavapoolsel seinal ja külgedel pole lubatud maja põhimahust eenduvate rõdude ehitamine. Planeering võimaldab (lahtise) veranda ehitamist.
8. Haljasala vähimaks suuruseks määrata vähemalt pool krundi pindalast ehk 300 m².	Mitte arvestada Uue hoonete kavandamisel on arvestatud samas tänavafrondis olevat hoonestuslaadi. Planeeritav korterite arv, ehitise suuruse ning haljasala osakaalu suhe on võrreldav naabruses olevate kruntide omaga, Planeeringulahenduse järgi moodustab haljasala ca 42 % krundi pindalast.
9. Krundisisese parkla katteks määrata munakivi või sõelmed.	Arvestada osaliselt Planeeringuga määrata krundisisese parklaala katteks vett läbilaskev kate – eelistada sõelmeid, killustikku, murukivi jms, vältida asfalti.

Jüri Mölder
Linnasekretär

Akti väljaandja:	Tartu Linnavalitsus
Akti liik:	Korraldus
Teema:	Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Reg. number:	355
Seisund:	Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp:	27.03.2013
Jõustumise kp:	28.03.2013
Eelnõu:	Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Failid:	LVK2013032700355.ddoc ( 64 kb )

Korraldus: Seisukoha võtmine Marja tn 12 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine