 |
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
|
Tartu
|
20. juuni 2014. a. nr 654
|
| Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 13.03.2014. a kirja peale esitatud vaide läbi vaatamine |
Aktsiaselts Tartu Keskkatlamaja esitas 14. mail 2014 Tartu Linnavalitsusele vaide Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 13.03.2014 kirjale nr 9-6.1/PTR-14-026 "Vasara tn 2 maagaasivõrguga liitumispunkti väljaehitamise projekteerimine“, taotledes Vasara tn 2 kinnistul asuva eramu maagaasiga kütmiseks antud nõusoleku tühistamist. Vaide esitaja on seisukohal, et Vasara tn 2 kinnistu omanikul ei ole kaugkütteseadusest ja Tartu linna üldplaneeringust tulenevalt õigust kasutada Vasara tn 2 hoone kütmiseks lisaks kaugküttele maagaasi ja Tartu linnal puudub õigus selliseks tegevuseks loa andmiseks.
Seoses vaide täiendava uurimise vajadusega on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 84 lg 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega pikendatud kuni 25. juunini 2014. a.
Asjaolude kirjeldus
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist reguleerib kaugkütteseadus (edaspidi KKütS), milles kaugkütte korralduse peatükis käsitletakse §-s 5 kaugküttepiirkonda. KKütS § 5 lg 1 järgi on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 5 lg 2 järgi on õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires kohaliku omavalitsuse volikogul. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma KKütS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtetest.
KKütS § 5 lg-s 4 on sätestatud, et kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras, KKütS § 5 lg 4´ näeb ette, et kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjalt.
Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) seletuskirja punktis 9.2.3 on määratud võrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord kaugküttepiirkonnas, kusjuures alapunktis 9.2.3.1 on käsitletud planeeritava ja projekteeritava ehitise kaugküttevõrku liitumist, alapunktis 9.2.3.2 olemasoleva hoone kaugküttevõrguga liitumist küttesüsteemi rekonstrueerimisel ning alapunktis 9.2.3.3 kaugküttevõrgust eraldumist.
Üldplaneeringu punkti 9.2.3.2 kohaselt olemasolevad hooned liituvad küttesüsteemi rekonstrueerimisel kaugküttevõrguga, välja arvatud samas punktis loetletud erandjuhtudel. Muuhulgas on erandjuhuks, mille puhul puudub kohustus kaugküttevõrguga liitumiseks, kui tegemist ühe korteriga ning kahe ja mitme korteriga elamute ning mitteelamutega, mille maksimaalne projekteeritud võimsus (küte, ventilatsioon, sooja vee tootmine ühe korteriga elamute puhul) on alla 40kW ning samuti kui tegemist hoonetega, mille projekteeritud summaarne maksimumvõimsus jagatuna ühendustorustiku pikkusega on väiksem väärtusest 2 kW/m.
28. veebruaril 2014. a taotles Vasara tn 2 kinnistu omanik linnavalitsuselt projekteerimistingimusi hoone maagaasivõrguga liitumiseks tingimusel, et säiliks ka kaugkütte kasutamise võimalus. Vasara tn 2 hoone asub üldplaneeringuga määratud kaugküttepiirkonnas.
Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (edaspidi osakond) on Tartu linna ehitusmääruse § 26 lõikest 3 tuleneva volituse alusel andnud 13. märtsi 2014. a kirjaga nr 9-6.1/PTR-14-026 juhised Vasara tn 2 maagaasivõrguga liitumispunkti väljaehitamise projekteerimiseks. Tuginedes üldplaneeringu punktile 9.2.3.2 ja ehitisregistri andmetele, teatas osakond, et maagaasi kasutamine lisaks tehnoloogilisele otstarbele on lubatud ka kütteks juhul, kui hoone maksimaalne projekteeritud võimsus (küte + sooja vee tootmine + ventilatsioon) jääb alla 40 kW või juhul, kus hoone projekteeritud summaarne maksimumvõimsus jagatuna ühendustorustiku pikkusega on väiksem väärtusest 2 kW/m. Nimetatud kiri edastati teadmiseks aktsiaseltsile Tartu Keskkatlamaja.
1. aprillil 2014. a pöördus aktsiaselts Tartu Keskkatlamaja osakonna poole leides, et osakond on Vasara tn 2 kinnistu maagaasi liitumist lubades vääralt tõlgendanud kaugkütteseadust ja Tartu linna üldplaneeringut.
Osakonna 15. aprilli 2014. a kirjas nr 9-6.1/PTR-14-026 selgitati aktsiaseltsile Tartu Keskkatlamaja, et osakond lähtus KKütS § 5 lõikes 4 sätestatust, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse sätestada tingimused ja korra kaugkütte piirkonnas ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojavarustuse viisi valikuks ning võrguga ühendatud tarbijapaigaldise võrgust eraldumiseks. Lisaks oma seisukohtade selgitamisele palus osakond aktsiaseltsil Tartu Keskkatlamaja oma pöördumise vaidena esitamise soovi korral viia oma taotlus vastavusse HMS § 76 lg-s 2 ettenähtud vaidele esitatavate nõuetega. Ühtlasi teatas osakond, et peab asjakohaseks ja vajalikuks pöörduda KKütS § 32 lg 1 alusel arvamuse saamiseks Konkurentsiameti poole. KKütS § 32 lg 1 näeb ette, et, KKütS §-st 5 (kaugküttepiirkonna regulatsioon) tulenevate vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud soojusettevõtjat või valla- või linnavalitsuse vastavasisulise taotluse alusel esitama asjas oma põhjendatud arvamuse.
14. mail 2014 esitas aktsiaselts Tartu Keskkatlamaja osakonnale HMS § 76 lg 2 esitatud nõuetele vastava vaide.
21.05.2014 edastas osakond vaide seisukoha andmiseks projekteerimistingimuste taotlejale kui käesolevas vaideasjas olevale kolmandale isikuile.
22. mail 2014. a taotles linnavalitsus KKütS § 32 lg 1 alusel antud küsimuses arvamust Konkurentsiametilt.
Konkurentsiamet andis vastuseks Tartu Linnavalitsuse pöördumisele oma arvamuse 12.06.2014 kirjaga nr 7.1-1/14-0041-080.
Vaide esitaja väited
Vaide esitaja leiab, et osakonna otsus ei ole seadusega kooskõlas, kuna kaugküttevõrgus olevale hoonele lubatakse lisaks kaugküttele ka maagaasil põhinevat kütet. Samuti on osakond ebaõigesti tuginenud üldplaneeringu seletuskirja punktile 9.2.3.2, kuna nimetatud säte kuulub kohaldamisele kaugküttevõrguga ühendamata hoonete puhul.
Vaide esitaja hinnangul rikub Vasara tn 2 kinnistu omanikule antud nõusolek kasutada maagaasi nii tehnoloogilisel kui kütmise eesmärgil tingimusel, et kaugküttevõrgust ei eralduta, ka vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Kaugkütte kõrval muu kütteliigi lubamine soojusega varustamiseks vähendab vaide esitajalt ostetava soojuse hulka Vasara tn 2 kinnistu poolt või toob kaasa soojusenergia ostmisest täielikult loobumise. Vaide esitajale tulenevad kaugkütteseadusest olulised kohustused, mille tasakaalustamiseks on kaugkütte mittekasutamine lubatud üksnes erandlikel juhtudel.
Konkurentsiameti arvamus
Konkurentsiameti 12.06.2014 arvamuses märgitakse, et lähtudes KKütS § 5 lg-st 1, kasutatakse kõigi kaugküttepiirkonnas asuvate ning kaugküttevõrguga liitunud tarbijapaigaldiste soojusega varustamiseks kaugkütet. Erinevate kütteliikide kasutamine (sh paralleelselt kaugküttega) kaugküttepiirkonnas võrguga liitunud tarbijate poolt ei ole kooskõlas KKütS § 5 lg-ga 1. Selline lahendus tagab kaugküttevõrgu tehnilistele tingimustele vastava tarbimismahu ning seeläbi efektiivsuse, soodsama hinna ning tarbija vajadustele vastava soojavarustuse. Ainus erand kaugküttevõrguga liitunud tarbijapaigaldise kütteliigi osas on seadusega sätestatud kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiale (KKütS §5 lg 4´).
Konkurentsiamet märgib, et käesoleval juhul on KKütS § 5 lg-s 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimused ja kord paika pandud üldplaneeringu punktis 9.2.3 ning selgitab, et KKütS § 5 lg-s 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimused ja kord saavad reguleerida vaid: 1) võrguga juba liidetud tarbijapaigaldise võrgust eraldamist, või 2) muu kütteliigi kasutamise võimaldamist ehitatavale või rekonstrueeritavale hoonele. KKütS § 5 lg 4 ei sätesta kohalikule omavalitsusele õigust määrata tingimused ja kord paralleelse kütteliigi võimaldamiseks lisaks kaugküttele. Kaugküttepiirkonnas saab kaugküttevõrguga liitunud tarbija osta soojust vaid võrguettevõtjalt, välja arvatud KKütS § 5 lg-s 4´ toodud erand.
Võttes arvesse KKütS § 5 lg-st 1 tulenevat põhimõtet, et kaugküttepiirkonnas kasutatakse tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kaugkütet ning KKütS § 5 lg 4´ kohaselt on kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrguga liitunud tarbijapaigaldise puhul lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele õigus paralleelse kütuseliigina kasutada vaid kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat ning KKütS § 2 p 11 kohaselt on liitumine tarbijapaigaldise ühendamine võrguga, on Konkurentsiamet seisukohal, et üldplaneeringu p 9.2.3.2 ei saa kohaldada kaugküttevõrguga juba liitunud hoonete puhul. Konkurentsiameti hinnangul on punkti 9.2.3.2 eesmärk reguleerida olukorda, kus rekonstrueeritakse sellise hoone küttesüsteemi, mida kaugküttepiirkonna määramise ajal ei varustatud kaugküttega (KKütS § 5 lg 3). Konkurentsiameti hinnangul ei võimalda üldplaneeringu punkti 9.2.3.2 sõnastus mitte kuidagi paralleelse kütuseliigi kasutamise lubamist lisaks kaugküttele (v.a KKütS §5 lg-s 4´ toodud erand). Nimetatud punkt käsitleb vaid kaugküttevõrguga liitumise temaatikat.
Kolmanda isiku seisukoht
Kolmas isik teatas 16.06.2014. et ta ei soovi loobuda kaugküttest, aga uuema põlvkonna gaasikatlad võimaldavad toota soojusenergiale lisaks ka elektrit ning, et juhul kui gaasikatlaga soojusenergiat toota ei tohi, soovib ta sellega toota ainult elektrienergiat. Sellekohase taotlusega pöördub kolmas isik linnavalitsuse poole pärast käesoleva menetluse lõppemist.
Linnavalitsuse seisukoht
Linnavalitsus nõustub, et vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 13.03.2014 kirja nr nr 9-6.1/PTR-14-026 tuleb käsitleda haldusaktina, kuna selles on määratud õiguslikult siduvaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
Linnavalitsus on lähtunud vaidlustatud haldusakti andmisel KKütS § 5 lõikes 4 sätestatust, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse sätestada tingimused ja korra kaugkütte piirkonnas ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojavarustuse viisi valikuks ning võrguga ühendatud tarbijapaigaldise võrguks eraldumiseks. Üldplaneeringu kaugküttepiirkonna regulatsioonis on hooned jaotatud olemasolevateks ja kavandatavateks ning olemasolevate hoonete korral ei ole eraldi liigitust.
Arvestades Konkurentsiameti arvamust, möönab linnavalitsus, et Vasara tn 2 maagaasivõrguga liitumispunkti väljaehitamise projekteerimiseks nõusoleku andmine, rakendades üldplaneeringu punkti 9.2.3.2 juba liitunud hoonete puhul, ei ole kooskõlas kaugkütteseadusega.
Kokkuvõte
Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva organi poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Eeltoodust tulenevalt leiab linnavalitsus, et linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 13.03.2014 kirjas nr 9-6.1/PTR-14-026 antud nõusolek on õigusvastane materiaalõiguslikult, mis tingib haldusakti kehtetuks tunnistamise. Seega on vaie põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kolmanda isiku soovi kasutada kaugküttega samaaegselt gaasi elektri tootmiseks, peab linnavalitsus otstarbekaks käsitleda käesolevast vaideasjast eraldi menetlusena.
Lähtuvalt eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ning haldusmenetluse seaduse § 85 p 1, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Rahuldada aktsiaselts Tartu Keskkatlamaja vaie ja tunnistada Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 13.03.2014 kiri nr 9-6.1/PTR-14-026 "Vasara tn 2 maagaasivõrguga liitumispunkti väljaehitamise projekteerimine“ täielikult kehtetuks.
2. Korraldus jõustub aktsiaseltsile Tartu Keskkatlamaja teatavakstegemisest.
3. Kui isik leiab, et tema õigusi on käesolevas vaidemenetluses rikutud, võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates käesoleva korralduse teatavakstegemisest.
Urmas Klaas
linnapea |
Jüri Mölder
linnasekretär |
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 13.03.2014. a kirja peale esitatud vaide läbi vaatamine