Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Korraldus |
Teema: | Kapsa tn 1 korterelamu püstitamiseks projekteerimistingimuste määramine |
Reg. number: | 149 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 21.02.2017 |
Jõustumise kp: | 21.02.2017 |
Eelnõu: | Kapsa tn 1 korterelamu püstitamiseks projekteerimistingimuste määramine |
Failid: | LVK2017022100149.bdoc ( 44 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu
|
21. veebruar 2017. a. nr 149 |
Kapsa tn 1 korterelamu püstitamiseks projekteerimistingimuste määramine |
Alal kehtib „"Kauna tn, Herne tn, Piiri tn vahelise ala detailplaneering" (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 4. septembri 2003. a korraldusega nr 3043). Vastavalt arhitektuuri ja ehituse osakonnale esitatud taotlusele soovitakse täpsustada hoone põhikonstruktsiooni lubatud materjali, hoone korruselisust, hoone tulepüsivusklassi ning korterite arvu (kuni 10 korterit).
Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 alusel võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta. Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg 4 p 4 on lubatud projekteerimistingimustega täpsustada detailplaneeringus käsitletud hoone arhitektuurilisi ja ehituslikke tingimusi.
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 1 antakse projekteerimistingimused detailplaneeringu olemasolul avatud menetluse korras. Projekteerimistingimuste eelnõuga oli võimalik tutvuda Tartu linna koduleheküljel 12.12-27.12.2016. Teade avaliku väljapaneku kohta avaldati ajalehes Postimees.
Projekteerimistingimuste kavand saadeti tutvumiseks ka Piiri tn 20, Kapsa tn 3 kinnistu omanikele ja Supilinna Seltsile. Piiri tn 20 ja Kapsa tn 3 kinnistu omanike poolt vastuväiteid ega ettepanekuid projekteerimistingimuste kavandile ei laekunud. Supilinna Selts teatas, et tuleb loobuda detailplaneeringus antud nõuete muutmisest. Supilinna Seltsi arvamusel saab detailplaneeringus antud nõudeid täpsustada juhul, kui muudatused on põhjendatud ja argumenteeritud mõistusepäraselt ega lähtu krundiomanike huvist või mugavusest. Kehtiva detailplaneeringuga on määratud hoone ehitamisele järgmised nõuded:
1. ehitusalune pindala 150-290 m2
2. korterite arv 4-6
3. ehituskonstruktsioon puidust
4. tuleohutusklass TP3
5. korruselisus 2 kuni 2,5 korrust.
Samuti soovis Supilinna Selts, et korraldataks avalik arutelu. Avalik arutelu toimus 3. veebruaril 2017. a Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas.
Arutelu käigus lepiti kokku järgnevalt:
1. Ehitisalune pindala jääb vastavalt detailplaneeringule 150-290 m2.
2. Korterite arv jääb vastavalt detailplaneeringule: 4-6.
3. Ehituskonstruktsioon: lubatud ka kivikonstruktsiooni kasutamine.
Taotleja sõnul on tänapäeva ehituses otstarbekam hoonetel kasutada kivikonstruktsiooni - see on stabiilsem, tulekindlam, odavam ning eluiga pikem. Kvartalis on juba kivikonstruktsiooniga hooneid. Projekteeritavate hoonete ümbrusega sobitamiseks on ette nähtud välisviimistluseks puidust välisvooder. Kehtestatud planeeringuga lubatud katusekorruse saab lugeda kolmandaks korruseks, mis komplitseerib puitkonstruktsioonis hoone ehitamist tuleohutusnõuete tõttu. Kehtiv teemaplaneering "Supilinna miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste täpsustamine ja täiendamine" (2014. a) lubab hoonete konstruktsioonimaterjalina nii puitu kui kivi.
4. Tuleohutusklass vastavalt tuleohutusnormidele. Tuleohutus tuleneb eraldi määruses ning tuleohutuse klassile vastavust kontrollib Päästeamet. Detailplaneeringuga määratud tuleohutusklass TP-3 on miinimumklass.
5. Korruselisus 2-2,5, st lubatud on 2 korrust + katusekorrus. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusele nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" loetakse pööningu- või katusekorrus korruseks juhul, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina, seega tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele hoone korruselisuseks 2-3.
Linnavalitsuse hinnangul ei mõjuta muudatused naaberkinnistute ehitusõigust ega muid naabrusõigusi.
Linnavalitsuse hinnangul nimetatud taotluse kohaseks ehitamiseks ei ole uue detailplaneeringu koostamine otstarbekas.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 ja § 31 lg 1
o t s u s t a b :
1. Määrata projekteerimistingimused Kapsa tn 1 korterelamu püstitamiseks vastavalt korralduse lisale.
2. Korraldus jõustub projekteerimistingimuste taotlejatele teatavakstegemisest.
3. Korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teada saamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Urmas Klaas linnapea |
Marili Jõesuu õigusteenistuse vanemjurist linnasekretäri ülesannetes |
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED HOONE PROJEKTEERIMISEKS nr PTH-16-211 | Määratud: Tartu Linnavalitsuse 21.02.2017. a korraldusega nr 149 |
1. ÜLDANDMED | Krundi aadress: Kapsa tn 1 Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Krundi pindala: 1268 m² Kavandatav ehitustegevus: korterelamu püstitamine |
2. LÄHTE- MATERJAL: | Projekteerimistingimuste taotlus 18.11.2016 nr PTH-16-211 Kehtestatud planeering: "Kauna tn, Herne tn, Piiri tn vahelise ala detailplaneering" (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 4. septembri 2003. a korraldusega nr 3043). Teemaplaneering "Supilinna linnaosa miljööväärtusega kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste täpsustamine ja täiendamine" (Tartu Linnavolikogu 18.09.2014 otsus nr 110). |
3. ARHITEKTUUR- SED JA LINNA- EHITUSLIKUD TINGIMUSED: |
|
4. INSENER- TEHNILISED TINGIMUSED: |
|
5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS: |
|
6. KOOSKÕLAS- TUSED JA KAASAMINE: |
|
Ehitusprojekt esitada digitaalselt e-posti aadressil aeo@raad.tartu.ee Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. | |
Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on viis aastat alates määramisest. |