Protokoll: Majanduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu 21. mai 2015. a määruse nr 71 "Koerte ja kasside pidamise eeskiri" muutmine
2. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
3. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg
4. Informatsioon rattateede põhivõrgu rajamise eskiislahendusest suunal Lai tänav – Jakobi tänav – Tähtvere tänav – Tuglase tänav ning seonduv liiklusanalüüs
5. Informatsioon Sõpruse silla rekonstrueerimise ettevalmistustest: tänavaruumi jaotuse valikud ja liiklusanalüüsi tulemused
6. Informatsioon rattaringluse hetkeseisust


1. Tartu Linnavolikogu 21. mai 2015. a määruse nr 71 "Koerte ja kasside pidamise eeskiri" muutmine

Kuulati Raimond Tamme ettekannet ning Raimond Tamme ja Madis Tammeoru vastuseid küsimustele.

Kehtiv Tartu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri kohustab loomapidajat tagama järelevalve koera või kassi üle teise isiku kinnisasjal või avalikus kohas viibimisel, kuid selles ei ole selles resoluutset kohustust lemmikloom lõastada. Vaidluste vältimiseks on linnavalitsuse ettepanek kehtestada üldreegel, et loom peab olema lõastatud.

Pärtel Piirimäe juhtis tähelepanu, et sõna "lõastatud" on üsna arhailine sõna, mille tähendus ei pruugi tänapäeval selge olla.

Otsustati:
1.1. teha linnavalitsusele ettepanek üle vaadata sõna "lõastatud" kasutamine määruses;
1.2. eelnõu toetada.


2. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks

Kuulati Raimond Tamme ettekannet ning Raimond Tamme ja Aija Kose vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus küsib volikogu luba korraldada riigihange Tartu Jaama 72c jäätmejaama haldamiseks 2024. aastal. Hanke prognoositav maksumus on ligikaudu 180 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Leping soovitakse sõlmida üheks aastaks seetõttu, et jõuda ühte tsüklisse Selli tn 19 ringmajandusjaama hankeperioodiga ning edaspidi on soov viia riigihanked läbi ühe hankena kaheks osaks jaotatuna (Selli tn 19 ja Jaama tn 72c). Planeeritava riigihanke tingimusi tutvustati lähemalt eelinfona majanduskomisjoni 19. aprilli koosolekul.

Raimond Tamm tõi esile, et uue lepingu raames otsitakse paindlikku lahendust jäätmejaama konteinerite ületäituvuse probleemile, et tühjendataks vastavalt vajadusele. Linna eesmärk on kindlasti see, et jäätmeid ära andma tulnud inimesi ei saadetaks tagasi, kuna konteiner on täis saanud.

Otsustati eelnõu toetada.


3. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg

Kuulati Raimond Tamme ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Linnavalitsus teeb eelnõuga ettepaneku ühineda partnerina konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg. Vesinikkütus pälvib Euroopas ja kogu maailmas järjest suuremat tähelepanu. Ka Eestis on viimastel aastatel arendatud mitmeid vesinikuprojekte, millel on ühine eesmärk muuta elukeskkond puhtamaks ja jätkusuutlikumaks, kuid mis konkureerivad samal ajal omavahel rahastuse ja teiste oluliste ressursside pärast. Eesti Vesinikuorg koondab need projektid ühe katuse alla, moodustades maailma esimese tervet riiki katva vesinikuoru. Eesti Vesinikuoru juhtrühma kuuluvad MTÜ Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Alexela AS, Eesti Energia AS, Tallinna Sadam AS, Tartu Ülikool ning Tartu linn. Eesti Vesinikuoru tegevust koordineerib MTÜ Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing.

Komisjonis oli küsimusi ja arvamusi konsortsiumiga ühinemise põhjendatuse, sellest linnale saadava kasu ja tehtavate kulude proportsiooni mõistlikkuse kohta. Kokkuvõttes jõuti siiski tõdemuseni, et kuigi vesinikutehnoloogia võimaluste osas on palju eri arvamusi, on linnal ometi mõistlik protsessis kaasas olla.

Otsustati eelnõu toetada.


4. Informatsioon rattateede põhivõrgu rajamise eskiislahendusest suunal Lai tänav – Jakobi tänav – Tähtvere tänav – Tuglase tänav ning seonduv liiklusanalüüs

Kuulati Raimond Tamme ettekannet, Raimond Tamme, Mihkel Vijari, Oleg Lužetski ja Sulev Sanniku vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Raimond Tamm tutvustas komisjonile rattateede põhivõrgu osa eskiislahendust, võimalikke lahendusvariante ja eri variantide rakendamisega seotud liiklusanalüüsi tulemusi. Kavas on edasi liikuda variandiga V2, kus Lai tänav on ühesuunaline piirkiirusega 30 km/h ja kus kõik parkimiskohad kaovad ning Tähtvere tänav on Eestis uudse lahendusena jalgratturi eesõigusega tänav, kus piirkiirus on 20 km/h ja kus osa parkimiskohti säilib. Liiklusanalüüs näitas, et teised variandid, kus on kaalutud tänavate veel suuremas ulatuses ühesuunaliseks muutmist, ei ole linnaliikluses suuri probleeme põhjustamata realiseeritavad.

Komisjonis oli palju küsimusi ja arvamusi kaduvate parkimiskohtade kompenseerimise, kohalike elanike ja puuetega inimeste parkimisvõimaluste, kergliikluse ja autode konfliktikohtade, liiklusohutuse, õlletehase juures oleva liikluskorralduse ja suurte veokite liikumise, projekti realiseerimise võimalikest mõjudest kesklinna üldisele liikluskoormusele ja inimeste liikumisviisi eelistusele jm teemade kohta.

Verni Loodmaa saatis kirjalikult seisukoha, et jalgrattateede arutelul tuleb tähelepanu pöörata turismibusside ja liikumispuuetega inimeste peatumis-/parkimisvõimalustele Laial tänaval botaanikaaia ja Uue Teatri läheduses. Seda seisukohta toetas Raul Kivi.
Raimond Tamm selgitas, et peatumiseks ja mahaminekuks on liikumispuudega inimestel võimalusi igal pool, turismibusside parkimise saab lahendada Vabaduse puiesteel. Tänavatel jääb selgelt parkimiskohti vähemaks ja head lahendust saab sellele pakkuda ainult kesklinna parkimismaja rajamine.

Otsustati:
4.1. võtta informatsioon teadmiseks ja toetada V2 variandiga edasi minemist;
4.2. teha linnavalitsusele ettepanek läbi rääkida ASiga A. Le Coq, kuidas muuta nende territooriumile sissesõit kergliikluse seisukohast ohutumaks.


5. Informatsioon Sõpruse silla rekonstrueerimise ettevalmistustest: tänavaruumi jaotuse valikud ja liiklusanalüüsi tulemused

Kuulati Raimond Tamme ettekannet, Raimond Tamme, Oleg Lužetski ja Sulev Sanniku vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Raimond Tamm tutvustas Sõpruse silla rekonstrueerimise eskiislahendust, võimalikke tänavaruumi jaotusi ja liiklusanalüüsi tulemusi. Eesmärk on projekteerimisega käesoleval aastal lõpule jõuda, 2024. a ehitada üks sillapool ja 2025. a teine. Sõpruse sild on rattateede põhivõrgustiku osa ja seega tuleb sillale kavandada eraldatud kõnniteed ja eraldatud rattateed. Vajab otsustamist, kas valida 1+1 või 2+2 sõidureaga variant, mõlemal on plusse ja miinuseid. Projekteerija on soovitanud 1+1 varianti, mis toetab kliimakava elluviimist. Projekteerija on lähtunud projekteerimise lähtetasemest "hea", samas on aktsepteeritav ka tase "rahuldav". 1+1 variant saab toimida ainult juhul, kui ringristmikud on kaherealised. Samuti toob see variant kaasa autoliikluse kasvu kesklinnas, kus ei ole siis võimalik jalgrattastrateegia eesmärke lähiajal rakendada, ilmselt mitte enne Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamist.

Komisjonis oli palju küsimusi ja erinevaid arvamusi 1+1 või 2+2 variandi valiku kohta. Ühelt poolt leiti, et silla liikluskoormuse ja -sujuvuse olukord on halb ja 1+1 variandiga läheb see halvemaks, samuti kasvab oluliselt kesklinna koormus. Teisalt toodi 1+1 variandi toetuseks välja, et see võimaldab ellu viia eesmärke, mille on linn endale arengudokumentidega võetud (kliimakava, jalgrattastrateegia), ning et pikas perspektiivis on see linnakeskkonnale parim lahendus.

Mart Hiob, Pärtel Piirimäe, Karl Aaron Adson ja Wout Verlinden tõid oma arvamustes esile, et oluline küsimus on see, keda me eelistame - 2+2 variant on selge magistraal ja autoliikluse eelistamine, kergliikuse tase oleks vaid rahuldav, 1+1 puhul on kergliikluse lahendus hea, mis oleks kooskõlas linna arengueesmärkidega. Linna eesmärkide suunas liikumisel peab julgema ka riske võtta - muudatus tekitab alguses ebamugavust, kuid mõne aja pärast paneb inimesi oma liiklemisharjumusi muutma. Annelinna suunal ei ole mõtet oodata, et autostumine väheneb n-ö loomulikul teel, vaid kõik linna tegevused peaks olema suunatud sellele, et mõjutada inimesi kergliiklust eelistama. Märgiti, et toimiv 1+1 lahendus on olemas Ihaste silla näol.

Raimond Tamm märkis, et linn peab kliimaeesmärkide suunas liikuma, kuid kaalumise koht on siiski see, kui kiiresti ja millise hinnaga seda teha. Sõpruse silla rekonstrueerimise tulemusel läheb olenemata variandi valikust kergliikluse olukord oluliselt paremaks ja küsimus on, kas saab pidada põhjendatuks sealjuures ka kohe autoliikluse jõulist piiramist. 1+1 lahenduse n-ö prooviperioodi saame kohe, kui rekonstrueerimistööd algavad ja üks sillapool pannakse kinni.

Toomas Kapp rõhutas, et tegemist linna väga olulise taristuobjektiga, mis ühendab kaht linnaosa, sellise objekti puhul on vaja lähtuda projekteerimisel tippkoormustest. Silmas tuleb pidada talvise teehoolduse vajadusi ning asjaolu, et silla keskel on soojatorustik. Võimalikud tehno- ja hooldusprobleemid ei tohi tekitada olukorda, et sild on täielikult kinni.

Argo Normak leidis, et Sõpruse silla konstruktsioonide oluline muutmine ja laiendamine ei ole põhjendatud. Kaugemas tulevikus võiks olla hoopis jalakäijatele eraldi sild ning autod ja ratturid jääksid praegusele sillale.

Verni Loodmaa, Friedrich Kaasik ja Raul Kivi saatsid kirjalikult seisukoha, et pooldavad 2+2 varianti.

Informatsioon võeti teadmiseks.


6. Informatsioon rattaringluse hetkeseisust

Otsustati jätta teema järgmise koosoleku päevakorda.