 |
|
| TARTU LINNAVOLIKOGU | |
| OTSUS | |
|
Tartu
|
10. aprill 2003. a. nr 111 |
| Kruntide Lepalinnu 1 ja 2 ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine | |
- Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 9 lg 7, § 10 lg 5 ja lg 6 ja arvestades Tartu Linnavolikogu 09.09.1999. a. määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b :
1. Algatada Vana-Ihaste üldplaneeringut muutev, kruntide Lepalinnu 1 ja 2 ning lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteülesanne vastavalt lisale.
2. Otsus jõustub 15. aprillist 2003. a.
3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Tartu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Aadu Must
Esimees
Lisa
Tartu Linnavolikogu 10. aprilli 2003. a.
otsusele nr. 111
Tartu Linnavolikogu 10. aprilli 2003. a.
otsusele nr. 111
Kruntide Lepalinnu 1 ja 2 ning lähiala detailplaneeringu
LÄHTEÜLESANNE
Töö nr DP LÜ-45-2002
LÄHTEÜLESANNE
Töö nr DP LÜ-45-2002
Planeeringu tellija: Tartu Linnavalitsus.
Lähteülesanne on kehtiv: 1 aasta.
1. Ülesande koostamise alus
Andres Luik’e detailplaneeringu algatamise taotlus: 04. november 2002. a.
2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasolevate kruntide kohta
Planeeritava ala pindala on ca 1,1 ha.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistute Lepalinnu 1 ja Lepalinnu 2 liitmine ja piiride korrigeerimine, krundile ehitusõiguse määramine, tänava maa-ala ümberplaneerimine ning maa-alale Vana-Ihaste üldplaneeringuga kavandatud sihtotstarbe muutmine.
Planeeritaval alal asuvate kruntide omanikud ja kruntide olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed:
Lepalinnu 1 (kinnistu nr 1305) – omanik: Andres Luik; maakasutuse sihtotstarve: üldmaa; pindala: 443 m²;
Lepalinnu 2 (kinnistu nr 1306) – omanik: Andres Luik; maakasutuse sihtotstarve: üldmaa; pindala: 791 m²;
Lepalinnu 3 (kinnistu nr 2995) – omanik: Evi Nurme; maakasutuse sihtotstarve: väikeelamumaa; pindala: 1227 m²;
Lepalinnu 4 (kinnistu nr 12598) – omanik: Silva Kangur; maakasutuse sihtotstarve: väikeelamumaa; pindala: 1034 m²;
Kesakanni 1 (kinnistu nr 1213) – omanik: Uno Luuka (38%); Vello Luuka (13%); Rauli Tätte (11%); Juta Tätte (11%); Reina Otsa (11%); Milja Tätte (8%); Merle Vall (8%); maakasutuse sihtotstarve: üldmaa; pindala: 1276 m²;
Kesakanni 4 (kinnistu nr 2094) – omanik: Andrus Kiik; maakasutuse sihtotstarve: väikeelamumaa; pindala: 1498 m².
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
3.1. Tartu Linnavolikogu 09.09.1999. a. määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering.
Arvestamisele kuuluv planeering ja dokumendid asuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.
4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud
“Tartu linna geotehniline kaart” (AS GIB, 1998).
Olemasolevad geodeetilised alusplaanid M 1 : 500 ja 1 : 2000 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis on kasutatavad eeltööde käigus.
5. Nõuded koostatavale planeeringule
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorraldus osakonna geodeesiateenistuses.
Planeeringuga esitada:
5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed: arvestades Vana-Ihaste üldplaneeringut, anda lähiümbruse planeeritud liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõidutee, jalakäijate liikumissuunad ja ühendused tehnovõrkudega. Võttes arvesse olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid, esitada kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs. Analüüsist tulenevalt anda põhjendus detailplaneeringu alal planeeritava krundi ehitusõigusele (krundi suurus, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonestuse tüüp, ehitusjooned).
Detailplaneeringuga anda põhjendus kehtiva Vana-Ihaste üldplaneeringu muutmiseks antud alal (vastavalt PS § 9 lg 7).
5.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus: esitada krundipiirid, maakasutuse sihtotstarbe senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ja olemasolev situatsioon planeeritaval alal. Anda hinnang olemasolevale haljastusele.
5.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine: määrata planeeringuga. Lepalinnu t perspektiivse pikenduse aluse maa osas moodustada eraldi krunt.
Planeeringuga anda maakasutuse bilansi koondtabel (planeeringu algatamise eelne ja kavandatud kruntide pindalade suhe ja sihtotstarbed).
5.5. Krundi ehitusõigus:
kruntide kasutamise sihtotstarbed: väikeelamumaa, üldmaa, liiklusmaa;
hoonete suurim lubatud arv krundil: arvestada Vana-Ihaste üldplaneeringuga naaberaladele määratut;
hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: arvestada Vana-Ihaste üldplaneeringuga naaberaladele määratut;
hoonete suurim lubatud kõrgus ja maapinna absoluutkõrguste vahemik: määrata planeeringuga.
5.6. Krundi hoonestusala piiritlemine:
anda ehitusala sidumine krundipiiridega.
5.7. Tänavate maa-alad ja liiklus- ja parkimiskorraldus ning vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras:
tänava maa-ala ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, anda tänava ristprofiil;
tänavate ja ristmike kõrgusarvud;
liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukiliikluse ja kergliikluse sõidurajad, sõidusuunad ja nende eraldatus, invanõuded);
jalakäigutänavad;
krundi planeeritud kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimislahendus;
krundile pääsu asukoht ja/või piiri osa kust väljasõitude rajamine on keelatud;
eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine;
teekaitsevööndi vajadus ja selle ulatus.
5.8. Ehitistevahelised kujad: lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule
5.9. Arhitektuurinõuded ehitistele:
hoonete korruselisus;
katusekalle või selle vahemik;
katusekatte ja välisviimistluse lubatud materjalid;
planeeringuga kavandatav maapinna absoluutkõrguste vahemik krundil: arvestada naaberkruntide vastavate kõrgustega;
määrata kohustuslikud ehitusjooned tänavate suhtes;
± 0.00 sidumine.
5.10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
säilitatav ning likvideeritav, linnaliselt väärtuslik ja muu haljastus;
kohustuslik kõrg- ja madalhaljastuse rajamine;
kruntide piirded;
vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, vihmavete ärajuhtimine).
5.11. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad. lähtudes Vana-Ihaste üldplaneeringust, naaberaladele kehtestatud detailplaneeringutest ja kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsuse kasvust, anda:
olemasoleva olukorra iseloomustus;
planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvete ja vihmavete kanalisatsioon, küte, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus);
lubatud ja keelatud lahendused ehitiste tehnovarustuse tagamisel;
tehnovõrkudele reserveeritud maa-alad, lähtudes olemasolevatest, rekonstrueeritavatest ja kavandatud trasside asukohtadest;
vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid;
hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.
Esitada tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelne ja planeeringuga kavandatud tehnovõrkude rajamise vajadus ).
5.12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs, sh:
lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
5.13. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: ei käsitleta.
5.14. Servituutide määramise vajadus.
5.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alad: ei käsitleta.
5.16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
5.17. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
5.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.19. Planeeringu rakendamise võimalused: planeeringuga täpsustada tänavate, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitaja kuni eraõigusliku krundi piirini, tehnovõrkude väljaehitajad ja väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega.
5.20. Planeeringuga esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus (planeerimisseaduse
§ 9 lg 7).
6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
6.1. Situatsiooni skeem, M 1:10 000;
6.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 5.2. M 1: 2000;
6.3. Olemasolev olukord vastavalt p 5.3., M 1:500;
6.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt p. 5.4-5.10. ja 5.12.-5.17., M 1:500;
6.5. Planeeritud maakasutus vastavalt p.5.4., 5.5. ja 5.14., M 1:500;
6.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p.5.11., M 1:500;
6.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1: 500 (ainult planšetil).
7. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud ja teised huvitatud isikud ning tehakse koostööd maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Planeeringu koostaja on kohustatud läbi viima koosoleku planeeringualal olevate kruntide lähinaabritega planeerimisettepaneku tutvustamiseks. Koosoleku protokoll lisada planeeringu lisade kausta.
8. Detailplaneeringu esitamine ja kooskõlastamine
Detailplaneeringu projekt (paberkandjal ja digitaalselt) esitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale geodeetilise alusplaani, planeeringu põhilahenduse, arhitektuurse osa, tänavate, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ja lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks. Planeeringu projekti üleandmine registreerida linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretäri juures.
Detailplaneeringu projektile hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastus:
8.1. linnamajanduse osakonnalt;
8.2. arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
8.3. linna peageodeedilt;
8.4. Tartu Tervisekaitsetalituselt;
8.5. Tartumaa Päästeteenistuselt.
Kooskõlastused võtta vastavale joonisele. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata, millisel joonisel kooskõlastus asub, kooskõlastava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev; märkused ning kooskõlastaja ametinimi ja nimi. Kooskõlastused hankida kahele planeeringu eksemplarile. Detailplaneering suunatakse pärast kooskõlatamist avalikule väljapanekule. Juhul, kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused on vajalik hankida uued kooskõlastused. Osakond tagastab projekti pärast läbivaatamist koostajale.
9. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavaid arutelusid ning vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu korraldab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. Planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavaid arutelusid ning vastuvõetud planeeringu avalik arutelu viiakse läbi koos planeeringu koostajaga.
10. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering vormistatakse keskkonnaministeeriumi poolt välja antud soovituslike tingmärkide alusel, maakasutuse sihtotstarbed esitada Eesti Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995.a määruse nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine” sätestatud korra alusel. Lubatud/keelatud ehitise kasutamise otstarbed määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 26 novembri 2002.a määruse nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” alusel.
10.1. Planeeringute koosseis esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 14. novembri 2000.a korraldusega nr 2777 kinnitatud juhendile “Planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.