 |
|
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| KORRALDUS | |
|
Tartu
|
15. juuni 2004. a. nr 1266 |
| Tartu Linnavalitsuse 01. augusti 2000. a korralduse nr 1837 muutmine ja Ropka Tööstuspargi lähteülesande kinnitamine | |
- Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg 5, Tartu linna ehitusmääruse § 3 lg 2 ja arvestades Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrusega nr 99 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Muuta Tartu Linnavalitsuse 01. augusti 2000. a korraldust nr 1837 "Tartu Tööstuspargi esimese etapi detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine" lisa osas.
2. Nimetada "Tartu Tööstuspargi esimese etapi detailplaneering" ümber "Ropka Tööstuspargi detailplaneeringuks".
3. Kinnitada Ropka Tööstuspargi detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.
4. Korraldus jõustub 21. juunist 2004. a.
 Andrus Ansip | |
Linnapea | Jüri Mölder |
| Linnasekretär |
Tartu Linnavalitsuse 15. juuni 2004. a
korralduse nr 1266 juurde
- Turu 48 - krundi omanik: reformimata riigimaa; krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve: 60% üldmaa ja 40% tootmishoonete maa; krundi pindala: 459 804 m².
- Osa Turu tänava maa-alast ja Emajõest.
- planeeritava ala piir, krundipiirid;
- kruntide kasutamise sihtotstarbed;
- planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;
- senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;
- Emajõe kõrgveepiir.
- olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.
- lähiümbruse olemasolev ja planeeritav liiklusskeem (juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad).
- maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, s.h avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).
- lahendada jäätmekäitluse korraldamine;
- anda ülevaade p. 3.5. nimetatud ehitusgeoloogilisest uuringust. Tuginedes uuringule täpsustada piirkonda püstitatavate hoonete vundeerimistingimused;
- täpsustada kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd.
- lubatud korruselisus: büroohoonetel kuni neli; tootmishoonetel kuni kaks;
- katusekalded;
- katusekatte materjalid;
- välisviimistluse materjalid;
- kohustuslik ehitusjoon;
- ±0.00 sidumine.
- linnamajanduse osakonnalt;
- arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
- Tartumaa Päästeteenistuselt.
- Tartumaa keskkonnateenistusega.
L Ä H T E Ü L E S A N N E
Töö nr DP LÜ - 052 -2003
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija: Tartu Linnavalitsus.
2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal oleva krundi kohta ja lähteülesande kehtivusaeg
Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine tööstuspargi rajamiseks.
Planeeritava ala pindala on ca 49 ha
Lähteülesanne on kehtiv 18 kuud.
3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid
3.1. Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrus nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”.
3.2. Koostamisel olev Tartu Linnavolikogu 09. mai 2002. a otsusega nr 551 algatatud Tartu linna üldplaneeringu muutmine.
3.3. Ropka tööstussõlme II ehitusjärjekorra generaalplaan, 1979/80.
3.4. Koostamisel olev Tartu Tööstuspargi rajamise teostatavus- ja turu-uuring.
3.5. Tartu Turu tänava äärne perspektiivne ehitusala (ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, töö nr 29921). Alus-geoloogia OÜ. Tartu 2000.
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid asuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis ning Tartu linna veebilehel.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Planeeringuga esitada:
4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus:
4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed:
20 000 m²). Kavandatavad krundid moodustada kvartalite kaupa, iga kvartali kohta anda variandid kruntide võimaliku liitmise/jagamise kohta. Planeeringus näha ette krunt tööstuspargi keskusele (büroohoonele). Määrata minimaalne lubatav töökohtade arv krundil.
4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarbed: ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, üldmaa. Planeeringuga anda lubatud ehitise kasutamise otstarbed. Keelatud on keemiatööstused, raskemetallitöötlus, erivajadusi nõudvad ettevõtted, suured logistika- ja transpordiettevõtted, metsatöötlemise ettevõtted.
4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: kuni kaks;
4.4.3. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: määrata planeeringuga, hoonestusele näha ette kuni 50 % krundi pindalast;
4.4.4. hoonete suurim ja vähim lubatud kõrgus (räästa ja katuseharja absoluutkõrgusena): määrata planeeringuga; Turu tänava ja Emajõe äärsete kruntide puhul anda ühtsena.
4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: hoonestusalad siduda krundi piiridega.
4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus:
4.6.1. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata teekaitsevööndi vajadus ja ulatus;
4.6.2. tänava ristprofiil koos tehnovõrkude paigutusega;
4.6.3. tänavate kõrgusarvud;
4.6.4. liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse ja kergliikluse sõidurajad, sõidusuunad ja nende eraldatus);
4.6.5. parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega;
4.6.6. krundile pääsu asukohad jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded tänavalt või piiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud (avaliku ruumi analüüs). Suurematele kruntidele näha ette kaks, väiksematele üks transpordiga juurdepääsu võimalus.
4.6.7. vajadusel ühistranspordi peatuste asukohad;
4.6.8. teede planeerimisel arvestada raskeliiklusest tulenevate erinõuetega.
4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;
4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: kõrghaljastus näha ette vähemalt 10% krundi pindalast. Planeeritud tänavate äärde näha ette ühepoolne puuderivi;
4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp);
4.7.4. vaatesuunda varjava kõrghaljastuse rajamise keeluala;
4.7.5. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jmt).
4.7.6. Emajõe kalda kujundamise põhimõtted.
4.8. Ehitistevahelised kujad: vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;
4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ja sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus);
4.9.3. lubatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;
4.9.4. tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritavad maa-alad arvestades planeeringualast läände jäävate hoonete tehnovõrkude rajamise vajadust;
4.9.5. hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine;
4.9.6. tehnovõrkude koondtabel (nende planeeringu algatamise eelne olemasolu ja planeeringuga kavandatav tehnovõrkude ulatus meetrites).
4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs:
4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: vajadus puudub.
4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele:
Planeeringuga määrata nõuded planeeritavatele hoonetele:
4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa- alade määramine: vajadus puudub.
4.16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: planeeringulahenduse väljatöötamisel tugineda Eesti standardile EVS 809-1:2002.
4.17. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
4.19. Planeeringu rakendamise võimalused: anda vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 1 nõutule.
Märkus: Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.
5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised
5.1. Situatsiooniskeem, M 1:10 000;
5.2. Olemasolev olukord vastavalt p 4.1., M 1:2000;
5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 4.2.,
M 1: 5000;
5.4. Planeeringu põhikaart vastavalt p 4.3.-4.8. ja 4.10., 4.11., 4.12., M 1:1000;
5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 4.3., 4.13. ja 4.15., M 1:1000;
5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p.4.9., M 1:1000;
5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1:1000 (kõval alusel).
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine
Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 33 "Tartu linna ehitusmäärus" sätestatud korrale.
Planeering esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 25. novembri 2003. a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhendile “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.
Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
Detailplaneeringule hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastused:
Tartu Linnavalitsus kooskõlastab planeeringu:
Jüri Mölder
Linnasekretär